Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa
laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemine. Kino tulekule vaatamata jätkus vaatajaskonna kasv; lavastuste mängukordade suurenedes võis vähendada teatri mängukava ja näitlejate nimesid ning varuda igale näidendile rohkem proove, mis oluliselt parandas mängutaset. Tänapäeval on juba kinos käimine kujunenud väga sagedaseks ürituseks. Praegu näidatakse erinevate riikide filme ja ei ole enam kinos kohapeal näitlemine, vaid näidatakse prožektoriga
huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draamateatri näitlejad. Lift toob huvilised
KOOL 11. klass Nimi MATI UNT NÜÜDISTEATER Referaat Koht ja aasta SISSEJUHATUS Referaadi teema on valitud just selline, kuna kirjanduse tunnis läbitakse teatrikursust. Mati Unt on kuulus eesti lavastaja ning on toonud teatrimaailma palju traditsioone. Iga gümnaasiumi õpilane võiks olla teadlik tuntumatest lavastajatest, kirjanikest ning teistest eesti elu arendajatest. Peab tõdema, et nii see alati ei ole ning seetõttu uurisin ja kogusin kokku materjalid Mati Undist. Teine põhjus on muidugi see, et soovin ise teada saada, kuidas Mati Unt eesti teatrit edendas ning milline oli tema elulugu. Nüüdisteatri loomise ajal muutus palju. Mind huvitab, kuidas see tekkis; mis on nüüdisteatri
Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1
Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, taotlused, eesmärgid 2) Sündmuse kontekst (ühiskondlik, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline, kunstiline) 3) Dokumendid (usaldusväärsuse küsimus ja allikakriitika või puuduvad dokumendid) 4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes)
abinõudest” tõrjuti mängukavast välja Lääne näidendid. Ideoloogiline surve kultuurielule tugevnes veelgi seoses külma sõja kujunemisega. 1949. aastal avaldati „Pravdas” artikkel „Ühest antipatriootlikust teatrikriitikute rühmast”. Ainuõigeks kunstiliseks laadiks tunnistati ametlikult nn. sotsialistlik realism, stilistiline mitmekesisus tembeldati formalismiks, tsensuur tugevnes. Kuigi publikuarvud osutasid jätkuvalt klassika eelistamisele, seati repertuaaris esikohale üheülbaline didaktiline kaasaja-aineline näidend. Algupärases näitekirjanduses sai ajastu fenomeniks August Jakobsoni draamatoodang, mis toetus eeskätt kaht vastandlikku leeri esindavate tüüpkujude teravale kokkupõrkele, panustades samas üsna tihti ka 1930. aastate rahvatükkide faktuurile. Publiku reaktsiooni peegeldas drastiline vaatajatearvu langus: 616 000lt 1946. aastal kukkus see 1948. aastal 441 000ni (Hion 2002: 93).
Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vineerist, kunstlikult loodud. Dekoratsioonid olid küll maalitud realistlikult, kuid oli näha, et nad on loodud kunstiliselt. Ruum oli puhtalt keskkond, ta ei iseloomustanud tegelast. Ei olnud ka aktiivset ruumi kasutamist. 3. Võrrelge Ilmar Tammuri ja Kaarel Irdi lavastajakäekirja. Kaarel Ird oli jõuline teatrijuht. Paljud tema põhimõtted lavastaja ja t-juhina pärinesid Menningult. Menningule sarnaselt hindas lavastaja Ird harmoonilist ansamblimängu ja realistlikku teatriesteetikat. Tema jaoks oli oluline teatri õpetav roll ja töö publikuga. Ird pidas oluliseks kaasaegsete eesti autorite ergutamist uute näidendite kirjutamisele. Tema omapäraks on aga see, et ta tegi nii sõna- kui muusikalavastusi, mida tingis tema juhitud teatri mitmezanrilisus. Ta tõi sageli lavale rahvalike, sageli muusikaga seotuid algupärandeid
Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine järjepidavus, staatilisus, olustikulisus, täpsus, pisiasjadel lasus suur osatähtsus, näitleja mängus taotleti lihtsust, edasi kanti elutarkus ja mõõdukus. Teatrilavastus lähtus tekstist, stiil tulenes kirjandusliku teksti stiilist. Populaarsed olid nii Eesti kui ka nõukogude repertuaar. Publiku hulgas oli populaarne Eesti klassika, seda lavastati olmerealistlikus võtmes. Lavakujundus ja kostüümid: visuaalne keskkond ja illusionism, detailsus, ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Näitlejatööd iseloomustas lihtsus ja loomulikkus, läbielamise eelistamine ekspressioonile. Ruum ei iseloomustanud inimesi, ruum pandi psühholoogilisse tähendusse seda ei kasutatud. Lavakujundid olid ruumilises mõttes passiivsed. Nii näitlejad kui ka kriitikud jälgisid seda, kas näitleja siseelu on õige.
sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt passiivsesse tarbijarolli, ning üldiselt oli nende maitse provintslik ja väikekodanlik. Armastatuimad olid meelelahutuslikud zhanrid. Selle uurimustöö eesmärgina püüan lähemalt vaadelda kuidas üldse sai alguse eestis teater. Millised arengud läbis teater enne, kuni tekkisid sellised teatrid, nagu seda meie praegusel ajal teame. Esimesed teated teatrist kooliteater Esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse (Publius T. Afer, u 190 159eKr) ladinakeelset komöödiat ,,Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suures osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis
Estonia ja- Draamateatri asustamine Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944
Aastal võimu haaramisele K. Pätsi poolt ja edasisele ,,kõva käe" poliitikale. Sündmused poliitika- ja majanduselus (järjestikused majanduskriisid) mõjutasid teatud määral ka teatritegevust." (Epner jt 2006: 56) Seega ei sõltunud kunsti ja sealhulgas ka teatrikunst mitte ainult üldistest arusaamadest ja muudest välistest mõjutajatest vaid ka konkreetselt võimul olnud isikutest ning nende nägemusest kultuuri suunamisel. Kuna kunst ise on juba väärtus ning selle ,,tegemisel" (teatrietenduste, kirjatükkide jms näol) ei ole üldiselt eesmärki ainult puhast kasumit toota vaid luua kultuurilist väärtust, sõltub ta suuresti toetustest. Näitlejate ja teatritöötajate palgad, ruumide rent ja ülalpidamine on tihtipeale väga kallis ning kapitalistlikus majandussüsteemis ei suuda tihtipeale teater oma kulude-tuludega hakkama saada. Seetõttu võib tekkida ka
.........................................11 2.2. Ankeetküsitlusel saadud andmete analüüs....................................................14 2.3. Intervjuude tulemused............................................................................24 KOKKUVÕTE...........................................................................................27 KASUTATUD ALLIKAD..............................................................................31 LISAD SISSEJUHATUS ,,Teater on kaduv kunst, ta kaob kohe ära!" on olnud Rakvere Teatri tunnuslauseks alates 1996. aastast, mil teatri juhtimise võtsid üle peanäitejuht Üllar Saaremäe ning direktor Indrek Saar (Karulin 2013: 8). Teatri kaduvus ja lühiajalisus ongi selle kunstiliigi üheks tunnuslauseks. Etendused ja teatrikunst on looming, millesse panustavad väga paljud inimesed. Etenduste keskmiseks kestvuseks on kaks tundi. Uurimistöö käigus tahan välja selgitada, kas teatrikunsti eesmärgiks ongi saavutada vaid
19. sajandil toimus teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise suunas teistega lavaruumisja -ajas, mida hakati tähistama sõnaga ,,misanstseen" direktori assistendi ülesandeks oli jälgida, et näitlejad laval üksteist ei varjaks. Ta võis teha märkmeid näitlejate paigutamise kohta fikseeritud misanstseenid, seda tööd nimetati juba stsenaariumi kirjutamiseks. Abitöölisest ehk assistendist saab lavastaja. Teater vajas kedagi, kes oleks suutnud oma autoritahtega asendada kaotatud norme ja reegleid. Nii tekkis teatris uus lavastuse valmimise skeem, mis üldjoontes kehtib tänapäevani. Direktor hiljem direktsioon keskendus nüüd täielikult ettevõtte majanduslikule küljele, jättes üldise kunstilise juhtimise peanäitejuhi hooleks. Sealjuures võis proovide korraldamise ja lavastuse tehnilise külje eest hoolitseda ka assistent ehk lavastusjuht. Vastutus konkreetse tüki eest lasus
Sellele eelnes koolisüsteemi venestamine. 1893 nimetati TÜ Jurjevi Ülikooliks. Seltsitegevus venestusajal. Seltsitegevus kanaliseerus ohutute nimede taha. Karskusseltsid Muusika-, mängu- ja lauluseltsid Põllumeeste seltsid 1905. aastaks oli Eesti kaetud tiheda seltside võrgustikuga. Kirik ja venestuspoliitika Luteri kirik ja venestuspoliitika Õigeusu kirik venestuspoliitika EESTI KULTUUR 20. SAJANDI ALGUSEST ISESEISVUMISENI Kujutav kunst 20. sajandi esimesed kümnendid oli aeg, mil eesti kunstnikud olid kõrgetel ,,kohtadel". Baltisakslaste kõrvale tõusevad professionaalsed eesti kunstnikud. Head haridust saadakse välismaal, põhiliselt Düsseldorfi Kunstide Akadeemias (Laikmaa, K. ja P. Raud) ja Peterburi parun Stieglitzi joonistamise Keskõppeasutuses e Kunsttööstuskoolis (Triik, Mägi) Kunstnikud: Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Paul Raud, Nikolai Triik, Konrad Mägi, Amandus Adamson
keskne alustanud ülesanne. Nende Noorsooteatrist hulgast (praegune sai EestiLinnateater) endale varsti kujunespresidendi, teatrielu kõrgetasemeline mitu ministrit, ja hulga julge värskendaja. rahvasaadikuid ja ajakirjanikke aga ka pea ees vabasse turumajandusse ja kapitalismi uima sukelduva ühiskonna kriitikuid. Ernesaks, Pärt ja Tormis Rahvuslik teater elavnemas Stalinismi aeg paljastas formalismi ja kodanliku natsionalismi ka muusikas ja dikteerisKirjandusel oli rahvuse
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati
Pean laulupidude ja tantsupidude traditsiooni väga tähtsaks. Kuna Eestis on olnud laulutraditsioon ning laulmine üldse juba ammusest ajast au sees ja meil on väga kuulsaid laulukirjutajaid ning heliloojaid. Nii laulmine kui tantsimine toob rahva kokku. Tekib selline ühtekuuluvuse tunne ja ühtehoidmine. Nagu on öeldud, et me oleme end vabaks laulnud ja laulame edasi. Kõik koonduvad ühte. Samuti on see ka tantsuga. 6. Millised olid hoiakud muusika rahvuslikkuse suhtes 20. sajandi I poolel? 1.Rahvuslikkus oli esmalt seotud professionaalsusega 2.Rahvuslikkus oli esmalt seotud rahvaviiside kasutamisega 3.rahvuslikkus pole midagi välist, vaid sisemine kriteerium, rahvaviisi autentsus pole tähtis. 4.Rahvuslikkus on seotus eesti rahvaviisi ja rahvusromantilise helikeelega. 8. Anna ülevaade tähtsamatest eesti koorilaululoojatest. Aleksander Saebelmann Kunileid-eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Esimese
Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus. Eesti arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus eklektika ja historitsism. Juugendstiil hakkas levima 1904.a. paiku. Eesti kunst 1905-1919. Murranguaastad. Neil aastail arenes eesti kunst ja jõudis kokkupuutesse Euroopa uuendusliku- ma kunstiga. 19.saj. lõpul oli Eestis väga vähe võimalusi kunsti õppimiseks- tegutsesid vaid üksikud joonistuskursused. Edasi tuli minna Saksamaale või Peterburi. Paljud valisid viimase, kuna see asus lähemal. Ka Petrburis toimus mitmeid näitusi, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja
Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus. Eesti arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus eklektika ja historitsism. Juugendstiil hakkas levima 1904.a. paiku. Eesti kunst 1905-1919. Murranguaastad. Neil aastail arenes eesti kunst ja jõudis kokkupuutesse Euroopa uuendusliku- ma kunstiga. 19.saj. lõpul oli Eestis väga vähe võimalusi kunsti õppimiseks- tegutsesid vaid üksikud joonistuskursused. Edasi tuli minna Saksamaale või Peterburi. Paljud valisid viimase, kuna see asus lähemal. Ka Petrburis toimus mitmeid näitusi, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja
Linnused vallutati üle, hakati rajama kirikuid, arenema hakkasid linnad, sisse tulid võõrad kaupmehed. Ristiusuga muutus usk. Muutus suhtumine loodusesse, jumala kätetöö esmane ja loodus teisejärguline. Ristiusk oli konkreetsem ja paika pandum. Tuli sisse palju uusi mõisted. Samas säilisid edasi ka vanad kombed ja uskumused. Üks ei välistanud teist ning nad eksisteerisid koos, kuigi see ei meeldinud kirikule ning rahvast püüti võõrutada. Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis Arhitektuur: põhiliselt kirikuarhitektuur (varasem romaani stiilis,hilisem gooti stiilis), Romaanistiili näited on Lääne-Eestis nagu Valjala,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus. Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi 15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon.
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970
Kujutav kunst iseseisvusaja tagaigatsemist, milles neil oli kahtlemata omajagu õigus. Seetõttu muutus Eesti kujutaval kunstil tuli teha läbi kirjandusega lavastatud kompositsiooniga temaatiline maal põhijoontes analoogiline vaevatee. Kunst nagu mõneks ajaks peaaegu ainuvalitsevaks. kirjanduski oli kõrgemalt poolt kuulutatud Totaalselt programmilise kunsti näidisena võib ideoloogilise võitluse eesliiniks, ja mistahes taies esile tõsta Roman Treumanni Viktor Karruse ei saanud olla “lihtsalt” kunst, vaid vastavalt maali “Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .........................................................
Nendel aastatel küüditatud hakkavad Eestisse tagasi pöörduma. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Olulist rolli hakkas etenduma uus põlvkond haritlasi, kelle lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel nad olid sündinud ja kasvanud okupatsiooni ajal, seega ei pidanud tõestama, et on nn. nõukogu inimesed. Kultuurielu iseloomustas vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued ideaalid. Uuendused teatris: - Voldemar Panso oli lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. - Panso lõpetas Tallinnas Riikliku Lavakunstikooli ja Moskvas Teatriinstituudi Draamateatri peanäitejuhina. - 1957. aastal rajas ta Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri, mida juhtis - Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed - Panso mängis ka filmides (Näitleja Joller) - Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso
aastate teisel poolel (lõppes 1964. aastaks) MTJ-de likvideerimine 1958. aastal Nõrkade kolhooside muutmine sovhoosideks Kokkuostuhindade suurendamine 1962. ja 1965. aastal Kolhooside “abimajandid” (kalatööstus, karusnahad, suveniirid, veinid) Suurmajandite tekkimine 1970. aastate lõpul Vaimuelu Teemad Haridus (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus, teadus) Kirjandus Kujutav kunst Muusika Teater ja film Ajakirjandus Hariduselu tunnusjooned Kahe haridussüsteemi olemasolu (eestikeelne, venekeelne) Suund massi(kõrg)haridusele Kutseõpetuse madal prestiiž Teaduse ja kõrghariduse lahutamine institutsionaalselt Ideoloogiline-patriootlik kasvatus (organisatsioonilises vormis- oktoobrilaps, pioneer, komsomol; sõjaline (alg)õpetus) Institutsioonid EKP Keskkomitee o Kooliosakond 1940-48, 1951-56
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suveräänne riik. Kõik olulisemad o
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.
end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöövriks (meistritöö)
arstiteaduskonnas, arstina tegutses Tartus juba 1824. aastast alates. 1838. aastal rajas koos teistega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi ÕES, seltsi esimehena (1843-1850) organiseeris eesti keele uurimist, rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute ja kalendrite avaldamist, alates 1842. aastast ülikoolis eesti keele lektor. Tõekspidamisi kujundasid valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud, laialdased kontaktid intelligentsiga. ÕES-i asutamise järel keskendus eesti keele ja rahvaluule kogumisele ja uurimisele, 1839. aastal andis temaatilise ülevaate Kalevipoja-lugudest ja fikseeris tuleva eepose ideelise sisu. Pidas oluliseks ja taotles rahvakeele alusel ühtset eesti kirjakeelt. Kirjutas muistendeid - enamus seotud Tartuga, rahvaluulele tuginevad 8 müüti, millega sai ka võõrastes paikades tuntuks. Müüdid oluliselt mõjutanud eesti kirjanduse, kunstiloomingu arengut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
