DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
Semiootika alused · Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väg...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
Sissejuhatus; determinandid; põhjuslikkus 1. Epidemioloogia sõnaseletus EPIDEMIOLOOGIA (epi juures, seas; demos rahvas; logos teadus, õpetus) teadus, haiguste esinemistest populatsioonides. 2. Epidemioloogia mõiste Epidemioloogia teadus haiguste tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonides. See uurib haiguste sagedust, levikut ja tegureid mis põhjustavad haigusi. 3. Selgitage, mis on ,,haiguse epidemioloogia" Teadus haiguse leviku ja tekkimise seaduspärasustest ja determinantidest. Uurib haiguse esinemissagedust populatsioonis. 4. Populatsiooni mõiste epidemioloogias Populatsioon ükskõik milline isendite grupp, kus haaigus esineb. Populatsioon põllumajandusloomade ja metsloomade, aga ka teatud asulas või piirkonnas alaliselt asuvad või mõne muu näitaja alusel seostatavad lemmikloomade rühmad. 5. Peremehe mõiste epidemioloogias Peremees mingi organism, keda haigustekitaja mõjutab...
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemioo...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakoha...
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pits...
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. ...
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer tähel...
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat...
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad.......................................................
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. T...
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahenda...
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid,...
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
annaabi.ee 
