MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5
üle nii mitmedki tõved (mh nt gripp). ANTIIKKULTUURID Inimkonna ajalugu käsitledes on tavaks alustada paari tsivilisatsiooniga, millistel arvatakse olevat tänapäevase euroopaliku kultuuri alguse juures tähtis roll. Sumerid, akkadlased, egiptlased, babüloonlased lõid ühiskonnad, millede puhul saab rääkida teaduse algetest, seega tänapäeva Euroopa teadusliku mõtte algusest. Egiptuse ja mesopotaamia teaduslik mõte oli tehnoloogia- ja rakenduste keskne eelkõige arenesid matemaatika ja astronoomia. Jõgede-äärseis kultuurides pandi alus tugevale matemaatika ja astronoomia traditsioonile, mida kreeklased vaid täiustasid. MUISTSE EGIPTUSE arstiteaduse taset peetakse kõrgeks. Kõige olulisemate allikatena selle aja meditsiini kohta nimetatakse nn Smithi ja Ebersi papüürusi, lisaks juhuslikke materjale siit-sealt (raidkirjad, papüürustekstid, hilisemate autorite Herodotos poolt kirjapandu). Muinas-Egiptuse riik jagatakse ajaloolaste poolt perioodidesse:
aastatel) ei välista ju muude organite töös hoidmist, st surm ei ole osa elust, ega elu eitus. Surma diagnoos on tehniline, mitte bioloogiline. 2. LOENG Araabia/islami kultuuri panus meditsiinilukku Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Samuti oli neil ka suur rakendus. Araabia tsivilisatsioonist sai I aastatuhande teisel poolel ja I aastatuhande alguses antiiksete teaduste edasikandja ja elushoidja (ülikoolid- Euroopas esimesed vastavad haridusasutused, matemaatika ja astronoomia). Islami ja ka juudi arstid olid peamised loodusteaduste arendajad ja elushoidjad. Meditsiinis- humoraalteooria. 9. sajandil Bagdadis tekkis islami kultuuriruumis ilmalik haigla. Islami rohuteadus oli kõrgetasemeline ja organiseeritud- kaasa haarates laialdast rahvusvahelist võrku. 11. sajandil araabia meditsiinitarkused infiltreerusid tasaaegu Euroopasse- eriti Hispaaniasse ja Itaaliasse
Keskajal naised tegelesid meditsiiniga. Üldine tendents oli naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest. Seda põhjustas meditsiinikutse institutsionaliseerumine, sest ülikoolid olid naisele suletud. Naistele olid suletud ka käsitööliste organisatsioonid. Naised aga töötasid käsitööliste ravijate, saunanaiste ja ämmaemanditena. 15. Iatrofüüsika ja iatrokeemia Iatrofüüsika- õpetus meditsiinis, mis lähenes organismile läbi mehaanika, matemaatika ja füsikaa printsiipide. Iatrofüüsika mõjudega saab seostada suurimaid uusaja arstiteaduse avastusi, nagu William Harvey vereringeteooria, Marcello Malpighi kapillaaride ja nende funktsiooni kirjeldamine. Leonardo da Vinci uuris inimkeha anatoomiat, tuues esile paralleele organismide ja masinate vahel. Iatrokeemia- alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis peab haiguste põhjuseks organismi kehavedelike ja kolme aine – elavhõbeda,
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Meditsiini ja bioloogia ajalugu Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib igakülgselt elusorganisme ja elunähtusti. Meditsiiniteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut. Vanas Egiptuses oli meditsiini ja kirurgia tase suhteliselt kõrge. 6000 a. e.m.a sooritati edukalt amputatsioone, kastratstioone, trepanatsioone ja eemaldati kusepõiekivisid.
u 3,7 miljardit aastat tagasi (stromatoliidid) - liigid pole omavahel suguluses, nende tunnused on muutumatud ja püsivad Kujunemine - antiikajal (800 eKr 500 pKr) liigid muutuvad ajas - loomad, sh inimesed võisid areneda teistest loomadest aja jooksul see idee laideti maha mõjukate filosoofide poolt (Aristoteles ja Platon) - evolutsiooni suur antikangelane Platon: ,,Kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist." - Aristoteles: ,,Kõik organismid on loodud mingit ülimat eesmärki silmas pidades ning juhusel pole siin mingit rolli." - kristlik maailmavaade käskis uskuda autoriteetide ideedesse, piibli väärtuse üle ei tohtinud kahelda - evolutsiooniline mõtlemine jäi sajanditeks ,,ootele" - 18.saj G.Buffon 44 köiteline loodusloo entsüklopeedia. Suhtus kriitiliselt
algainest (niiskus, apeiron-loodusseadus). Tähtsaim saavutus probleemi püstitamine. Tõid välja, et asjad ei ole terviklikud, vaid sisu ja vorm. Herakleitos muutumise üle mõtiskleja. Muutumine on vastandite võitlus. Leidis, et maailm pidevalt muutub. Sõda on kõikide isa ja valitseja. Sokrates inimese uurija. Inimene saab hakkama maailmas, kui tunneb iseennast. Ämmaemanda meetod ei tohi teadmist serveerida, kasuta täiendavaid küsimusi. Platon idealismi looja. Koopamüüt. Maailm jaguneb kahte suurde ossa- vaimumaailm ja materjaalnemaailm. Reaalne nähtav maailm sünnib ideede maailmast. Sellest sündinud esemed ei ole kahjuks ideaalsed. 3 tüüpi inimesi: usuvad jäägitult, mida näevad (massiinimesed), kõike mida näed ei usu(manipuleerijad 1 grupiga), ei usu mitte midagi (korra heitnud pilgu vaimumaailma). Arisoteles materjalismi rajaja. Keha ja vaim üks. Põhimõte, et maailm on ühtne ja
ilmneb järglaspõlvkonnas selle tunnuse osas lahknemine heterosügootsuse aste tõuseb seoses sellega, mida erinevama geneetilise materjaliga isendid ristuvad Genotüüp raku, organismi kõigi pärilike faktorite kogu ja koostoime. Kitsas mõiste: tuumas paiknevad pärilikkusfaktorid Lai mõiste: - nii tuuma kui tütoplasma pärilikkus - tuumaväline (nii mitokondrite kui kloroplastide DNA) Sügoodi varases staadiumis ka ooplasma segregatsioon e. munaraku tsütoplasma mõju geeni transkriptsioonile. Fenotüüp s.o raku, organismi kõigi tunnuste kogusumma. Nii mikro- kui makroskoopilised, nii sise- kui välistunnused. Konkreetne fenotüüp ei pärandu, fenotüüp on määratud: 1) genotüübiga 2) ümbritseva keskkonna poolt Genoom haploidne kromosoomistik:
ilmneb järglaspõlvkonnas selle tunnuse osas lahknemine heterosügootsuse aste tõuseb seoses sellega, mida erinevama geneetilise materjaliga isendid ristuvad Genotüüp – raku, organismi kõigi pärilike faktorite kogu ja koostoime. Kitsas mõiste: tuumas paiknevad pärilikkusfaktorid Lai mõiste: - nii tuuma kui tütoplasma pärilikkus - tuumaväline (nii mitokondrite kui kloroplastide DNA) Sügoodi varases staadiumis ka ooplasma segregatsioon e. munaraku tsütoplasma mõju geeni transkriptsioonile. Fenotüüp – s.o raku, organismi kõigi tunnuste kogusumma. Nii mikro- kui makroskoopilised, nii sise- kui välistunnused. Konkreetne fenotüüp ei pärandu, fenotüüp on määratud: 1) genotüübiga 2) ümbritseva keskkonna poolt Genoom – haploidne kromosoomistik:
hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloomas embrüoks. Alge ainult isaspoolne. · Platon (V-IV saj. ema.) kirjeldas "Poliitikas", kuidas peaksid väärikad mehed endale naisi ja oma tütardele mehi valima, et sünniksid lapsed, kes saaksid kehaliselt ja kõlbeliselt tugevateks isiksusteks. Soovitas teadliku valikuprintsiibi rakendamist inimsoo õilistamiseks (moderne eugeeniline seisukoht) · Aristoteles (IV saj. ema.) postuleeris isas- ja emasseemne eri funktsioonide olemasolu. Kui emasseeme annab põhiliselt organismi arengu materjali, siis
Eeldati, et maailm on ühtne ja selle alged on igavesed. 2) Mõisteti, et eimillestki ei teki midagi ja miski ei muutu eimillekski (ei kao jäljetult). 3) Eeldati, et mateeria võib esineda erinevates vormides, mis võivad üksteiseks üle minna. Tähtsus :levis edasi idee, et ained koosneva elementidest- üldine asjade mõtestamine ESINDAJAD: Empedokles: üldistas eelkäijate vaateid. ühtsus koosneb 4 algelemendist, idee elementide väikseimatest osakestest. Aristoteles: üldistas varasemaid vaateid, ei toetanud müstikat, arendas edasi Empedoklese kujutlust 4 algelemendist. Alkeemia periood: arenes Alexandrias- Kreeka natuurfilosoofia, egiptlaste praktiliste keemiaoskuste segunemisel, väga palju müstikat. Hiljem arenes see Araabias edasi, kus omandas oma lõpliku ilme. Omane metallide transmutatsiooni, eliksiiridesse uskumine ja üritamine neid luua, väga palju müstikat, saladuslik, omandati, arendati töövõtteid, jagati
Kuigi tema sõbrad tahtsid talle organiseerida põgenemise, eelistas Sokrates jääda lõpuni sisemiselt vabaks inimeseks. Sokratesele omistatakse väited ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" ja ,,Tunneta iseennast", kuid sisuliselt on sarnased väited olemas juba Herakleitose fragmentides (,,Paljuteadmine tarkust ei õpeta ..." ja ,,Ma uurisin iseennast".). Sokrates püüdis anda mõistete kvantitatiivseid määratlusi. Ise midagi ei kirjutanud, on üks Platoni dialoogide tegelasi. Platon oli Sokratese õpilane. · Sokrates astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. · Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.), siis Sokrates küsis, mis see mõiste (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.) on? · Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. (Need määratlused kippusid siiski olema üksnes kvantitatiivsed.) PLATON (V IV s. e.m.a.)
a) laiad: lehma aastane väljalüps b) kitsas: piima rasvasusprotsent 2. Kasulikud ja kahjulikud tunnused. a) kasulikud: varjevärvus, tingitud refleksid (elu jooksul omandataud kogemused). b) kahjulikud: arenguhäired, jäävad vigastused. 3. Pöörduvad ja pöördumatud tunnused. a) pöörduvad: päevitus, mälu, treenitus. b) pöördumatu: omandatud lihasvilumus käimine püsivigastustused (luumurrud) plombeeritud hambad BIOLOOGIA JA MEDITSIIN lk 176-179 Haigused jagunevad tekkepõhjustelt kolme rühma : 1.Pärilikud haigused määratakse viljastatud munaraku genotüübi poolt. Genotüüp tekib: · kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel lapse vanematel esinevaid haigusi põhjustavad retsessiivsed alleelid võivad lapsel genotüübis kokku sattuda (aa) ja määravad päriliku haiguse tekke. · mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel vanemate
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal) katoliikliku kloostri munk j
maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse.
NT kohaselt on selleks aga kaugelt valdavalt GT. DNA replikatsioon ei ole ideaalne protsess, tekib vigu sisse (parandab ennast ise) Põhiline idee: mutatsioonid fikseeruvad paremini seal, kus toimub enam rakkude jagunemisi. Seega spermid on palju enama tõenäosusega kohad, kus uued mutatsioonid genereeruvad, sest permid elavad üle väga palju enam rakujagunemise tsükleid kui munarakud. Imetajatel vastavalt ca 200/33. EVOLUTSIOONI EDENDAVAD MEESTERAHVAD See hüpotees on tuntud kui male-driven-evolution. Eksperimentaalseid andmeid on vähe, kuid lindude puhul on tõepoolest näidatud, et vahe permide ja munarakkude muteerumiskiiruses on 2,5-4,5 kordne. Seega hüpoteesil näib olevat tõepõhi all. Mutatsioonide varieeruvus: Neodarvinism Tänapäevane versioon 5. Adaptatsioon e kohanemine, finess e kohanemus, koadaptatsiooni mõiste Adaptatsioon e kohastumus tekib, säilub või muutuvad LV mõjul
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)?
8. Küsitlusmeetod intervjuu, ankeedid, testid. See hea, sest näit. Ankeetidega saab palju korraga.. Seoste leidmine või avastamise e korrelatsiooni meetodid Katsed e eksperimendid proovitakse leida oletusi, miks üks asi on toimunud. Tehakse katsed ja järeldused. Labortooriumi eksperiment: inimene ei ole loomulikus keskkonnas ja katseid tehakse ka loomulikus keskkonnas Psühholoogia areng Idas ja Läänes. VKreeka (natuurfilosoofid, Platon, Aristoteles) Maailmas on palju erinevaid mõtteviise. Kõige laiemalt saab jagada : Lääne psüh Üritatakse luua võimalikult täpset teaduste süsteemi. Hing on keha omadus Teadmised psüh kohta umbisikulised Ps. ajalugu hästi dokumenteeritud Ida: Orienteerutakse muutustele. Hingel pole kindlaid omadusi, see muutub. Teadused Psüh kohta isiklikud saadud läbi
4.) hippokraatikud (algvedelikud ja nende segud, 4 temperamenti, tervist kui elementide harmooniline segu, haigus kui segu rikutus) 5.)alkeemikud: tuli, vesi, õhk, maa + kvintessents 6.)paracelsus- käsitlus elemendiõpetusest ebateaduslikuna, sidus rahvauskumustega, milles olid elementidega seotud vaimud 7.)Pütagoorlased- esimesed filosoofilise idealismi esindajad. Maailma põhialuseks pidasid nad arve ja nende suhteid. Pütagoorlastel on teeneid matemaatika, astronoomia ja muusikateooria valdkonnas. Aristokraatlike ringkondade tõekspidamiste väljendamine. Õpetus vastanditest (10 vastandipaari- piir ja piiritu, paaritu ja paaris, üks ja mitu, parem ja vasem, mees ja naine, paigalseisev ja liikuv, sirge ja kõver, valgus ja pimedus, hea ja halb, nelinurk (ruut) ja ristkülik....; teistel lisaks: kuum ja külm, kuiv ja märg, tahke ja hõre, raske ja kerge). 8
*) Psühholoogia on midagi teaduse ja kunsti vahel. * Psühholoogia teadus organismide käitumisest ja vaimsest elust ning nende seletamine. -) Uurib inimest ja püüab seda mõista vastavalt ümbritsevale. * Psühholoogial on pikk minevik, aga lühike ajalugu. * Psühholoogia kui teadus sai alguse aastal 1879 (täiesti kokkuleppeline). * 1879 aastal Wilhelm Wundt lõi esimese psühholoogia labori. -) Enne seda tegeleti psühholoogiaga teiste teaduste sees. *) Bioloogia (üks suurimaid eeldusi psühholoogia, kui teaduse arenguks) *) Loodusteadused (matemaatika, füüsika, keemia...) *) Teoloogia (küsimus hinge surelikusest või surematusest jms) *) Filosoofia (küsimus, mis on primaarne kas keha või hing?) *) Pedagoogika (mälu jms) *) ... * Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud terve inimese käitumist ja vaimseid protsesse ja neid tulemusi, mida seal saadakse võrreldakse teisest psühholoogia harudes.
Introspektsioon ehk enesevaatlus on väga subjektiivne. Küsitlus jäik küsimustik, aga saab testida palju inimesi korraga. Juhtumi analüüs võib olla konkreetne ja individuaalne, ei pruugi olla üldine. Tehakse oletusi ja uuritakse. Korrelatsioonuuring kas kaks või rohkem nähtst on omavahel seotud -1(min)<0>1(max). Näiteks korrelatsioon 0,3 on juba tuntav. Korrelatsioon ei ole põhjuslikkus seoses! 2. Psühholoogia Vanas-Kreekas. Natuurfilosoofid. Platon. Aristoteles: Lääs ja Ida. Psühholoogia eraldub Ida ja Lääne psühholoogiaks. Lääne psühholoogia on umbisikuline, konstateeriv. Eesmärgiks on luua võimalikult täpne süsteem. Hing on inimesele omane. Ida psühholoogia on isikuline, loov, püüeldakse täiuslikuma inimese poole. Eesmärk on muuta inimest. Hing on erinevad muutuvad seisundid. Lääne psühholoogia sai alguse Vanas-Kreekas. Natuurfilosoofid olid esimesed, kes üritasid inimhinge lahti seletada. Neil
Püütakse saada teadmisi eeskätt terviku kohta. Suunatud tervikule. IV) Võib seostada moraalsete hoiakutega, moraalsete hoiakute kogum. Sellest kasvanud välja eetika. Mida peetakse õigeks, mida vääraks. Filosoofia põhiprobleemid: Neid jagatakse kolmeks (kolm põhiprobleemide tasandit): I) Metafüüsiline tasand (meta e. millegi järel) Füüsikale järgnev. Tulnud mõiste on Aristootelese käsikirjade uurimisest. Füüsikale järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Aristoteles ütles, et kõige tähtsam on see, mis on. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia. Need probleemid on ontoloogilised probleemid ehk olemise probleemid. Huvitas see, mis on arche (kreeka k) ehk alge. Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants. Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine. Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi: 1) monism ühe alge käsitlus. Nt
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid..........................................................................................................................
Evolutsioon on liigiteke. Evolutsioon on tunnuste muutus populatsioonis põlvkondade vältel. Evolutsioonil on eesmärk ei ole. Evolutsioonil on tipp ei ole. Kui pole sundi muutuda ja simpans on oma elukeskkonnas kohastunud, siis ei ole tal vajadust muutuda. 1. Too välja neli tingimust, mis on vajalikud ja piisavad selleks, et looduslik valik toimiks? Arutle, mis juhtub siis, kui mõni tingimus on täitmata. LV toimib kui esineb reproduktiivsus, pärilikkus, varieeruvus indiviiditi, erinev kohasus. Kui ei esineks reproduktiivsust, siis ei saaks LV substraati, kelle seast valida. Pärilikkuse puudumisel toimuks kaootiline muutumine (vanemad ei mõjuta järglasi, ei sarnane nendega). Kui jääks ära varieeruvus kohasuses, siis võib populatsioon kasvada üle oma kandevõime. Kunstlik valik või kandevõime on evo suunajad. 2. Millise valikutüübiga on tegemist? Selgita graafikuid. 1
tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. 3 7. Platoni ideedeõpetus, idee ja nähtuse erinevused, ideedemaailma struktuur, ideede tunnetamine. Platon (427-347): Üldine on olemas. Meeleline maailm ei ole kõik, millest võib rääkida. Olemus on püsiv ja hukkumatu. Olemus teeb selle, mis miski on, aga pole ometi ise asjana kohatav. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Idee on realiteet, nähtus on olemas vaid seetõttu et ta on osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus
reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. Esimene filosoof oli Confucius– pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega valitsusametnikena tooks maale rikkuse ja rahu. Kõrge moraaliga, ühiskondlikke norme järgiv, konservatiivne, lihtrahva heaks töötav. Nimede parandamine – tegelikult küll mõtles C. asjade parandamist. Asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, kuid aeglasemalt kui asjade ise. Seega peegeldavad tähendused pisut varasemat, C. arvates „õigemat“ asjade seisu.
interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo mõisteti õigeks ja seejärel sõnastati ka k. kiriku uus seisukoht evolutsiooni suhtes: bioloogiline evolutsioon, k.a. inimese kui ühe imetajaliigi teke on bioloogia probleem, mida uuritakse teaduse vahenditega. Hinge teke on kiriku probleem. See on äärmiselt tervitatav interpretatsioon ja tõeline revolutsioon evolutsiooni käsitlusel. Paraku ei ole kõik kirikud nii targad kui Püha Peetruse tooli poolt juhitav. Agressiivne krieitsionism on küll rohkem ameeriklaste probleem - Euroopa on sellest vähem puudutatud, kuid Ameerika (USA) mõjujõudu (rikkust) silmas pidades pole põhjust neid tendentse ignoreerida.
saj eKr. Tähelepanu inimese käitumisel ja moraaliküsimustel. Õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, kõnekunsti. Inimühiskonna seadused ei ole jumalate määratud vaid põhinevad inimeste kokkulepetel. Nende loengute eest maksti kõrget tasu. Kodanike ühtsustundele mõjusid sofistid laostavalt õpetus tugevama õigusest. Õpetust ka tauniti mitmelt poolt, nähes selles ohtu traditsioonidele ja moraalile. Sokrates (470-399 eKr) Vaidles sofistide vastu. Ateena filosoof. Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud tasu. Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset, kokkuleppest sõltumatut. Filosofeerida , et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpetaja kui suunaja. Ei pooldanud demokraatlikku riigikorda. See polnud hüveline. 399. a eKr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla. Mõisteti surma. Platon (427-347 eKr) Sokratese õpilane. Ateena aristokraat. 35 teost. Koopamüüt.
sa pead jätkama verbiga, sest kuulaja ootuseid ei saa petta. Sibawaihi süntaksile pole tolleaegses euroopas võrdset. 4. Kreeka Kreekas kujunes alfabeetiline kiri u esimese aastatuhande alguses. Oldi teadlikud murretest ja nende erinevustest ja suheldi ka teiste rahvastega. Arvati, et sel ajal olid ka juba tõlgid. Sügav huvi teiste keelte vastu aga puudus. Keelt peeti selleks, mis eristab inimest loomast. 1) filosoofide periood: Platon (surnud 349) sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Platonil on esimene säilinud spetsiifiline keelt puudutav arutlus. Seda eelkõige dialoogis Kratylos. Oluliseks küsimuseks oli, et kas keel põhineb phusis-el või nomos-el? Phusis tähendab inimloomust ja nomos ühiskonnareegleid. Arutlus käis selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja vajab taltsutamiseks seadusi, või on
Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
objektiivne (üldtunnustatud) ja subjektiivne, spetsiifiline sisu, mis kujuneb läbi isiklike kogemuste (x-le meeldib, kui teda hamstriks kutsutakse, kuid y-le mitte). Sümbolid tähendust omavad sõnad Reeglid sümbolite kombineerimiseks ja kasutamiseks (grammatika) Foneemid helikujundid, omandatakse 1.-3. eluaasta vältel Morfeemid väikseimad tähendusega ühikud Süntaks grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks Sapiri-Whorfi lingvistilise relatiivsuse hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Tegevusteooria rõhutab praktilise tegevuse mõju lisaks kultuurile. Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
