Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; (I astme kohtud) 2) ringkonnakohtutest; (Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) 3 3) Riigikohtust. (Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus) ÕK- tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. ÕK nimetab ametisse RK VP ettepanekul 7 aastaks. ÕK saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega 1) ÕK analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral RK ettekande.
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
Vabariigi Valitsuse seadus- VV ja ministri nimetab ametisse ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib peadirektor, kelle
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe
olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu – Vabariigi President – Õiguskantsler – Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) – Ametnik – Üksikisik Põhiseaduslikud institutsioonid:
olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism
hääletamine. Hääletatakse ainult neid ettepanekuid, mille hääletamist nõuab algataja fraktsioon, komisjon võidakse soovida lisamuudatusi. 3.LUGEMINE: juhtivkomisjon teeb keelelist ja tehnilist korrektuuri; fraktsioonide esindajatel on viimane sõnavõtt; lõpphääletus. Kirjutab alla RK esimees. Kuulutab välja President. Avaldatakse Riigiteatajas. Jõustub 18. Millised meetmed on Riigikogu liikmetel valitsuse üle järelevalve teostamiseks? Andke oma hinnang nende meetmete rakendamise ja tulemuslikkuse kohta. Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused, umbusaldamine ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid. 19. Iseloomustage presidendi pädevusi ja funktsioone. President on täidesaatva võimu osa 1. esindab EV rahvusvahelistes suhetes- valitsus peab tegema presidendiga koostööd, presidendil on õigus olla informeeritud valitsuse VP suundumusest. 2
ametiasutuste poolt või ka kaudselt avalik õiguslikud korporatsioonid, sihtasutused jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest. Riigi keskhaldusorganid on: ministeerium, inspektsioon, maavalitsus, kohtuasutus, prokuratuur, SKA... 4. Nimeta täidesaatva riigivõimu asutusi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutuseks:
õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV põhimõtted: kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; elanike õiguste ja vabaduste tagamine; oma seaduste ülesannete ja kohustuste täitmine; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus; avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Eestis on kaks KOV organit — esinduskogu (volikogu) ja täidesaatev organ (valla- või linnavalitsus). Volikogu suurust otsustab volikogu enne kohalikke valimisi, kuid liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega - vähemalt 7. Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks
Riigikogu pidama kinni järgmistest nõuetest: 1) Riigikogu ei tohi volitada täitevvõimu reguleerima küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega; 2). Delegatsiooni- ehk volitusnormis tuleb täpsustada akti andmiseks pädev organ ning talle antava volituse eesmärk, sisu ja ulatus. Täitevvõimu üldakti andmiseks peab olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. Määruse andmise nõuded: 1). Uue delegatsiooni- ehk volitusnormi kehtestamise korral peab määrust andma volitatud organ; 2). Määrust andma volitatud organil on kohustus seaduse rakendamiseks vajalik määrus anda, 3) Määrust andma volitatud organil on kohustus jälgida kehtivate määruste kooskõla uute seadustega.
Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumide valitsemisalad kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadusega. Peaministri ülesanded: 1) Peaminister on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi.
NB! Abistav materjal, mitte "piletid" - Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega) - rahvahääletusel o kohustuslikult: I peatükk, XV peatükk, PSTS, (preambula probleem!) o Riigikogu otsusel kõik ülejäänu 1992. a. Põhiseadust on muudetud neljal korral: - 25. veebruari 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) KOV volikogu valimisperioodi pikendamine neljale aastale ja nn vahevalimiste lubamine (KOV ühinemisel, jagunemisel või volikogu tegutsemisvõimetuse puhul) - 14. septembri 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) ühinemine EL-iga, (EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte) - 12. aprilli 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) lisati PS preambulisse keele säilimine läbi aegade; eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa; sisuliselt mittevajalik muudatus,
Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel)
Valitsuse moodustamine anti riigivanema ainupädevusse, tekkis peaministri institutsioon Riigikogule jäi õigus avaldada umbusaldust valitsusele 1938. aasta Põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu (riigivanema poolt määratud liikmed) Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Presidendi pädevus oli suur, valitsuse määramine, vetoõigus Riigikogus vastuvõetud seaduste suhtes Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukkilill ja suitsupääsuke rahvussümboliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV süveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ulemnõukogu otsus "Eesti riiklikust staatusest" 3.märts 1991.a referendum 20.august 1991. a Eesti iseseisvue väljakuulutamine
(nt haldusõiguslik suhe) Sotsiaalse normi funktsioonid on reguleerimine, koordineerimine, stabiliseerimine ja sotsialiseerimine. 3. Riigi määratlus (riik kui juriidiline isik) ja riigi funktsioonid (vrd Platoni käsitlus riigist ja selle ülesannetest) Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust). Riigi funktsioonid (ülesanded, mida riik PEAB kaitsma): ● füüsiline kaitse (omade kaitse teiste vastu) ○ riigikaitse (välisfunktsioon - sõjaväge kasutatakse välisvaenlase vastu) ○ avaliku korra kaitse ● õiguskaitse (tüliküsimuste lahendamine) ○ õigust mõistab ainult riik (kohus), ja seda ei saa kellelegi teisele edasi kanda ● sotsiaalne kaitse
§1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud
• Juhib Riigisekretär (mh. korraldab ka VV tööd) • Riigikantselei koostab valitsuse tegevusprogrammi ning koordineerib selle elluviimist, korraldab VV istungeid, tagab VV aktide põhiseadusele jt. seadustele vastavuse, koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ja nõustab peaministrit EL-i asjades, korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist ja arendamist jne. Riigikogu – seadusandlik võim Vabariigi valitsus – täidesaatev võim Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Millised seadused reguleerivad KOV-de korraldust ja ülesandeid? KOV-idele saab seaduse alusel määrata täitmiseks riiklikke ülesandeid, kuid ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga. Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle
ülesandeid) Ministri ja kantsleri roll? Ministeeriumi allstruktuurid? Oska nimetada tähtsamaid ministeeriume ja v vastavaid ministreid. Peaminister-juhib ja esindab valitsust, koordineerib valitsusasutuste tegevust Minister-juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju Ministeerium- on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. 1. haridus-ja teadusministeerium Jevgeni Ossinovski 2. justiitsministeerium Andres Anvelt 3. kaitseministeerium Sven mikser 4. keskkonnaministeerium Mati Raidma 5. kultuuriministeerium Urve Tiidus 6. majandus-ja kommunikatsiooniministeerium Urve Palo 7. põllumajandusminsiteerium Ivari Padar
Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: 1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks; 2) kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks; 3) kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks; 4) alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine; 5) nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik; 6) ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle
Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule. Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik- õiguslikud vaidlused. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Isikul on õigus omada kriminaal- ja väärteomenetluses kaitsjat ja muus kohtumenetluses esindajat. Kohtunikud Kohtunik mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu ja
12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas
ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli
Koalitsioonivalitsus – moodustatakse koalitsiooni (valitsusliidu) alusel, ka Eestis Peaminister Ratas Keskerakond + IRL + sotsiaaldemokraadid Ministeeriumid ja ministrid Valitsuse peamised ülesanded: 1. viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2. juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3. koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4. suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Vältimaks korralagedusi ministeeriumides, on ametisse pandud kantsler, kelle ülesandeks on korraldada ministeeriumide igapäevast tööd. Täidesaatva võimu korraldamiseks tegutseb valitsuse juures veel riigikantselei, mida juhib riigisekretär, kes erineb ministrist, kuigi töö sama nagu ministeeriumi juhtimine Valitsuse ülesanded: I Õigusalase tegevuse vallas 1. parlamendile seadus eelnõud esitada ja muutmisettepanekuid 2. sätestada määrustega meetmed mis tagavad seaduste elluviimise 3. tagada kodanike turvalisus ja julgeolek
1936. aasta detsembris valiti kahekojaline Rahvuskogu, mille peamiseks ülesandeks sai uue põhiseaduse väljatöötamine. 3. 28. juulil 1937 kiitis kahekojaline Rahvuskogu heaks Eesti kolmanda põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle põhiseaduse kohaselt valiti Eestis kahekojaline 120liikmeline Riigikogu (Riiginõukogus 40 liiget ajalist piirangut ei olnud, ja Riigivolikogus 80 liiget 5 aastaks), riigipeaks sai kuueks aastaks valitav president, kelle pädevus oli sarnane 1933. aasta põhiseaduses kirjapanduga, rahvaalgatus seati aga sõltuvusse presidendi suvast. 4. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Samal ajal otsustati moodustada Põhiseaduse Assamblee, kelle liikmeist pooled valiti Ülemnõukogu ja pooled Eesti Kongressi poolt. Assamblee ülesandeks sai uue, kaasaegse põhiseaduse väljatöötamine. Kõik muud riigielu küsimused, sh
Esiteks tähendab konstitutsioon kirjalikku õigusakti, mis sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. See tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema konstitutsiooniga kooskõlas. Igas riigis pole konstitutsiooni ühe kindla õigusakti tähenduses. Sellisel juhul mõistetakse termini konstitutsioon all valitsemise struktuuri ehk korraldust. Valitsemisekorralduse põhimõtted valitsuse kohustused, pädevus, protseduurid ja institutsioonid on sõnastatud mitmes seaduses. Niisuguseid demokraatlikke riike on vähe, näiteks Suurbritannia. Konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest. Ometigi täidavad nad kõik ühte olulist funktsiooni nad aitavad hoida (garanteerivad) demokraatiat. Selleks põhiseadus: · sätestab riigi (valitsemise) eesmärgid; · määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
