ASSÜÜRIA JA UUS- BABÜLOONIA KUNST 2010 ASSÜÜRIA Assüürlased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr. Elasid Tigrise keskjooksu alal Assüüria muutus suurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin(Horsabad) ja Ninive(Kujundzik) ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine Õitseaeg oli 8.-7. sajand e.Kr. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest Assüüria valitseja Assüüria kunsti tõus algas 9. sajandil e.Kr. Oluliseks osaks oli lossiehitus. Tuntumad lossid on Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives Paleed olid hiiglaslikud ja luksuslikud. Sageli kaunistasid neid erinevad skulptuurid, kuld ja hõbe Sargon I Sargoni II lossi kujutis Asus Horsabadis 210 erineva suurusega ruumi 30 siseõue, as...
_________________________________________________ MESOPOTAAMIA Mida tähendab sõna „mesopotaamia“? MESOPOTAAMIA KULTUURI PERIOODID • IV-III aastatuhat (at) eKr rajasid sumerid oma linnriigid • III at II poolel eKr vallutasid akadid sumerite alad ja allutasid need oma võimule • 1830 – 1530 a eKr oli kontroll piirkonna üle Babüloni valitsejate käes (Vana- Babüloonia riik) • II at I pool – 605 a eKr Assüüria riik • 625 – 539 a eKr Uus – Babüloonia riik SUMERI - AKKADI KULTUUR JA KUNST 1. Millises Mesopotaamia osas asusid Sumerite linnriigid? Milline riik asub praegu sumerite aladel? 2. Millised olid tähtsamad sumerite linnad? 3. Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? 4. Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Miks mitte kõrgemaid? 5. Mis on tsikuraat? Milleks seda kasutati? 6. Kuidas kujutasid sumerid valitsejat (slaidid 13-15)? (kehaosade suurussuhted, sil...
ASSÜÜRIA JA UUS-BABÜLOONIA KUNST 2013 Kärdla Gümnaasium Kerly Klee ASSÜÜRIA Asüürialased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr Elasid Tigrise keskjooksu alal Asüüria muutusnsuurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin ja Ninive ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks oli oma kuninganna ülistamine Õitseaeg oli 8-7. sajandil e.Kr Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest ASSÜÜRIA VALITSEJA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asüüria kunsti tõus algas 9.sajandil e.Kr. Olulised olid lossiehitused. Tuntumad lossid...
Assüüria ja Uus Babüloonia kunst Liina Ots 10a Assüüria kunst Õitseaeg oli 8. -7. saj eKr Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud põhiliselt sellepärast, et selle aja mälestised on hästi säilinud. Assüüria paleed, mis olid hiiglaslikud ja luksuslikud, kaunistasid erinevad skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid. Selle aja kunsti on õpitud tundma tähtsamate kuningalinnade väljakaevamistel: Nimrud, Horsabadi ja Ninive, mis asetsesid kõik Tigrise jõe ääres. Nimrud Horsabadi Ninive Arhitektuur Oluline oli lossiehitus Tuntumad: Sargon II loss Horsabadis ja Assuranipali loss Ninives Assüüria ehitise peamisi võlusid oli suurepärane ornamentika Skulptuurid Kujutasid müütilisi olendeid- tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea. Figuurid olid üldis...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini Instituut Sisekujunduse eriala Irina Volmre MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur.......................................................................8 2. EGIPTUS............................................................................................................9 2.1. Egiptu...
VANAMESOPOTAAMIA KUNST VANA-MESOPOTAAMIA U.4000-600.A.E.KR. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. AJALOOLINE JAOTUS: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr . Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr . SUMERID maailma vanima kirjasüsteemi kiilkiri maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS...
Mesopotaamia Looduslikud olud: Tigrise ja Eufrati jõe vaheline ala. Vihma sadas vähe. Lõunas oli põlluharimine võimalik vaid kunst niisutusega. Leidus palju savi, pilliroogu. Savi oli peamine elamute ja tarbeesemete tooraine. Tihedad suhted naabritega. Tuli kaitsta ka sissetungijate eeste. Sumeri linnriigid: Kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki ei tekkinud. Sumerid asusid mesopotaamias teistest varem. Akadi suurriik: Vallutas Sumerite linnriigid ja loos ühtse suurriigi. Semiidi päritolu. Jätkus Sumerite kultuur ja religioon. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnes eri linnade valitsejate võim. Vana- Babüloonia suurriik. Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Loos kõiki valdkondi puudutava seadustekogu, mis oli kõikides tähtsamates linnades kivisse raiutud. Assüüria impeerium: Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta laastavad retked uute maade alistamiseks. Hävitat...
Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti oli...
Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...
VANA-MESOPOTAAMIA KUNST Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis...
KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus). Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värv...
MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE SKULPTUURIKUNST Mesopotaamia, jõgede vaheline maa, asus tänapäeva Iraagi aladel. Mesopotaamiat ümbritsesid kaks jõge: Eufrat ja Tigris. Egiptuse tsivilisatsioon aga tekkis Niiluse jõe ümber. Niilusel on iga aasta üleujutused, mis andis võimaluse tegeleda põllumajandusega. Mõlemad riigid tekkisid kõrbealadele ehk neile oli vaga vajalik vee lähedus. Mesopotaamias olid kultuuri kõrgajad 1) Vana Babüloonia suurriigi ajal(2. Aastatuhande 1. Pool eKr), 2) Assüüria impeeriumi ajal(1. Aastatuhande 1. Pool eKr) ja 3) Uus Babüloonia ajajärgul(7.-6. Sajand eKr). Egiptuse kultuuri kõrgaeg oli 1) Vana Riigi ajal (1.-6.dünastia 2850 2263.a.eKr), 2) Keskmise Riigi ajal (11.-13.dünastia u.2050-1652.a.eKr) ja 3) Uue Riigi ajal (18.-20.dünastia 1570 1070.a.eKr). Skulptuure peeti mõlemas kultuuris tähtsaks. Vana-Egiptuses kasutati skulptuuride loomiseks puitu või värviti ja lihviti need kivist, Mesopotaamias see- e...
Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuurid Mesopotaamia aeg jääb u. 4000-539 e.kr. Mesopotaamia aeg jaguneb viieks: Sumer, Akad, Babüloonia, Assüüria ja Uus-Babüloonia. Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Skulptuuridega ei tegeletud väga palju, kivi puudumise tõttu. Mesopotaamias oli põhiliseks skulptuurikunsti loomiseks savi, sest see oli olemasolev materjal, mida leidus koha peal, kivi toodi kohale välismaalt. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal. Egiptuse ajaks peetakse 3000-332 e.kr. Erinevalt Mesopotaamiast, tegeleti Egiptuses skulptuuridega rohkem. Materjalideks kasutati kivi, savi või puud. Egiptuses oli levinud nii reljeefid kui ka ümarplastika. Skulptuure kasutati tähtsamate hoonete ees ning kas hoonete seest poolt kaunistamiseks. Mesopotaamias oli pigem levinud reljeefid, tegeleti ka ümarplastikaga, aga materjali halva saadavuse tõttu vähem. Sku...
Kunsti liigid Arhidektuur · Sakraalarhitektuur pühamud(usuga seotud) · Profaanarhitektuur - elamud · Kindlustusarhitektuur - kindlusega ümbrisetud linnad Skulptuur · Raidkunst · Plastikkunst Maalikunst · Monumentaalmaalid - seintel, puhumise meetodil, suuremõõtmelised · Tahvelmaal paberil, tahvlil · Miniatuurmaal käsitisid köidetud raamatusse Graafika · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk · Trükimaali all nurgas(20/100) näitas, mitmenda trükiga tegu. Tarbekunst · Tekstiil riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 ...
KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt. Lascaux´ koopamaalingutel (14-10 000 eKr) kujutati metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi. Koopast leiab ligi 800 maalingut, väga tuntud on maal hobusest. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja-Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärin...
LÜNKTEST MESOPOTAAMIA kohta Arvestuslik töö nr.2 I osa Õpilane ...................................................... klass ................................. Mesopotaamia tähendab tõlkes jõgedevahelist maad ja ta asub kahe jõe: Eufrati ning Tigrise kesk- ning alamjooksualal. Kuna seal leidub külluses vaid pilliroogu ja savi, nimetatakse antud kultuuri ka savitsivilisatsiooniks Kuna mitmeid vajalikke materjale tuli hakata tooma teistelt maadelt, soodustas see suhtlemist välisnaabritega Erinevalt Niiluse jõe orus tekkinud Egiptuse tsivilisatsioonist oli Mesopotaamia välismaailmale avatud . nimetatud põhjusel oli Mesopotaamia ühiskond Egiptuse omast vähem stabiilne kuid suurema kohanemisvõimega mesopotaamia kultuuri on rajanud Sumerlased . Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on: kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud müürid . Sumerlased on leiutanud ratta esmakordselt kasutusele ...
Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väikse...
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes ...
Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja...
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 ...
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava ...
Mesopotaamia Diana Kaersoo Looduslikud olud Piirnes Iraani kiltmaa ääremäestikega ja Araabia kõrbega. Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia r...
KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiag...
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
Vana Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe, Tigrise ja Eufrati maa. Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks sumerid, kes ei suutnud küll luua ühtset riiki. Vana-Mesopotaamia 4 ajastut: 1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr 1800 eKr Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas. Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms. Algselt kasutasid nad piltkirja, hiljem läksid nad üle mõistekirjale, algselt 2000 märki, hiljem 500 märki. Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju tekkis kiilkiri. Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid, kirjandusl...
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor leh...
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhi...
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Mööblirestaureerimine MR11 Janika Orav ANTIIKKULTUUR Uurimus Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestaureerimine MR11 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Antiikkultuuri ajastute ülevaade..................................................................................4 1.1.Neoliitiline kultuur...........................................................................................
MESOPOTAAMIA KUNST ( 4000 600 e.Kr.) Maailma üks vanemaid tsivilisatsioone sai alguse Mesopotaamiast ehk jõgedevaheliselt ( Kahejõe ) maalt. See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel (Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat), kuhu 4. aastatuhandel eKr. elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed riiklikud moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See...
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d....
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000...
Muusika 1. Vanaaja juhtivad muusika riigid on: Egiptus, Babüloonia, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina ja Kreeka. 2. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tevevustega- inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Humanistlik iluideaal: Kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. 3. Muusika, kui Jumalate kunst/keel- Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis Jumalate keelena, sest ka Jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäälega, nende pille peeti pühadeks. 4. Muusika Antiik Kreekas- Kõik oli lihtne, looduslähedane ja loomulik. 5. Keskaja üldiseloomustus- Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloo...
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia...
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahve...
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
Ajalugu kordamine 2010-09-28 1. Kooli ajalugu: 1) Teadmised Treffner kohta: · Hugo Treffner õppis 4 aastat filoloogiat ja 8 aastat usuteadust. · Hugo Treffner kandideeris mitmele kirikuõpetaja kohale ebaõnnestunult, kuna oli tuntud oma rahvusliku meelsuse ja tegevusega · Hugo Treffner oli peatoimkonna liige II üldlaulupeol. · Hugo Treffner on toimetanud ajalehte Postimees, ajakirja Linda ja andis välja ajakirja Oma Maa · Hugo Treffner rajas 1883 kooli, kus on saanud hariduse mitmed Eesti avaliku elu tegelased 2) Aastaarvud: · 1883- Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa · 1880 rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis (praegune auditoorium) · 1919 H. Treffneri gümnaasiumile olid senised ruumid kitsaks jäänud, kolis siinsesse ...
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitu...
Vana-Egiptus I Dünastiaeelne periood ( 5000-3150 ekr) noomid, alam-egiptus II Esimesed dünastiad esimene vaarao Menes(ühendas egiptuse u 3100 ekr), hieroglüüfid III Vanariik( u 2600-2100 ekr)(3-6 dünastia) Vaheperiood( 7-10 dünastia) IV Keskmine riik(11-12 dünastia) Vaheperiood hüksolased ( 13-17 d V Uus riik ( 18-20d) Vaheperiood VI Hilis Egiptus ( 332 ekr-641 pkr) lõppeb 31 dünastiaga. Kunsti teemad oli egiptuse ühtsus, kuningad ja vaaraod, religioon(igavene elu) Hauakambrid: · Mastaba kividega vooderdatud maa-alune hauakamber, mille kohal on kastitaoline kiviehitis.Selles oli üks, hiljem mitu ruumi rituaalideks. · Astmikpüramiid vanim Sakkaras(4500 a vana) · Püramiid kolmnurkne taht - Kuulsaimad püramiidid asuvad kairo lähedal giza väljal. Püramiidid: · Ehitati kõrbesse, selle piiri lähedale, kuhu üleujutuse ajal tõusis vesi, kolm püramiid, kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka...
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Egiptus Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel po...
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koo...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
Kunstiliigid Arhitektuur e. ehituskunst 1. sakraalarhitektuur usuline arhitektuur 2. profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur Maalikunst: 1. seinamaale. Monumentaalmaal 2. tahvelmaal on maalitud mingile alusele, võimalik kaasa võtta 3. miniatuurmaal hästi väike 4. mosaiigikunst väikestest tükkidest pannakse kokku kunstiteos 5. vitraaz klaasmosaiik (klaasimaal) Skulptuur: 1. reljeef pinna sisse süvendatud 3. ümarplastika on igast küljest vaadeldav 4. ehitusplastika seotud ehitustega (igasugused kaunistused) 5. monumentaalplastika hästi suur vorm 6. pisiplastika hästi väike (seotud nõudega) 7. installatsioon valmis esemete kogum, millest luuakse mingi skulptuur Tarbekunst tegemist on tarbeesemetega mille on kunstiline tähendus Graafika: 1. kõrgtrükk värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad 2. sügavtrükk värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad 3. l...
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi; o Reljeef nt kivisse...
TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel ...
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
annaabi.ee 
