Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................lk3 Üldandmed riigi kohta.............................................................................................................lk4 Tänapäev .................................................................................................................................lk5 Sõda Afganistanis....................................................................................................................lk6 Religioon ................................................................................................................................lk7 Keeled Afganistanis.............................................................................................................lk8-9 Toidukultuur..........................................................................................
................................ 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik......................................................................................................... 3. EESTLASED AFGANISTANI SÕJAS TÄNAPÄEVAL.............................................................. 3.1 Sõja põhjus ja käik.................................................................................................................... 3.2 Eesti osalus Afganistanis.......................................................................................................... 3.3 Eesti sõdurite kogemused Afganistanist................................................................................... 4. VETERANI POLIITIKA............................................................................................................... RESÜMEE........................................................................................................................
Neid ei rahuldanud enam nukureziimidega manipuleerimine, vaid süvenes soov mõni naabermaa täielikult alla neelata. Sellega on seletatav NSV Liidu huvi Aasia strateegilises piirkonnas asuva Afganistani vastu. Sealne valitsus oli juba mõnda aega olnud NSV Liidu meelne. 1979. aastal tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSV Liidu endale appi. Mitmel mõjukal NLKP Keskkomitee poliitbüroo liikmel tekkis mõte Afganistanis valitsevat segadust ära kasutada ja see maa täielikult oma kontrolli alla saada. 1979. aasta lõpul otsustaski poliitbüroo Afganistanis riigipöörde korraldada ja asendada võimulolek Hafizullah Amin otse Moskvale alluva valitsejaga. 27. detsembril 1979 tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis ning tappis president Amini koos perekonnaga
13 Kokkuvõte.........................................................................14 Kasutatud kirjanduse loetelu................................................15-16 2 Sissejuhatus Töö eesmärk on anda ülevaade praeguse hetke suurimatest kriisikolletest erinevates maailma paikades. Nende asukohast, tekkepõhjustest, osapooltest ning tagajärgedest. Sealhulgas Iisraelis, Kongos, Sri Lankas, Afganistanis, Kolumbias, Mehhikos Sudaanis, Iraagis. Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on
6) Salateenistuste tegevus. NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB), USA-s Luure Keskagentuur (CIA) Külma sõja kujunemine · Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. · ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas
doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. (Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest) Vietnami sõda 1964-1973 Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. 1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna- Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid.(Kennedy paindliku reageerimise poliitika) 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks
b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik. Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks. USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe
Kolmandas Maailmas o Lääneriikide eesmärgid: K-E vabastamine kommunismi alt, SM taasühendamine, relvastuse vähendamine o NSVLi eesmärgid: võimu kehtestamine Euroopas, kommunismi levitamine, alade kindlustamine, tahtis olla parem USAst 1 Hiina kodusõda – Demokraatide ja kommunistide vastasseis Hiinas 1946-1949. Kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast (Hiina Rahvavabariik), demokraadid põgenesid Taiwani saarele (Hiina Vabariik) 2. Külma sõja vastasseisud Oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine: kumbki pool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja alguses oli NSVL ülekaalus tavarelvastuses, USAl oli tuumapomm
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
Vorošilov Kaganovitš Stalini isikukultus. Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus. Diktatuuri kangelased Pavlik Morozov Aleksei Stahhanov AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.11.2017 1.Türgi Türgi iseseisvussõda ● Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PAŠA 1919-1923 Türgi Vabariik ● 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. ● Uueks pealinnaks sai Ankara ● Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetuses ….. maiste pani jargmine slaidi :)))))))) Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) ● Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: ● Vabariik ● Türgi rahvuslus ● Rahvalikkus, võrdsus ● Ilmalik riik ● Riigi juhtiv roll majanduses
Novembri alguseks 1918a. algas saksa laevastikus mäss, mis levis kiiresti üle riigi muutudes novembri revolutsiooniks Keiser Wilhelm II loobus troonist. 11 nov 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, millega Saksamaa tunnistas lüüasaamist. Tulemused: · Saksamaa pidi otsekohe evakueerima oma väe okupeeritult aladelt ja Reini jõe läänekaldalt · Saksamaa pidi loovutama sõjatehnikat, vedureid, vaguneid, veoautosid jne · Kukutati valitsevad dünastiad · Rahu tingimused tekitasid sakslastes kibestumist · Tekkis müüt revolutsiooni reetlikust noahoobist selga võidukale saksa armeele. · Surma sai umbes 10 miljonit ja haavata 20 miljonit inimest · Pärast sõda suri grippi umbes 20 miljonit inimest. · Tekkis niinimetatud kadunud sugupõlv 3. Revolutsioon ja kodusõda Venemaal 1917a Märtsist novembrini
rakendamine, selle täiustamine kogu sõja ajal. Motoriseeritud jalavägi, tankiväed, kergetankid-soomustransportöörid, keemiarelv, lennuvägi. · Esimene Maailmasõda oli esimene totaalne sõda, kogu ühiskond oli mobiliseeritud sõja vajaduste rahuldamiseks. Totaalne propaganda. Tagala kaotas oma traditsioonilise tähtsuse. · Uute ressursside pidev paiskamine rindele (sõjatööstus, pidevad täiendavad mobilisatsioonid). · Esimeses Maailmasõja tulemusel kukutati monarhia Saksamaal, Austrias, Venemaal ja Türgis. Puhkesid revolutsioonid neis riikides, olulised sotsiaalpoliitilised muutused. · Austria-Ungari ning Venemaa lagunesid. Tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik). · Riikides, kus oli mindud sõtta tohutu natsionalistliku vaimustusega, oldi nüüd vastamisi tohutu sõjatüdimuse ja kõigi väärtuste allakäiguga. Majanduslik kaos. Hüperinflatsioon.
Kuna siiamaani oli olnud kalifaatide elu tavaline, siis Damaskuses rajasid nad uhkeid losse purskkaevudega ja elasid oma elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvast koheldi üsna leebelt. Islami usku vägisi peale ei surutud, aga kuna alistatud rahvastelt nõuti makse ja islami usulistelt seda ei nõutud, siis võtsid paljud rahvad vabatahtlikult islami usu vastu. Damaskuse kaliifide juhtimisel vallutati veel Põhja-Aafrika, Hispaania, suur osa Kaukaasiast, Afganistan ja Kesk-Aasia. Galliat vallutada ei suudetud. Üle vallutatud maade levis islami usk. 8. sajandi l õnnestus Mesopotaamia asevalitsejatel Damaskuse kalifaatide üle võim saada ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad. Uusi vallutusi enam ette ei võetud, kuid selle eest arenes riigis majandus, kultuur, käsitöö ja kaubandus. Ning ka põlluharimine oli õitsval järjel. Rajati ka niisutussüsteeme. 9
Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said Hispaania väed berberite juhi Abd el-Krimi jõududelt lüüa ja Hispaania suutis berberid alla suruda alles 1927. aastal. Marokos 1923. aastal saadud sõjaline kaotus tõi kaasa fašistlik-sõjaväelise diktatuuri eesotsas kindral Primo de Riveraga. Primo de Rivera valitses Hispaaniat kuni 1930. aastani, mil ta kukutati. Järgmisel aastal tuli kuningas Alfonso XIII vastu nõudmistele korraldada valimised. Võidu sai vabariiklik partei ja monarhia kukutati. Ülestõusud toimusid ka Astuurias ja Kataloonias ning veebruaris tuli võimule uus rahvarinde valitsus. Manuel Azaña uude valitsusse kuulus sotsialistliku töölispartei ja kommunistliku partei liikmeid. Ühiselt püüti vastu seista katoliku kiriku mõjule Hispaania riigiasjade ajamisel. Armee ja fašistid toetasid aga kirikut. FAŠISM SOTSIALISMI VASTU
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai
Võimule pääsesid Moskva meelsed erakonnad Lääne mõju piirati „raudse eesriidega“ 4) suur majanduslik kahju 5) hukkunuid ca 50 milj inimest, neist pooled tsiviilisikud ÜRO(1945 SAN FRANCISCOS) EESMÄRK Ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel erialadel LÄÄNERIIKIDE JA NSVL VASTASSEISU PÕHJUSED PEALE II MS NSVL püüdis kehtestada kontrolli Euroopas. Kommunistid said võimule Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Tšehhoslovakkias. Üritas Türgis ja Iraanis. NSVL-s jäi kehtima sõjaseisukord, eelisarendati sõjatööstust. 1946 Stalini kõne Moskvas- NL valmistub sõjaliseks konfliktiks läänemaailmaga. Winston Churchill kõne Fultonis USA-s, kutsus üles võitlema kommunismi leviku vastu NSVL eraldub muust maailmast „raudse eesriidega“. TRUMANI DOKTRIINI SISU 1947.a
Ameerika Ühendriigid kaotasid 54 246 sõdurit. Israel Kogu maailmast asus aina enam Juute ümber Israeli. Juudiriiki toetavad rahvuskaaslased kogu maailmas. Israel on kõikvõimaliku abi saamise poolest ühe inimese kohta maailma riikide seas konkurentsitult esikohal. 1956a võttis Israel osa suurbritannia ja prantsusmaa agressioonist egiptuse vastu. Egiptuses oli natsionalistlikult meelestatud noori ohvitsere 1952 a kukutanud monarhia. Võim koondus Gamal Abdel Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada Araabia sotsialismi ja ühendada kõik araabia maad. Selleks hakkas ta koostööd tegema Nõukogude Liiduga. Briti väed lahkusid varem Briti impeerimumi alla kuulunud Egiptusest. 1956a natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Et läbirääkimised lahendust ei toonud otsustasid London ja Pariis sõjalise avantüüri kasuks. Selle käigus okupeeriti suessi tsoon. Isreali väed aga vallutuasid kiiresti Siinai ps
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik reziim. Lähis-Ida regioon huvitas ka teisi riike. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia. Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati. Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael, vaherahujoonele paigutati ÜRO jõud. 1953
Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik reziim. Lähis-Ida regioon huvitas ka teisi riike. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia. Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati. Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael, vaherahujoonele paigutati ÜRO jõud. 1953
Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik režiim. Lähis-Ida regioon huvitas ka teisi riike. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia. Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati. Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael, vaherahujoonele paigutati ÜRO jõud. 1953
Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik reziim. Lähis-Ida regioon huvitas ka teisi riike. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia. Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati. Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael, vaherahujoonele paigutati ÜRO jõud. 1953
Tõeline totalitaarne süsteem liigub samm-sammult oma eesmärkide saavutamise poole rahvaga osava manipuleerimise abil. Kasutatakse propagandavõtteid, indoktrinatsiooni ehk ajupesu kui ka jõu rakendamine. Hannah Arendti arvates ei ole protsess nii korrastatud. Pooldab, et režiimi aluseks on radikaalne ideoloogia. Aga pole olemas sidusat programmi, on vaid lakkamatu liikumine, „et organiseerida võimalikult rohkem inimesi, tõugata nad nad liikvele ja hoida liikumas“. Tagajärjeks on kaos mitte kord. Uued institutsioonid kattuvad vanadega. Kõige tähtsam rahva alistamise meetod on terror, sest ükski teine sotsialiseerimise vorm ei ole täiuslik. Mõned ajaloolased on pannud termini „totalitarism“ tarvilikkuse mitmel põhjusel kahtluse alla. 1) Totalitarismi mõiste kujunes külma sõja aegses poliitilises ühekülgsuses. 2) Hiljutistest uurimustest Natsi-Saksamaa ja Stalini Venemaa kohta selgunud, et nende
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi j
20. s alguses allveelaevade ehitus. Sõja alguseks 30 allveelaeva. Kolmikliidu Antanti teke 1893 1907 1893 Vene Prantsuse liit Prantsusmaa suured laenud Venemaale (raudtee ehitus) 1904 Prantsuse- Briti liit/ Entente Cordiale Inglismaa loobus isolatsioonipoliitikast Saksamaa sõjamerelaevastiku arendamise programmi tõttu. Mõjusfääride jagamine: Maroko, Egiptus. 1907 Briti Vene leping. Mõjusfääride jagamine: Afganistan, Pärsia/Iraan Sõja algus 28. juuni 1914 Serbia terrorist Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos (Bosnia) Konsultatsioonid 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 29. juuli Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni 31. juuli Saksamaa teatas, et kui Venemaa ei peata mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja
Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98. aasta põlvkond" (haritlased, poliitikud, sõjaväelased). See taotles Hispaania taassündi. Majanduse küljest taassünniks eeldusi oli. 1.6.1 MAJANDUS Probleemid - kodanlus ei olnud ettevõtlik. Põllumajandus - enamik maast oli suurmaaomanike käes. Riigi soli 6 miljonit talupoega, kellel oli maad alla 1 hektari. Hidalgo - hispaania aadlik. 1.6.2 SISEPOLIITKA Konstitutsiooniline monarhia. Parlament - cortez. Parteisid oli palju. Riigi poliitikas oli tähtis koht sõjaväel ja katoliiklikul kirikul. Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral. Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda.
Kuningas ei saanud alale eriti palju tähelepanu pöörata ning Saaremaad ähvardas pidevalt oht saada vallutatud Rootsi poolt. Taani-Rootsi sõdade ajal tungisidki Rootsi väed mitmel korral Saaremaale, kuid see liideti Rootsiga siiski alles pärast enam kui 80-aastast Taani võimuperioodi. · Rootsi-Poola sõjad (16001629) Suhted Poola ja Rootsi vahel jäid pingelisteks ning kui riikide ühiskuningas, katoliiklik Sigismund Rootsi troonilt kukutati, puhkeski kahe riigi vahel sõda. 1600. aastal jõudis see ka Eestisse, kus rootslased vallutasid vähem kui aastaga peaaegu kogu Eesti territooriumi. Kuid peagi korraldasid poolakad vastupealetungi ja vallutasid Lõuna-Eesti tagasi. Olukord stabiliseerus 1610. aastaks, kui sõlmiti vaherahu. Ent 1617. aastal puhkes sõda uuesti ja sedakorda saatis rootslasi püsivam edu. 1625. aastal vallutasid nad Tartu ja 1629
kongressil otsustati parlamendile ja valitsusele survet avaldada põhiseaduse muutmiseks. Rahvas suhtus neisse positiivselt ja pooldajate arv kasvas, sest nad olid ise rahva hulgast pärit. Vaikiv ajastu (1934-1938): ainupartei Isamaaliit, nn. Kutsekodade loomine, riigikogu enam kokku ei kutsutud, tsensuur, riiklik kontroll kõige üle, autoritaarne diktaktuur 1924.a 1. detsembri riigipöördekatse 1934.a 12 märtsi riigipööre Kes korraldasid? Kommunistid Päts ja Laidoner Mis oli eesmärk? Eesti Valitsuse kukutamine, Vältida vapside võimuletulekut nõukogude võimu kehtestamine, ja koondada kogu võim enda Eesti taasliitmine NSV Liiduga kätte Millised sise- või *Eesti siseselt rasked majandusolud, Vabadussõjalaste suur välispoliitilised sellest tingitud rahulolematus populaarsus, mis lubas eeldada asjaolud tingisid
Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse USAsse saabus 20. Saj algul igal aastal miljon inimest Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349milj Suurriigid 20 saj algul Suurbritannia Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine
Ootamatu läbimurre saklaste kaitseliinist tekitas Saksa vägedes hetkeks aanika. Inglaselt ei suutnud seda aga maksimaalselt ära kasutada ja sakslastel õnnestus läbimurre peatadee. · 1917.aasta oktoobris Caporetto all alanud pealetundi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Venemaa kokkuvarisemine. (ptk.8) Kriisi küpsemine Venemaal · Rahutused sõjaväes. Üle 6 miljoni sõduri kaotus. Vilets varustamine ja suured kaotused. · Majanduslik kaos. Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Suuremates linnades võis oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine selle sümboliks sai ,,pühamees'' Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavae toetajate seas. · Rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Aktiviseerus töölisliikumine
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
Rahvast hakati kollektiviseerima, sest riigile oli lihtsam toiduaineid kätte saada kas riiklike majandite v riigile rangelt allutatud kooperatiivsete ühismajandite vahendusel. Vastupanu hakkas avaldama talurahva jõukam kiht Kasvav maksukoorem, vilja rekvireerimised ning põllumajandusliku inventari sundmüügid kurnasid jõuka talupoja majanduslikult kiiresti välja Algas sundkollektiviseerimisprotsess Talupojad hakkasid linnadesse põgenema, kõik masinad konfiskeeriti. 1932. 7 aug- andis stalin välja sots. Omandi kaitse seaduse, mida rahvasuus kutsuti viie viljapea seaduseks 1932- kehtestati NSV liidus passisüsteem. Kolhoos- riiklik majand Sovhoos- Suur nälg RIIK JA ÜHISKOND 1920-DNATEL AASTATEL. Administratiiv-bürokraatlik käsusüsteem Tekkis juurde rohkelt komiteesid Terror, hirm, desinformatsioon, riigiasjade salastatus, harimatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
