ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6
Võrdne, ühisomandiga. Kõik pidanuks tegema kollektiivset tööd, eraomandit poleks olnud, ei mingeid rikkaid ega vaeseid. 10) Mille poolest erines marksism varasematest sotsialistlikest õpetustest? See põhines arusaamal, et töölisklassi ülesanne oleks rikastelt sõja ning vägivallaga kõik ära võtta ning kehtestada töölisklassi diktatuur. 29. Saksamaa Wilhelm I 1861. aastal võimule saanud Saksamaa kuningas Otto von Bismarck 1862. aastal võimule saanud Preisimaa valitsusjuht, kelle kohta on öeldud ka Raudne Kantsler. 1871.aasta Saksamaa väljakuulutamine Versaille lossis. Wilhelm II 1888.aastal võimule pääsenud viimane Saksa keiser, kelle eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks riigiks. 1) Mida tähendas ,,uus ajastu Preisimaal"? Et päevakorda hakkas ilmuma rahvusliku ühtsuse idee ning taheti ühendada Saksamaad.
Kehtestati ka kohustuslik puhkepäev ja naistele 11-tunnine tööpäev ja alla 13.aastased lapsed ei võinud enam töötada. Suund maailmapoliitikale. Tänu Bismarckile oli loodud Euroopas liitude süsteem,mis kindlustas Saksamaa välispoliitilisi positsioone.Bismarcki erru mineku järel hakati orienteeruma maailmapoliitikale.See tähendas aga sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse.See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta. Koloniaalimpeeriumi loomine. Saksa koloniaalpoliitika paistis silma julmusega.Nõrgemad maad allutati ja sealsed väljaastumised suruti veriselt maha.Esimene Saksa koloniaalvaldus hõivati Edela-Aafrikas. Prantsusmaa Teine keisririik ja Napoleon III. Prantsusmaa keisririigi keistiks sai Louis Bonaparte Napoleon III nime all.Tal puudus suur toetajaskond.Ta pööras tähelepanu majanduse arendamisele ja välispoliitikale.Välipoliitikas toimusid tõsisemad tagasilöögid,kui Napoleon III teravnesid suhted teise Euroopa riikidega,kes ei
Pariisi kommuun- 1871. aastal Victoria valitsusaeg- 1836-1901. aasta Ameerika kodusõda- 1861-1865. aasta Gettysburgi lahing- 1-3. Juuli 1863. aastal Napoleon III keisririik- 1851. aasta SELGITA , MIS ON ,,RAUA JA VERE" POLIITIKA. Poliitika, milles ei arvestata maapäeva otsust ehk tegutsetakse iseseisvalt valimata vahendeid. Valitsus viis, mis ei sõltunud eriti teistest ametnikest. Vere ja raua poliitika iseloomustab Otto von Bismarcki tegevust. MILLISEID ABINÕUSID KASUTADES ÕNNESTUS PREISIMAAL SAKSAMAA ÜHENDADA? Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima Saksamaa ühendamist. 1866. aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai hävitavalt lüüa ning kaotas oma ülemvõimu Põhja-Itaalias ja Saksa aladel. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemele moodustati 1867. aastal Põhja-Saksa Liit kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Selle liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik
Suurbritannia, Austria, Preisimaa, Rootsi (Bernadotte) ja Venemaa saavutused Viini kongressil, uus Euroopa kaart (Taani kaotused). Austria- Saksa keisririiki ei taastatud, jäi Austria impeerium. Ta sai Lombardia ja Veneetsia. Loobus Madalmaadest, sellest sai omaette kunigriik. Austria sai juhtrolli ka Saksa liidus, mis koosnes 37st Saksa riigist ja 4 vabalinnast. See pidi olema kõiki Saksa alasid liitev liit, kelle on ühtne välispoliitika, kuid iseseisev sisepoliitika. Preisimaa sai Lääne-Saksamaalt olulise ala, see muutus suurriigiks, kuid samas kaotas oma Poola alad. Venemaa sai endale Poola kuningriigi. Sai ka Soome ja Besaraabia Suurbritannia sai Prantsusmaa kolooniad, Kapimaa, Tseiloni ehk Sri Lanka. Joonia saared. Taani kaotas Norra (ta oli ka Napoleoni liitlane), aga sai Islandi ja Gröönimaa. Rootsi kaotas Soome ja Pommeri, aga sai Norra. Saksa Liit.
vähenesid pinged vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. *1907 Inglismaa ja Venemaa leping, mida valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped. Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (nt Venemaa loobus taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 12. Millal ja kuidas iseseisvius USA? Millised olid tema välispoliitika peasuunad? Sõda Hispaaniaga, nn kahuripaatide diplomaatia. Wilson? Tema välispoliitika põhijooned? Roosevelti poliitika. - 1783. aastal sõlmiti Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast. Varem olid Ameerika Ühendriigid ajanud isolatsionistlikku poliitikat, kuid20.saj algul sekkuti järjest enam Lõuna-Ameerikas toimuvasse, et teha seal lõppeurooplaste mõjule ja tõusta seal suurvõimuks
kaotas suure osa oma Poola aladest , Rootsi (Bernadotte- vahetas õigel ajal pooli, algul oli Nap.armees)- sai Norra, kuid kaotas Soome ja Pommeri ja Venemaa- suurim saavutus oli Poola kuningriik, mille kun.kuulutati Aleksander I(autonoomsus jäi suureks), kinnitati Soome ja Besaraabia: saavutused Viini kongressil, uus Euroopa kaart. Taani kaotused- kaotas Norra, samas kinnitati talle Island ja Gröönimaa. Saksa Liit. koosnes 37 riigist ja 4 vabalinnast, konsultatiivne liit, ühine välispoliitika, sõdu ei peeta, sisepoliitiliselt iseseisvad riigid. Püha Liit. 1815, 3 suurriigi Venemaa, Austria, Preisimaa liit, kristlikult püha loot. Aleksander I initsatiivil. Kaitses konservatiivseid väärtusi- monarhia ja kiriku võimu. Bourbonide restauratsioon: Louis XVIII- troonile tuleks oli ülilihtne tänu Nap.reformidele. Senat kutsus ta troonile tingimusel, et nõustub konstitutsiooniga, parlamendil on suurem võim, rev.väärtused. Lasi koostada hoopis ise konst. ja keeras kõik teistpidi
Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680-1780. Seda iseloomustab usk mõistuse võimlaustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tuntumad prantsuse valgustajad on Voltaire, Rousseau [rus'so] ning Montesquieu [montes'kjö]. Valgustatud absolutism on monarhia ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamsieks ühiskonnas. Valgustatud absolutism esines Preisimaal, Austrias ja Venemaal 18. sajandil. Katariina II tahtis ühiskonda paremkas muuta. Ta koostas ise uue Venemaa seadustekogu projekti, lisades ka mõtteteri valgustusaja töödest. Katariina kutsus kokku esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama, kuid see plaan ei õnnestunud. Ta püüdis ka edudult talupoegade olukorda parandada. Katariina II laiendas ka Venemaa piire. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59) Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj
Valitsemine läks ühtse keskuse, Pariisi kätte. Seal määrati ametisse ametnikud jms. Kõik seesama protsess jätkus ka kuningas Louis XIV ajal. 3) Alalise armee loomine algas Louis XIII ajal. Kui esialgu 17. sajandi keskel oli prantsuse alalises armees 45 000 inimest, siis 18. sajandi keskpaigaks oli alalise armee suurus tõusnud 400 000 inimesele. Sellel ajal oli elanikke kusagil 2025 miljoni vahel. Alalist armeed oli vaja eduka välispoliitika ajamiseks, sõdades osalemiseks. Esmane oluline sõda oli neil 16181648 aastatel 30aastane sõda, selle käigus vähendati Habsburgide võimu Euroopas. Teine oluline sõda jäi 18. sajandi algusesse Hispaania pärilussõda. 4) Juba Louis XIII ajal kujunes Prantsusmaal tsentraliseeritud haldusaparaat intendandid (esindasid kuningavõimu kohapeal) jt. Ametnikkond, kelle abil kuningas oma võimu teostas, oli suhteliselt väike
Prantsusmaal veebruarirevolutsiooni käigus juulimonarhia kukutati ja moodustati Ajutine Valitsus. Novembris võeti vastu uus vabariiklik põhiseadus, mis nägi ette ühekojalise parlamendi, tugeva presidendivõimu ja otsesed valimised üldise valimisõiguse alusel (II vabariik). Detsembris valiti suure häälteenamusega presidendiks Louis Napoleon Bonaparte (N.I vennapoeg). Saksamaal märtsirevolutsioon (vt. õpik lk.220)- ülestõus algas Preisimaal Berliinis, kutsuti kokku Preisi Asutav Kogu, kuningas lubas anda põhiseaduse, mis tegelikkuses kujunes üsna konservatiivseks. Esimene katse Saksamaa ühendamiseks – valiti Üle-Saksamaline Frankfurdi parlament (Saksa Rahvusassamblee), mis lõpetas mõneks ajaks (kuni 1850) Saksa Liidu tegevuse. Austrias Keisririigis puhkes mäss nii Viinis kui riigi suurimas osas, Ungari kunigriigis. - Viinis Metternich lahkus ametist
tagasi möörduda ning pöördus rahva poole väga sõbrlikult, austas hukkunuid(ehk märtsiohvrid). Ta nõustus konstitutsiooni väljatöötamisega, Saksamaa ühinemise plaaniga, Rahvuskogu kokkutulemisega(kõikjal üks kesksemaid nõudeid). Eesmärgiks oligi, et kõikides liidumaadest koguneksid saadikud, kes töötaksid välja konstitutsiooni ja viiksid läbi Saksamaa ühendamise. Kuulutas, et Preisimaast kasvab välja Saksamaa. Jällegi äärmiselt kiire sündmuste areng. Preisimaal pandi ametisse liberaalne valitsus, samuti ka mujal(Baieris, Hannoveris, Hessenis, Saksimaal). Need märtsivalitsused püsisid enamasti 1848a lõpuni ametis, kuni nad uuesti tagasi suruti. Toimuvad Rahvuskogu valmimised 18.mail 1848. Rahvuslik vaimustus oli väga suur. Rahvuskogu tuli kokku Frankfurtis. Ennekõike oli eesmärgiks välja töötada kõikide kodanike põhivabadusi tagavaid seadusi ning seada sisse parlamentaarne kord(parlamentaarne monarhia vmt)
1851-President tegi riigipöörde ja kuulutas ennast keiser Napoleon III-ks.(kolmandaks) Enamikus maades revolutsioonide käigus vanad valitsejad jäid püsima, algul nad ehmatasid ja tegid järeleandmisi ja uuendusi, hiljem nad kogusid jõudu ja surusid (kergeid reegleid maha..) · veebruar 1848 revolutsiooni algus Itaalias · veebruar 1848 revolutsiooni algus Prantsusmaal · märts 1848 revolutsiooni algus Austrias ja Preisimaal · oktoober 1848 Viini ülestõusu mahasurumine · detsember 1848 Louis Bonaparte'i valimine Prantsusmaa presidendiks · 1848 "Kommunistliku partei manifest" · veebruar-juuli 1849 Rooma vabariikaprill 1849 Ungari kuulutamine iseseisvaks riigiks Itaalia ühendamine 1861 Rahvuslik liikumine 1820. aastate revolutsioonide mahasurumise järel Euroopas pääses ka Itaalias võimule poliitiline reaktsioon.
.........................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika........................................................................................................................ 6 Lähis-Ida...................................................................................................................................... 6 PRANTSUSMAA............................................................................................................................7 Poliitiline elu...........................................................................
Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mis viis Saksa-Prantsuse sõjani, kuid Saksamaa võitis sõja ja Saksamaa ühendati 1867. aastal. . Valitsejal oli võimu sõja ja rahu kuulutamisest kellegi ametisse määramiseni. Keisri kõrval tegutses kõrgema seadusliku organina parlament, kus kõik olulisemad poliitilised jõud olid parteide kaudu parlamendis esindatud. Tähtsuselt teine mees keisri kõrval oli riigikantsler Bismarck. Prantsusmaa: Napoleon III valitses riiki ainuisikuliselt, mistõttu puudus tal toetajaskond. Pöörati tähelepanu majandusele ja välispoliitikale. Osaleti aktiivselt Krimmi sõjas ja Austria vastases sõjas, kuid peale ebaõnnestumist Mehhiko vallutamisel tabasid välispoliitikas tõesed tagasilöögid. Preisimaa majanduslik areng, sõjaväe tugevnemine, juhtroll Saksa alade ühendamisel muutus Prantsusmaa ähvardavaks. Prantsusmaa oli vastuolus Saksa ühendamisega
südametunnistuse vabadus. 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslikke relvaprogramme. Majanduse arengult jäi Pr Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks) kolooniatesse või laenati (näiteks Venemaale). Välispoliitika: Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik (kolooniad valdavalt Põhja- Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa (1893) ja Inglismaa (1904). Saksamaa (õpik lk.28-29) Sisepoliitika:
Sõda, jõud, ei mingeid läbirääkimisi. Ühendamise nimel peeti 3 sõda: · 1864. aastal sõditi Taaniga. Põhjuseks oli piirkond nimega Schleswig-Holstein. · 1866. aastal sõditi Austriaga. See näitas, et Preisimaa on tugevam ja Austria on saksa ühinemisprotsessid kõrvale lükatud. 1867. aastal moodustati Põhja-Saksa Liit, sinna kuulusid põhja poolsed riigid ja Preisimaa. · 1870-1871 Prantsusmaaga. Lõplik ühinemine. Bismarck provotseeris keiser Napoleon III (Prantsuse) sõda alustama Preisimaaga. Ta kasutas Hispaania troonipärimise küsimust. 6 nädalaga oli Prantsuse sõjavägi hävitatud, Napoleon kukutati ja Prantsusmaast sai Vabariik. Ida-Prantsusmaa läks sakslaste kontrolli all. 1871. aastal palusid Saksa vürstid, et Wilhelm I saaks nende keiser. See sündmus toimus Versailles´i lossi Peeglisaalis Prantsusmaal. Prantsusmaa pidi maksma 5 miljardit franki
Tootmises oli väga ulatuslik kasv 1897 - 1913 Tööstuspööre oli toimunud. Kõige rohkem kasvasid naftatööstus, kautsukitootmine (kumm), elektrotehnike, autotööstus. Toimus kiire tõus, sest alguses ei olnud tootmist Arenenud riikides aastane tööstustoodagu juurdekasv % aeglustus, kui saavutati teatud tase. Vanad tööstusharud: tekstiil, rasketööstus (metallurgia). Iseloomulik on monopolide teke väikeettevõtted ühendatakse suurettevõteteks. USA-s oli neile levinud nimi trust, Saksamaal kontsern. Tähendus on ikka monopol, nagu ka sündikaat ja kartell. Toimus kapitali eksport. Kaks viisi üks oli ettevõtja kapital ehk investeeriti kolooniasse või teise riiki, kus arendati tööstust (tööjõud odavam, leidus maavarasid). Tulu oli toodangust saadud raha. Laenukapital pank või riik ei arendanud tööstust, vaid laenas raha välja. Tulu sai dividendidest. Rantjee omane Prantsusmaale; inimesed, kes paigutasid raha panka ja elasid ära saadud
aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et
Kujunes välja mõõdukas ehk liberaalne suund, neid nimetati albertistideks. Teine suund oli kodanlik suund, kes polnud huvitatud kuningriigist, vaid tahtsid vabariiki. 15/4 EUROOPA KOLONIAALEKSPANSIOON 19.saj kolonialism pos nähtus. Kuidas definieerida sõna kolonialism: Philip Curtin: kolonialism ,,kellegi valitsemine teisest kultuurist pärit rahva poolt." Reeglina pakuvad koloniaalsed valdused emamaale tulu odav tööjõud, tooraine vms. Kuid kui kolonialism on võõras võim ja valitsemine, siis mis on imperialism? Enam- vähem seesama. Arvatakse, et koloniaalvaldused reeglina üle mere, imperisalism samal mandril. Euroopa kolonialismi ajalugu algab 16. saj ja euroopa varauusaja esimene etapp 16. saj 1820. uusaja alguseks oli esimene etapp hakanud vaikselt läbi saama, SB kaotas Ameerika koloniaalvldused ameerika iseseisvussõjad, kaotas ka Prm oma valdused nn
Pärast seda avastust tekkiski idee, et kõik Saksa alad peaks moodustama ühise Saksa riigi. See, et Saksamaal on tugev keeleline, kultuuriline aluspõhi võib rääkida tugevast kultuurirahvuslusest. Selle juures on olulised keelelised tegurid ja üldjoontes kultuurirahvusluse esindajatel ei pruugi poliitiline rahvuslus niivõrd olulist rolli mängida. Kuna Saksamaal peamiseks ühendajaks on Preisimaa, siis see hakkab ka oluliselt mõjutama ühinenud Saksamaa identiteeti/vaimsust. Preisimaal jääb vahele demokraatia areng, ja Preisimaa vaimne pärand kandub üle Saksamaa vaimsustunnetusele. Ühinenud Saksamaal ei kujunda rahvusidentiteeti rahva ühine poliitiline osalus. Ühinenud Saksa keisririigis ei ole demokraatiat ega parlamentarismi kuni II maailmasõja lõpuni. On küll riigipäev jne aga keiser ei pea sellega tegelikult üldsegi arvestama. I) Autoritaarne vaim, distsipliin, militarism, väikekodanlus, vooruslikkus,
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
· Puhvertsoon Hispaania vastu · Põhiseaduse üks autor J.Locke · usuvabaduse tõttu heterogeenne rahvastik: inglased, waleskased, sotlased, sakslased, prantslased · Riisiistandused · USA neegerorjuse häll: 1720: 6000 valget ja 12 000 musta 13. Georgia 1732 · Rajati Hispaania alade piirimaile: esialgu olid seal katsetatud hispaanlased ja prantsuse hugenotid · Esialgu taotleti ideaalühiskonna rajamist (mh. orjus ja alkohol olid keelatud): nt võlavanglast vabanenute pelgupaik · Hernhuutlased,metodistid · Istandused PA kolooniate haldus kolmel tasemel · Eeskujuks Inglise süsteem (eriti Cromwelli ajastu ühiskond) ja võimude lahusus I kohalik omavalitsus (iga koloonia sees) · Vallad, linnad II Koloonia keskvalitsus (Kolooniate tase) A. Seadusandlus: alamkoda (assembly), valimised B. Haldus: Ülemkoda ehk koloonia nõukogu (council), kuningas nimetas C
- 1638 Prantsusmaa ja Rootsi uus liit. Rootsi armee tegutseb Saksamaa aladel. Rootsi armee saavutas edu 1640ndatel (vallutab Praha) Vestfaali rahu 1648 - Sõlmiti kahes Westfaleni maakonna linnas: Rootsiga Osnabrükis Prantsusmaaga Münsteris Tähendus: - Nende rahulepingute alusel tekkis esimest korda uusajal ulatuslik välispoliitiline süsteem, mis hõlmas peaaegu kogu Euroopat (va Ida-Euroopa) tasakaalupoliitika - Rahulepingutes pandi paika uusaja Euroopa riikide välispoliitika reeglid ehk määratleti rahvusvahelise suhtlemise uued üldised põhimõtted. Vestfaali rahulepingu sisu: 1. Regioonisätted 2. Religioonisätted 3. Saksamaa riigikorda puudutavad sätted 1) -Sveits ja madalmaad (holland) said rahvusvahelise kinnituse oma iseseisvusele. - Rootsi sai (kompensatsiooniks) lisaalasid Põhja-Saksamaalt: Ees-Pommeri, osa taga- Pommerist, Wismari linna ja Bremeni ja Verdeni piiskopkonnad. Tollitulud. - Brandenburgile maavaldusi Põhja-Saksamaalt
IV sajandi II poole alul peetud sõdades saavutas Philippos kontrolli enam-vähem kogu Kreeka üle. Aastal 337 eKr kutsus Philippos kokku kõigi Kreeka poliste kongressi Korintoses. Ainult Sparta keeldus osalemast. Kongressil rajati Üle-Kreekaline liit Makedoonia hegemoonia all – kuulutati välja üldine rahu, sõjad poliste vahel keelati, garanteeriti meresõiduvabadus, polistel keelati sekkuda teiste poliste siseasjadesse ja muuta nende riigikorda. Liidu välispoliitika anti Makedoonia ajada, kes kuulutas Kreeka ja Makedoonia nimel Pärsiale ‘püha sõja’ kättemaksus kunagise sissetungi eest ja Kreeka laastamise eest. Kreeklastel keelati teenida palgasõdureina Pärsia armees (neid oli seal tegelikult palju). Philippos nõudis Pärsialt Väike-Aasia Kreeka linnade vabastamist, kuid Pärsia keeldus. Philippos tungis seepeale ca 10 000 mehega üle Hellespontose väina, saavutas edu , ent
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi j
· Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kuulutas Bresti rahulepingu kehtetuks ja Punaarmee marssis läände. · Eesti Vabariigi jaoks oli tegu põhjendamata kallaletungiga, mis tõi kaasa Vabadussõja (1918-1920). Selle käigus löödi Punaarmee 1919.aasta algul tagasi. · Eesti viis 1919.aasta kevadel sõjategevuse oma piiridest välja ning aitas nn Landeswehr'i sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse. Otsustav 1919.aasta · Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid vahepeal juba peaaegu lämmatatud valgele liikumisele uut hoogu. · Valgete lüüasaamise põhjuseks olid ennende enda vead ning tegevuse koordineerimatus, mis võimaldas Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmsed, mis võimaldas vägesid kiirelt ümber paigutada. · Esimesena sõlmiti 2
- Esikohale tulevad Inglismaa, Prantsusmaa, Holland(Holland oluline vahenduskaubanduses, voorimehed) * London ja Amsterdam on kaubanduspealinnad Europpas. Läänemerekaubandus varauusajal. Tugeva keskvõimuga riikide esiletõus kahandas seni Läänemerel domineerinud Handa liidu mõju. Tsunftid ja manufaktuurid. tsunftide püsimine oli positiivse tähendusega- paindlikud uuendustele, kuid sellidel oli raskem saada meistriks. Tsfunftide aluseks- suurtootjad tooraine käsitöölistele, toodang vastu. manufaktuur- ebaprof tööjõud, rajavad nii riigid kui ettevõtjad, kvaliteet halvem Peamised energiaallikad. vee-ja tuuleenergia, veerataste suurus kärjest suurem Puidu ulatuslik tarbimine. “puuaeg”, Kesk-E on metsad maha raitud. puusüsi-kütteks, tööstuses. Söe miilamine- põletaminne. Tehisenergia kasutuselevõtt. aurumasin, varauusajal lõpul. algul kasutatid pumbana. Muutused eurooplase toidusedelis
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
Marksismile-leninismile, natsismile ja fašismile oli ühine soov senine ühiskond revolutsiooni teel uueks muuta. Kõik kolm tahtsid juhtida ajaloo käiku ja liikuda ideaali suunas. Ideaalid ise aga olid suuresti erinevad. Marksistlikus utoopias oli kaks erinevat faasi. 1) „proletariaadi diktatuur“, mis pidi kõrvaldama teelt kõik takistused, et jõuda järgmisse, hoopis teistsugusesse faasi – „klassideta ühiskonda“. Vägivald ja võitlus olid seega vahendid eesmärgi saavutamiseks. Natslik ja fašistlik utoopia kujundas vaid ühteainsat muutumatut seisundit – katkematult ja lõputult liikumist totaalse võimu ja jõu poole. Fašismi on nimetatud „natsionalistlike-imperialistlikikuks missiooniideoloogiaks“, kus „kõrgeim väärtus on võimas riik“, mõnikord nimetatakse seda vastandiks „klassideta ühiskonnale“. Sellega koos käis lakkamatu sõja ja võitluse ülistamine, sest – Mussolini
Moodustati territoriaalsed miilitsaüksused, mis oli n-ö reservis ja mille juures said 5 aasta vältel lühikeste õppekogunemiste käigus sõjalise väljaõppe selles piirkonnas elavad kutseealised noored. Terror siiski jätkus- laienes töölaagrite süsteem, kiusati taga kirikut, maalt saadeti sunniviisiliselt välja loomingulist intelligentsi. Nõukogude riigi välispoliitika oli kahepalgeline. Ühelt poolt välispoliitika, mis seadis esiplaanile rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimise kõigi maadega. Teisalt kujunes välja mõjuvõimas organisatsioon Kommunistlik Internatsionaal(Kominter), mille ülesandeks oli eksport, maailmarevolutsiooni õhutamine. (relvastatud väljaastumised k.a Eestis 1924.1 dets) Kõik see tekitas umbusku lääneriikide
Herder jt) ning mujale. · Juhtivaks põhimõtteks saab · Asus deistlikel positsioonidel (Jumal loonud loodusseadused, loodus toimib vastavalt neile), · Usk mõistuse kõikvõimsusse. · Oluliseks muutub rahva harimine ("valgustamine"). · Tekivad salongid, klubid, lugemisringid, vabamüürlus ("kodanlik avalikkus"), hakatakse ratsionaalselt arutama riigi ja ühiskonna korraldusse puutuvaid küsimusi. Absolutism · Tõi kaasa ekspansionistliku välispoliitika. · Hegemooniataotlused. Algselt kujunes maailmapoliitiliseks suurjõuks Hispaania 1701-1714 Hispaania pärilussõda · Tüüpiline "hegemooniaperioodi" sõda. · Puhkes pärast viimase Habsburgi soost Hispaania kuninga Carlos II surma. Carlos kutsus Hispaania troonile Louis XIV pojapoja Philippi. Teised riigid kartsid Hispaania-Prantsusmaa dünastilise suurriigi teket ja alustasid sõda. · Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik,
Pärast Felipe II surma algas Hispaania kiire langus saabus donquijotelik ajastu. Maa oli täis hulkureid ja kerjuseid. Ulatuslik väljaränne Aamerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradot otsima, kahandas Hispaania rahvaarvu. Lisaks sunniti 1609aastal maalt lahkuma 270tuhat moriskit risti usku astunud moslemit, keda ei peetud küllaldaselt ulsaldusväärseteks katoliiklasteks. See, et reformatsioonist kõrvale jäädi, tagas küll Hispaania sisepoliitilise stabiilsuse, kuid välispoliitika sihiks seatud paavstluse ja katoliku usu kaitsmine lõppes lüüasaamise ja hegemoonia kaotamisega Euroopas. 3.Valgustus · Valgustus oli pärast reformatsiooni kõige olulisem vaimne liikumine · 18.saj valgustussajand · Valgustus kritiseeris ülikuid, kirikut, innustas iseseisvat mõtlemist · Valgustuse juhtmõte- usk mõistusesse, mis võimaldab tunnetada maailma ja mis tagab progressi · Valgustus lähtus 1. Prantsuse ratsionalismist R
aurumasin universaalse rakenduse. Koos riigivõimu tugevnemisega suurenes ka riigi sekkumine majandusellu. Varauusaja majanduspoliitika oli valdavalt merkantilistlik. Riigi raharinglust võrreldi inimese vereringega ning sarnaselt vajadusele verejooks peatada, peeti vajalikuks tõkestada ka raha väljavoolu riigist. Aktiivne kaubandusbilanss oli varauusaja majanduse põhikreedo. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ja sisse- ning väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
