Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "4 aastat plusse ja miinuseid Eestil Euroopa liidus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
krooniga, valdkond, liitumise, komisjon, eliga, prioriteet, ettevõtlus, haridus, rakenduskava, positiivset, kiitis, aprillil, liitumist, senisest, schengeni, reisida, turism, korterite, trahvi, mitmesugust, palgad, vähenenud, pair, kodanikele, reisimise, usaldust, keskkonnahoid, energiamajandus, energiaressursside, arendamist, organisatsioonidkasutamine säästlikumaks. (Riigieelarve seadus 2008- 2011, riigieelarve.fin.ee/? id=10421) Selleks, et eesmärk ellu viia, on valitsus aastateks 2008- 2011 seadnud järgmised prioriteedid: · Eesti rahva püsimine. Eesti riigi ülesandeks on tagada Eesti rahva, kultuuri ja keele säilimine läbi aegade. Selle tulemuseni jõudmiseks on vajalik iibe positiivseks muutmine, keskmise eluea pikenemine ja inimeste elukvaliteedi parandamine. · Hea haridus ja teadmiste loomine. Iga eestlase ja Eesti edu tervikuna sõltub üleilmastuvas maailmas üha enam inimeste haritusest. Selleks on vajalik konkurentsvõimelise, kättesaadava ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuva hariduse tagamine ning elukestva õppe soosimine. Samuti teadus- ja arendustegevuse ehk uute teadmiste loomise ning moodsate tehnoloogiate kasutamise võime arengu toetamine. · Inimeste jõukus ja heaolu
................................................................................................................9 SISSEJUHATUS Majanduslikult on Euroopa Liidu laienemine aidanud uuemates liikmesriikides oluliselt tõsta elatustaset, vanadele aga loonud ekspordi- ja investeerimisvõimalusi. Eesti riik on saanud Euroopa 2 Liiduga liitumise tagajärjel saanud mitmeid hüvesid, tuues välja näiteks majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasvu, suurenenud majandusliku lõimumise Euroopaga, välisinvesteeringute, kaubavahetuse kasvu, suurendanud valikuvõimalusi tööks ja õppimiseks, samuti kasvatanud Eesti konkurentsivõime kasvu, mis omakorda suurendab sissetulekuid. Igal asjal on omad positiivsed ka negatiivsed küljed ja iga otsus, mis tehakse meie riigi ja rahva poolt mõjutab meie tulevikku
Pikemaajalisem debatt leiab aset energia teemadel. Nii iga riigi kui liidu ees tervikuna seisavad vältimatult küsimused, kuidas tagada kindel varustatus energiaga, kuidas samal ajal vältida liigset survet keskkonnale ning sõltuvust impordist ebastabiilsetest piirkondadest. Me oleme võtnud endale ambitsioonikad kohustused, nüüd on aeg hakata töötama nende elluviimise nimel. Kolm nädalat tagasi esitas Euroopa Komisjon ettepanekute paketi parandamaks energia siseturu toimimist. Nende ettepanekute heakskiitmine võimaldaks meil tagada parem järelevalve turu toimimise üle. Lisaks komisjoni ettepanekutes sisalduvale on Eestile oluline tagada Euroopa Liidu varustatus elektrienergiaga lähtuvalt omaenda ressurssidest. See võimaldaks välistada tulevikus sunnitud vajadust dumpinghinnaga (näiteks keskkonna arvelt kokku hoides) elektri impordi järele.
Eesti on Euroopa Liidu liige. See on andnud meile palju eelised kui ka toonud meile terve hulga uusi kohustusi, millega Eesti veel päris harjunud pole. Me saame ennast nüüd, Euroopa Liidu liikmena, tunda natukenegi turvalisemana, eriti arvestades hiljutisi suhete teravnemisi Venemaaga. Aga see turvalisus ei tule tasuta, tänu sellele turvalisusele peavad meie sõdurid käima välismisioonidel. Selles maailmas teadagi ei ole tasuta eineid. Kõige suurem pessimist võib väita, Euroopa Liiduga liitumise ja selle liikmeks olemisega kaasnevad liig suured kohustused, aga tegelikult võib öelda, et liitudes sellise suure poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004-dal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika
2. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. 3. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. · Euroopa Komisjon esindab Eli kui terviku huve ja on Euroopa Liidu haldusorgan. Komisjon kontrollib ühistest õigusaktidest kinnipidast, haldab Eli eelarvet ja algatav uusi õigusakte. Euroopa Komisjonil on neli põhiülesannet. 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos kohtuga). 4
Nii Iirimaa kui ka Taani olid Suurbritanniaga majanduslikult seotud, Iirimaa ekspordist kuni 70% läks 1970. aastate alguses Suurbritanniasse. Taani vedas oma toiduainetest suurema osa samuti Suurbritanniasse, nende suurim kaubanduspartner Saksamaa oli juba Ühenduste liige. Mitteliitumine oleks tähendanud majanduslikku isolatsiooni ja võimalikke raskusi põllumajandustoodete ekspordil, mis oleks juhtunud Taani mitteliitumise ja Suurbritannia liitumise korral. 1981 liitus Kreeka, mida pole kunagi peetud oluliseks sündmuseks EL-i arengus. 1970. aastatel oli seal võimul sõjaväehunta. 1986 liitusid Hispaania ja Portugal. Portugalis oli diktatuur kukutatud riigipöördega 1974.a, Hispaania demokratiseerus järk-järgult pärast Franco surma 1970. aastate lõpus. Mõlemad riigid soovisid lõpetada rahvusvahelist isolatsiooni, ehitada üles demokraatia ja arendada oma mahajäänud majandusi
2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest...
Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika.
Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu institutsioonid:
piirikaitse ja naabruspoliitika; keskkond; kultuur. Eesti eesmärgiks on saavutada tehniline valmisolek euro kasutuselevõtuks 2006. a keskpaigaks ning võtta euro kasutusele 1. jaanuarist 2007. a, kuid nagu teada see ei õnnesutund ja euro kasutusele võtt toimub 1. jaanuar 2010 aasta. Eesmärgi saavutamiseks jätkab valitsus tehnilisi ja juriidilisi ettevalmistusi ning tagab Eesti majandusnäitajate vastavuse euroalaga liitumise kriteeriumitele. Erilist tähelepanu pöörab valitsus inflatsioonikriteeriumi täitmisele. 2006. a. avaldatakse Eesti kohta järgmine Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni koostatav lähenemisaruanne, milles hinnatakse Maastrichti kriteeriumite täitmist ning Eesti euroalaga liitumise võimalikkust. 6 5. Eurioopa liidu plussid ja miinused
Euroopa on Eesti elanikele järjest enam muutumas geograafilisest mõistest kultuuriliseks ja poliitiliseks dominandiks. Möödunud 3 aasta plussid Eestil Euroopa Liidu liikmena. Eesti võidab Euroopa Liiduga ühinedes eelkõige stabiilsuse ning julgeoleku kasvu läbi. Stabiilsuse suurenemine ja julgeoleku paranemine on kõige sagedamini kasutatavateks Eli kuulumise poolt argumendiks, tavaliselt peetakse neid ka olulisimateks. Eesti kaudne julgeolek (i.k. soft security) suurenes ELiga ühinedes juba tänu suuremale stabiilsusele, mida Eli liikmesolek pakub. Kaudset julgeolekut lisab ELi nelja vabaduse põhimõtte: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine liidu sees. Need seovad eri piirkondade huvid tihedamini ja raskendavad üksikute piirkondadega manipuleerimist. Kui Eesti ühineb Majandus- ja Rahaliiduga, siis puudub võimalus tekitada Eestis ebastabiilsust rahvusliku valuuta kurssi kõigutades.
Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestile andnud Euroopa Liit? Eesti on täieõiguslik liikmesriik alates 1. maist 2004. Euroopa Liit kujutab endast mitmekeelset ja kultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta elada, reisida, õppida, töötada ning sooritada mitmeid otsuseid ning teha tehinguid. Erinevates eluvaldkondades kehtivad Euroopa Liidu kodanikele ka teatud õigused ning samuti tuleb kinni pidada mitmetest reeglitest ja piirangutest. Laienemisega kaasnevad veel potentsiaalsed riskid, mis tulenevad massilisest migratsioonist, suurenevast kuritegevusest, tarbijakaitsest, kultuuriidentiteedist, madalamatest keskkonnanormidest jne. Kuna Euroopa Liiduga liitudes avanesid ka eestlastele mitmesugused teed n-ö ,,laia ilma" rännata, siis ongi 2 aasta jooksul kujunenud populaarseks noorte töötajate vaba liikumine liidu liikmesriikides. Peamiselt ajendab neid riigist lahkuma sissetulekute erinevus võrreldes t
(Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Prantsusmaa koostöö vajalikkust. 1981. aastal ühines EÜ Kreeka. 1986. aastal ühinesid EÜ Portugal ja Hispaania. Liitumisi mõjutasid ka poliitilised arvestused, sest EÜ
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
Alates 2021. aastast muutub eraldatavate toetuste maht, mistõttu väheneb ka Eestile eraldatavate toetuste hulk (Riigikontroll 2017). Tänu eurotoetustele arendatakse põllumajandust, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonda, maaelu, merendus- ja kalanduspoliitikat, teadusuuringuid ja innovatsiooni, regionaal- ja linnaarenguid ja pakutakse humanitaarabi (Euroopa Liit 2017). Eurotoetused on abiks paljude valdkondade edendamisel, mistõttu on olulisel kohal küsimus millist negatiivset ning positiivset mõju võivad avaldada alates 2021. aastast vähenevad eurotoetused Eestile? 2 Eurotoetustega on arendatud Eestis mitmeid erinevaid valdkondi kõigis omavalitsustes. Eelnevalt kirjutati, et strateegia "Euroopa 2020" eesmärk toetada majanduse arengut kõigis liikmesriikides, kuid lisaks sellele on eraldatakse toetusi, et ühtlustada Euroopa liidu riikide
.......................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit.................................................................................................................15 Euroopa kohus...............................................................................................
EUROOPA LIIT 1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping *esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus *teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas *kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu 4 põhivabadust- tööjõu, teenuste, kapitali, kaupade vaba liikumine liidu piires
sealhulgas Leelo Tungal, Jaanus Vaiksoo, Enn Soosaar, Contra, Linnar Priimägi ja paljud teised. Aastal 2003 korraldati referendum ehk üleriigiline hääletus ning allkirjastati liitumisleping, mille tulemusel sai Eestist 1. mai 2004 Euroopa Liidu liige koos teise üheksa riigiga. Eesti poolt allkirjastasid lepigu president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojulaid. (Välisministeerium, Eesti Euroopa Liidus) (Vikipeedia, Eesti astumine Euroopa Liitu) Aastal 2010 soovitas Euroopa Komisjon ka Eesti vastu võtta euroalasse. Komisjoni sõnul vastab Eesti euroalaga liitumise kriteeriumitele ning on majanduslikult jätkusuutlik riik. Kuu aega hiljem kiidab Euroopa Parlament heaks Eesti liitumise euroga ning veel kuu hiljem kinnitatakse Eesti üleminek eurole 1. jaanuar 2011. (Histrodamus, Euroopa Komisjon soovitas Eesti euroalasse vastu võtta 2010) 9 Kuidas toimib EL ja kuidas Eesti mõjutab otsustusprotsesse?
...............................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas................
aastal 0,5 protsenti. Tänavu jäävad oletatavalt plussi mitmed IdaEuroopa riigid, nagu Bulgaaria (1,8 protsenti), Tsehhi (1,7 protsent), Poola (2,0 protsenti), Rumeenia (1,8 protsenti) ja Slovakkia (2,7 protsenti). Vähemalt paariprotsendist majanduskasvu võivad nimetatud riigid ennustuse järgi oodata ka 2010. aastal. Euroopa Komisjoni vaheprognoosi järgi jäävad 2010. aastal lisaks Lätile ja Leedule miinusesse veel Hispaania ja Portugali majandused. Euroopa Komisjon pakub Eestile suurt eelarvedefitsiiti 20.01.2009 Postimees Euroopa Komisjoni eile avalikustatud erakorraline majandusprognoos pakub Eestile suhteliselt madalat tööpuudust, kuid suurt eelarvedefitsiiti. 2009. ja 2010. aastal prognoosib komisjon valitsussektori tulude puudujäägiks 3,2 protsenti ehk rohkem kui lubavad Maastrichti nõuded euroalaga liitumiseks. Nende numbrite põhjal tegi rahandusvolinik Joaquin Almunia avalduse, et Eesti niipea valitud euroklubisse ei pääse.
Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Euroopa Liidu laienemised 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa
............................................................................. 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu............................................................................................................................ 7 Euroopa Parlament................................................................................................................. 8 Euroopa Komisjon................................................................................................................... 9 Komisjonid....................................................................................................................... 9 Delegatsioonid................................................................................................................. 9 Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourg'i ja oma ringkonna vahel.
tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu. Kuidas ma saan oma arvamust edastada?
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
1957 – Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973 – ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979 – esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981 – esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993 – ühtse turu väljakujundamine 1993 – Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995 – Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002 – käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004 – kümme uut riiki ühinevad ELiga. 2007 – kaks uut riiki ühinevad ELiga. TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Aluseks kolm lepingut: • ESTÜ leping – Euroopa Söe- ja Teraseühendus (Pariis, 18. aprill 1951) • Rooma leping – Euroopa Ühendus (Rooma, 25. märts 1957) • Euroopa Liidu loomise leping (Maastricht, 2. juuli 1992; jõustus 1. nov 1993) Euroopa Liidu põhimõtted o Esimene tugisammas sisaldab majanduskoostööd, mille eesmärgiks on ühise turu loomine. Ta koosneb nii EÜ varasematest vormidest kui
määrasid lõplikult kindlaks enda omavääringute ja euro vahetuskursid. Sündis euroopa rahaliit koos ühisraha euroga. Järgnes üleminekuperiood, kus euro oli üksnes ülekanderaha. 1. Jaanuaril 2002. aastal lasti aga euro pangatähed ja mündid ringlusesse. 1.jaanuaril 2002. aastal hakkasid euro pangatäheti ja münte kasutama kaksteist riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Esimesena 2004. aastal ELiga liitunud kümnest riigist ühines euroalaga 2007. aastal Sloveenia, talle järgnesid 2008.aastal Küpros ja Malta, 2009. aastal Slovakkia ja 2011. aastal on Eesti kord. 4 Kas teadsite, et ... Praegu on ringluses 11 836 miljonit euro pangatähte, mille koguväärtuseks on 684 miljardit eurot. 2002.- 2009. aastani toodeti 42 554 miljonit euro pangatähte. Euroala väljastab euro sularaha 419 554 panka ja sularahaautomaati
1990 1999 Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Liidu rajajad Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill, Walter Hallstein, Jean Monnet,
Aluseks on solidaarsus ja ühtekuuluvus. Eesti riigi eelarvestrateegia RES koostatakse igal aastal riigieelarve seaduse alusel. Määratakse ära Eesti strateegiline lähenemine struktuurivahendite kasutamiseks EL järgmise eelarveperioodi jooksul. Koosneb analüüsidest, strateegilisest osast, finantsilisest osast. Struktuurivahendite strateegia põhjal koostatakse strateegia elluviimiseks valdkondlikud rakenduskavad. Eesti kolm rakenduskava inimressursi rakendamise rakenduskava (Haridus- ja Teadusministeerium); elukeskkonna arendamise rakenduskava (Keskkonnaministeerium); majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Eestis loodu uusi töökohti ja uusi ettevõtteid; toetused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele; uuendati Eestimaa teid; prügilate renoveerimine. Ühtekuuluvuspoliitika tulevik kaitsta ja parandada keskkonda, toetada teadus- ja arendustööd ning
1990 1999 Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Liidu rajajad Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill, Walter Hallstein, Jean Monnet,
aasta algusest võetakse kasutusele ühisraha nimega euro. Vaatamata majanduskriisile mis Eestis valitses toimus kriteeriumite täitmine. Eesti riigivõlg oli Euroopa Liidu väiksem ja majanduslangust suudeti ohjes hoida. Üks olulisi kriteeriume oli krooni vahetuskursi stabiilsena hoidmine, õnnestus seegi. Enim raskusi minu arvates eesti jaoks tekitas hindade stabiilsuse hoidmine. November 2009 täideti ka inflatsioonikriteerium, seda aktsepteeris ka Euroopa Komisjon. Suuremad ja laiemad ettevalmistused eurole üleminekuks hakkasid 2004 aastal veel enne kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Vabariigi Valitsus seadis eesmärgiks euro kasutusele võtta 2007 aastaks. Euroopa komisjon ja Euroopa Keskpank hindasid neljal korral Eesti valmisolekut liitumiseks. Aga alles 2010 aastal leiti, et on toimunud majanduslik ja õiguslik lõimumine euroopa ühis alaga. Euroopa Majanduse ja Rahaliidu liikmesriikides (EMU) võeti euro sularahana käibele
................................................................................... 8 2.2 Riigihangete liigid ja menetlus..........................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Riigiabi valdkond kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse. EL riigiabialane regulatsioon on Eestis otsekohalduv ja riigiabi järelevalvet teostab Euroopa Komisjon. Üldiselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi soodustades teatud ettevõtjaid, Euroopa Liidu poliitikaga kokkusobimatu, sest see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Küll on aga teatud tingimused, mille täitmisel
liikmesriiki. Euroopa Liidu parlament Iga 5 aasta järel ELi kodanike poolt otse valitavad Euroopa Parlamendi liikmed esindavad rahvast. Parlament on Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon. Parlament teeb ELi õigusaktide sisu kujundamiseks ja vastuvõtmiseks mitmes valdkonnas koostööd liikmesriikide valitsusi esindava nõukoguga. Parlament peab andma oma nõusoleku ka muude oluliste otsuste puhul, nagu uute liikmete ühinemine ELiga. Parlament arutab ELi iga-aastast eelarvet ja võtab selle vastu koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Iga liikmesriigi parlamendisaadikute arv on vastavuses selle riigi rahvaarvuga. Vastavalt Lissaboni lepingule ei saa ühelgi riigil olla vähem kui 6 või rohkem kui 96 parlamendisaadikut. Euroopa Parlament tegutseb kolmes asukohas: Brüsselis, Luxembourgis ja Strabourgis. Euroopa Liidu komisjon Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks
Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990. aastatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Euro on hulga eurooplaste uus valuuta. 11. september 2001, mil kaaperdatud lennukitega rammitakse
annaabi.ee 
