kasutada. 24.veebruaril 1918 kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Iseseisvust tuli kaitsta Vabadussõja, kus osalesid paljud koolipoisid. Inimeste elujärg paranes märgatavalt. Eesti talude toodangut, näiteks peekonit ja võid, eksportiti teistesse maadesse.Ametiasitustes ja koolides (k.a Tartu ülikoolis) kasutati eesti keelt.Kodudes oli rohkem tehnikat ning mööblit. Väga tähtis roll Eesti omariikluse saavutamisel oli tulevasel Eesti esimesel presidendil (1938.a) Konstantin Pätsil. Tallinnas andis ta välja ajalehte Teataja. Nõukogude sundis Eestile peal lepingu, millega paigutas siia oma sõjaväebaasid. Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi. President vahistati ja viidi koos perekonnaga Venemaale, kus ta 1956.a vangistuses suri. 1990.aastal maeti ta põrm Tallinna Metsakalmistule. 40.peatükk Elu Nõukogude Eestis Iseseisvast Eesti Vabariigist moodustati Nõukogude Liidu koosseisu kuuluv Eesti
N AJALUGU. KONSPEKT. EESTI XX SAJANDIL. VABADUSSÕDA · 11. November 1918 kirjutati alla Compiegne vaherahule, I maailmasõda lõppes. Saksa okupatsioon Baltimaades lõppes. Kokku tuli Eesti Ajutine valitsus. · 28. Novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Algas Vabadussõda. Ei viitsitud enam sõdida, ainult ohvitserid ja koolipoisid mõistsid vajalikkust. Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping.
Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvus manifesti teksti. Samal päeval tegid Vilms ja Päts katse Haapsallu sõita, et seal Eesti 1. polgu kaitse all iseseivumismanifest ette lugeda. Kahjuks jõudsid saksa väed Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning plaan katkestati. Kuna katse manifesti ette lugeda nurjus ka Tartus, tehti sellest
kasutada ajavehemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee otsustas kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. 19.veebruaril loodi Maanõukogu vanemate otsusega Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3- liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: · sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; · välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; · rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Manifesti luges ette
AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. DEMOKRAATLIK EESTI
riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega. Iseseivumine kuulutati välja Vene okupatsiooni lõppedes ja just ennem Saksa okupatsiooni algust. Loodi Päästekomitee 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, aga sellel hetkel ainult isesesvuse välja kuulutamisega. Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele"). 24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkes üheksaks kuuks. 24.02.1918 kuulutati esmakordselt välja Eesti Vabariik. 5) Eesti Vabariik - · Põhiseaduste väljakuulutamine :
erapooletust.24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti etteIseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk taastada oma mõjuvõim Eestis ning liita Eesti taas Venemaa külge. Sõjaväed viidi aladelt välja. Seejärel Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondusid Narva jõe taha. Punaarmee pealetung 28nov 1918- vallutas Narva. Punaarmee ründas Eestis 2suunas: 1) Narvast Tallinna poole, jõudsid Tapale
1918.a. 24 veebruaril võtavad pealetungivate sakslaste ja põgenevate enamlaste vahel Tallinnas võimu eestlased. Avalikustati Iseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus. Järgmisel päeval sisenesid Tallinna sakslased. Algas Saksa okupatsioon. Novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, 11. novembril 1918 kapituleerus Saksamaa ja kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Eesti Ajutine Valitsus alustas taas tegevust. 28. novembril 1918 ründas Nõukogude Venemaa Narvat ja algas Vabadussõda. 2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes, tunnustas Eesti iseseisvust ja lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Nõukogude Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Eesti Vabariik 1920-1929 Asutav Kogu Aprillis 1919 valiti Eestis Asutav Kogu, mille esimene istung toimus 23. aprillil. Asutava
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse
Demokraatlik Eesti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu
stalin atatürk mussoliini haile st gestapo maffia genfi rahvasteliit korporatsioonid - kõik pidid kuhugi kuuluma pakt B-K kellogi pakt NEP nsv liidu majanduspoliitika uus kollektiviseerimine westminsteri statuut versalles süsteem hitleri noored/ugend SA- pruunsärklased saksamaa SS nkvd gulag vangilaager 5 aastakud EESTI VABARIIK 1920-1940 ● 11 maakonda, 12 linna Riigikord: ● 1920 hakkas kehtima põhiseadus. ● Põhiseaduse järgi olu kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. ● Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget. ● Täitesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid ● Riigipea puudus Kultuuriautonoomia: Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. (Eesti 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid.) Kodanikuvabadused
II Eesti teel iseseisvusele 1. Aasta 1917. Seoses veebruarirevolutsiooniga sai Eesti autonoomia Vene riigi koosseisus. 1917. aasta märtsis ühendati Eesti ühtseks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Kohalik võim läks eestlastele, haridus ja asjaajamine muutus eesti keelseks. Ajutise maavalitsusorganina loodi Eestis Ajutine Maanõukogu (Maapäev), selle juurde moodustus ka Maavalitsus, mille juhiks sai Konstantin Päts. 1917. suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (Jaan Tõnisson), Eesti Tööerakond (Jüri Vilms), Eesti Maaliit (Konstatin Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Lisaks tegutsesid aktiivselt ka Eesti enamlased. Enamlaste populaarsus kasvas sõja saabumisega Eestisse: 1917. aasta sügisel vallutasid sakslased Lääne-Eesti saared. Venemaa oli sõjas selgelt alla jäämas sakslastele
· valitav Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev senise rüütelkonna maapäeva funktsioonid + · kubermangu administratiivne ja majanduslik juhtimine Eestlaste poolt võetakse üle seni sakslaste käes olnud linnavalitsused. Algab rahvusväeosade loomine. Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson). 2.4 Parteide kujunemine 1. Eesti Rahvameelne Eduerakond - Jaan Tõnisson. 2. Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond - Ado Birk. 3. Eesti Maarahva Liit (Maaliit) - Konstantin Päts. Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu. 6. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Karl Ast
Barbarossa plaan - välksõjaplaan venemaa vallutamiseks Berliin-Rooma telg - sõjaline liit saksamaa ja itaalia vahel Bolševikud - ru töölispartei poliitilised esindajad, enamlased Bosnia kriis - 1908-1909;Bosn-Her,Tür,Ser,Aust-Ung;Aust-Ung tahab Bos alasid;Bos-Hert liidetakse Aus-Ung Briand-Kelloggi pakt - 1928, mõistab hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi Compiegne’i vaherahu - antant-saksamaa vaherahu, demilit rein, loobuma relvastusest Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson, Päts, 4 erakonda Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia
Liivimaa kubermang(Riia) Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Maapäevad keskeltläbi iga 3 aasta tagant Maanõunikud ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse Rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Kohtud arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Kasvasid riigi sissetulekud ja arenes haridus Sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse Eestisse asus venelasi, soomlasi,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka. Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja- Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus. 1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei
Konstantin Päts – Eesti esimene president, Päästekomitee liige Jüri Vilms – Päästekomitee liige Konstantin Konik – Päästekomitee liige Julius Kuperjanov – ohvitser Vabadussõjas, Kuperjanovi jalaväepataljoni rajaja Rüdiger von der Goltz – Landeswehri ülem Andres Larka – vabadussõjalaste liider, presidendikandidaat Artur Sirk – vabadussõjalaste liider Hjalmar Mäe – Eesti omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal Jüri Uluots – EV peaminister ja riigivanem aastatel 1939-1944 Andrei Ždanov – NSVL-i diplomaat, korraldas juunipöörde Johannes Vares-Barbarus – juunipöörde järel võimule tulnud valitsuse juht Johannes Lauristin – Rahvakomissaride nõukogu esimees Karl Säre – Eesti Kommunistliku Partei esimees Saksa okupatsiooni ajal Karl Siegmund Litzmann – Eesti Kindralkomissariaadi ülem Saksa okupatsiooni ajal Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal
Eestis kehtivad. ESR ajab Maapäeva jõuga laiali. Võetakse vastu otsus okupatsioonivägede juhtkonnalt üle iseseisvumiseks ja hakati otsima tunnustajaid Lääne-Euroopast. 28/11/1918 Punaarmee rünnakuga Narvale algav Vabadussõda 18. veebruaril 1918 alustab Saksa armee üldpealetungi, pärast seda, 23/04/1919 Tallinnas astub kokku Asutav Kogu kui läbirääkimised Brestis nurjuvad. 23/06/1919 Võnnu all purustatakse Landeswehri väeosad 19. veebruaril moodustatakse päästekomitee (Konik, Päts, Vilms) ja
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis
e vennastekogu kaugu. Need olid enamasti Saksa rändkäsitööliste poolt levitatud ideed ja kümmekonna aastaga oli Vennasteliikumisel eestis juba üle 10k liikme. 18. saj keskpaigas jõudis Baltikumi aga ratsionalism, mis oli jutluste poolest palju õpetlikum ning see omas palju uudsemat ühiskonnakäsitust. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele, kuid rahvast tuli edasi õpetada. Seega tehti haridus kohustuslikuks ja Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduskava nõudis kooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Rootsi aja lõpuks ilmus ka piiblist eestikeelne Uus Testament PILET 4 1.)Muinasusund Muinasusundi üks põhimõisteteks oli vägi. Arvati, et peale füüsilise keha omavad kõik elusolendid ka erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
18. saj. algus- kubermangud, jagunesid Vene revolutsioonide tulemusena sai Eesti maakondadeks (kreisideks) autonoomia (30. märts 1917) ja kuulutas välja 1918 (Katariina II iseseisvuse (24. veebruar 1918). asehalduskorra ajal kolm Saksa okupatsioonile (veebr.- nov. 1918) järgnes uut maakonda: Võru, Vabadussõda (1918-1920), mis lõppes Tartu Viljandi, Paldiski). rahuga (2. veebr. 1920) 1917. a. autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa kubermangu ka Liivimaa eestlastega asustatud alad (etniline piir) 12 linna Eesti Vabariik haldusjaotus: maakond 1934. aasta riigipööre vaikiva ajastu algus:
Referaat Eesti Vabariik (1918-1940) Nimi Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus · Majandus · Eluolu · Kultuur · Eesti välispoliitika · Eesti sisepoliitika · Tartu rahuleping · Eesti Vabadussõda · Kokkuvõte Sissejuhatus 1918. aastal, kui Nõukogude Liidus tulid võimule enamlased, leiti võimalus kuulutada Eestis välja võimalikult kiiresti Eesti Vabariik. 24. veebruaril see otsus läks teoks ning õnnestus. Sealhulgas loodi ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Järgmiseks päevaks olid riiki marssinud Saksa väed, kes ei tunnustanud riiki demokraatlikuna ning alustasid oma okupatsiooni
märts 1934 sõjaväeline riigipääre. *K. Päts ja J. Laidoner haarasid võimu. *Kehtestati kuue kuuline kaitseseisukord. Mis on iseloomulik? *Riigikogu ei tule kokku vaikeseisundis. *Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. *Ainuke lubatud erakond oli Isamaaliit. *Kehtestati tsensuur. *Loodi riiklik propagandavalitsus. *Majanduses hakati kasutama keinsianistlikku majanduspoliitikat. *Suleti paljud ajalehed. *Vapsid arreteeriti. 1934 aasta pööre Eestis kelle huvides? Konstantin Pätsi ja tema pooldajate huvides, kes soovis kindlustada oma võimu ning panna ennast maksma. Kultuurielu maailmas ja Eestis: tunnis käsitletud isikud (vt vihikust) Mis toimus Eesti kultuuri ja hariduselus ning majanduses aastatel 1918-1940? KULTUURI- JA HARIDUSELU *Eestikeelse Tartu Ülikooli avamine 1. dets. 1919 tugev rahvusülikool. *1928 esietendus esimene eestikeelne ooper ,,Vikerlased". *Tegutses Eesti Kultuurkapital. *Toimusid edasi üldlaulupeod ja -tantsupeod
* venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare, E. Virgo, J.V. Veski jt) Sotsiaaldemokraadid: Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt) Vaated:
Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele. Samuti propageeris ta ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid, eriti karskusseltse, millest riigipoolse surve tingimustes said ühed peamised rahvusliku liikumise keskused. Veidi pärast Tõnissoni aktiivse tegevuse algust Tartus alustas Tallinnas tegutsemist Konstantin Päts, kes asutas ajalehe Teataja, mis keskendus erinevalt Postimehest rohkem majanduslikele probleemidele, mis Põhja-Eestis olid ka olulisemad, kuna sealne talude päriseksostmise protsess oli aeglasem ja ka linnaelanikkond, sealhulgas töölised, omasid tunduvalt suuremat osakaalu. Peagi alustas Tallinnas ilmumist ka Peeter Speegi Uudised, mis oli Teatajast veelgi radikaalsem ja toetas sotsiaaldemokraatiat. 20. sajandi alguses kujunesidki
EESMÄRK: Seadused Valitsus, valimised, demokraatliku riigini Lenin ja kommunism- Juhtis novembris 1917 bolsevistlikku revolutsiooni, kommunistliku partei asutaja ja juht. heast perest, surm 1924. Bresti rahu- 1918.a sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid. Venemaa väljus I maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. PILET 9 Eesti iseseisvumine eeldused, I maailmasõja mõjud, Vabadussõda, autonoomia, iseseisvumine, Landeswehr, Tartu rahu, raha- ja maareform, detsembrimäss, suur majanduskriis, Vapsid, Pätsi riigipööre, I-III põhiseadus. Õpik: Eesti ajalugu II ptk 28-34, õp lk 26-71, Atlas lk 16-20 Eeldused- Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud, ajakirjad, algas tööstuse arneg, algas linnade eestistumine, laienes tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus
Tartu rahu 02.02.1920 · Vabadussõja lõpul 1919 aasta detsembris, kui Narva all peetakse kaitselahinguid toimus Tartus rahukonverents Eesti delegatsioon, mida juhtis Jaan Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnistamist ja Idapiiri kindlaks määramist · Puhkevad ägedad vaidlused piiriküsimustes, kuid punaarmee ebaõnnestumised Narvas sunnivad vene diplomaate järeleandlikusele ja 31.detsember sõlmitakse vaherahu, mis jõustub 3. Jaanuarist Vabadussõda saab sellega läbi · Rahuläbirääkimised kestavad ligi kuu · 02.02.1920 sõlmitakse rahuleping, milles: Määrati Eestile sobilik riigipiir Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud väeosad Eestis Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla Eesti vabanes kohustused vene välisvõlgade tagasimaksmises osaleda Sai Venemaa kullavarudest 15 miljonit kuldrubla Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust ja rippumatust
Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati, ajakirjandus järelvalvele jne. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis sai nimeks vaikiv ajastu. 1937 Lasti koostada uus põiseadus, mis vastas Pätsi ja Laidoneri soovidele ning sellega loodi presidendi ametikoht 1939 Eesti-Saksa mittekallaletungileping, mida mujal maailmas käsitleti Eesti asumisene Saksamaa poolele. ISIKUD
Kärbiti kodanikuõigusi. Majandusreformid pankade, tööstusettevõtete, suuräride, hotellide jms riigistamine. Maa kuulutati riigi omandiks. Maapäeval vist plaanitigi, et niipea kui Saka okupatsioon on muutumas tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks. 1918. jaanuaris loodi kontaktid välisriikidega ja tutvustati neile Eesti taotlusi vms. Kalendri muutumine!!. Saksa armee üldpealetung algas 18. veebruaril. 19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee Konstantin Konik, Konstantin Päts, Jüri Vilm. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Rahvusväeosadele anti korraldus säilitada Saksa vähede suhtes täielik erapooletus. Omakaitse vabatahtlikest koosnev väeosa 23. veebruari õhtul loeti Pärnus ,,Endla" teatri rõdul ette Iseseisvusmanifest. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal
Demokraatlik Eesti (1918-1934) Asutav Kogu lähtus soovist saada demokraatlikuks esimese põhiseaduse koostades.1920. Aasta põhiseaduse järgi juhtis Eestit ühekojaline parlament Riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Riigivanem täitis ka riigipea ülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud.Neil aastail oli Riigikogus esindatud enamasti 6 suurt ja mõned väiksemad partied.Eestit juhtisid kaolitsioonivalitsused.Mida rohkem oli erinevaid parteisid seda suuremad olid vastuolud.1930.aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis.See sai alguse ülemaailmsest kriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase
Oma volitused anti edasi Maapäeva vanematekogule. Iseseisvusmanifest 24. veebruar 1918 . Manifestis kuuluati Eestimaa Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K. Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine. Liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. 23. veebruaril loeti ette manifest Pärnus, 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Pätsiga ja Jüri Vilmsiga. 25. veebruar oli pidulik päev majadel lehvisid sini-must-valged lipud, helistati kirikukelli, peeti aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval toimus sõjaväeparaad. Konstantin Päts luges manifesti avalikult ette ning kohe peale seda marssisid linna
Ametisse nimetati ka Eestimaa kubermangukomissar, kelleks sai eestlane Jaan Poska. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Eesti Maapäev. Eesti Maapäev kuulutas end 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast selle otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. 4. Oktoobripööre ja Eesti Töörahva Kommuun (ei haaranud kogu territooriumi) 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka eesti väeüksused. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre, millega haarasid võimu bolsevikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
