Yx=1846+36,811x-0,1332x². a) Arvutada üldine enamsaak ja piirefektiivsus N-i normi 70kg/ha kasutamisel. b) Arvutada agronoomiliselt max N-i norm ja saak max N-i normi kasutamisel. Lahendus: a) E=bx-cx²= 36,811*70- 0,1332*(70)²=1924kg b) y'=b-2cx= 36,811-2*(0,1332*70)=18kg Xmax=b/2c= 36,811/(2*0,1332)=138kg/N Ymax=1846+36,811*138-0,1332*(138)²= 4389kg/ha. 5) Kui palju kaaliumsulfaati kulub 30 m² peenra väetamiseks, kui K-norm on 150 kg/ha? Lahendus: 1ha=10000m² ; 150kg:10000=0,015kg/m²=15g/m² 30*15=450g; Kaaliumi% on 40%; 40%-- 450g ja 100%-- x gx=(100*450)/40= 1125g. 6) Kui palju KMg saame asendada 3t klinkritolmuga, milles on 5% K? Lahendus: KMg-s on K 25%. 3t--150kg puhast K. 150kg--25% ja x kg--100% x=(150*100)/25=600kg. 7) Kui palju klinkritolmu,leelisusega 75%, kulub 200 l turbasubstraadi neutraliseerimiseks, kui substraadi mahukaal on 0,4 kg/l, H8,2=8mg ekv/100g? Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 200 l*0,4kg/l= 80kg; 100 g
Kogu saak 3500 kg*5 ha=17500 kg Tootmiskulud kokku ha kohta 2400+6000=8400 krooni 1. herne tootmisomahind = tootmiskulud kr/ha toodangu kogus kg/ha 8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud 2,40kr/kg+0,15 kr/kg=2,55 kr/kg 3. ettevõtte kasum herne müügist =müügitoodangu kogus*(müügihind-müügitoodangu täishind) 2,80 kr/kg-2,55 kr/kg=0,25 kr/kg 4. kasum keskmiselt 1ha kohta = 14000kg*0,25 kr/kg / 5ha= 700 kr/ha 14000 kg /3500 kg=4 ha 1 ha- lt saadav kasum= (müügitoodang kg* kasum toodangu ühiku kohta kr/kg)/ 5 ha= 5. kattetulu =kogutoodangu väärtus kr/ha (turuhinnas)-muutuvkulud kr/ha 2,80 kr/kg*3500 kg=9800 kr kogutoodangu väärtus 9800 kr-2400 kr=7400 kr/ha 6. kulurentaablus =kasum/toodangu kulu*100=3500 kr/ 35700 (2,55*14000)*100=9,8% hind aluseks 0,25 kr/kg : 2,55 kr/kg *100= 9,8% 7
Matemaatika ühikud Pikkusühikud Pinnaühikud 1km-1000m 1km²-100(ha)-1000000(m²) 1m-10dm-100cm 1ha-100aari (a) 1cm-10mm 1aar-100(m²) 1(m²)-10000(cm²) Ruumalaühikud Raskusühikud 1m³-10(hl)hektoliitrit-1000(L) 1t-1000kg 1l-10(dl)detsiliitrit-100(cm³) 1ts-100kg 1kg-1000g 1g-10000(mg)milligrammi Ajaühikud 1ööpäev-24(h) 1(h)-60min-3600sek 1min-60sek
Jahirajatised Söödapõllu suurus minimaalselt 1ha. 300-400 kg liit väetist hektari kohta. Soolakuks sobivad puud on kask lepp, silma kõrguseks lõigata ja kinnitada lakukivi. Mida madalamal on kivi seda suurem on soola kulu, mida kõrgem seda väiksem kulu (kokkuhoid halvas mõttes). Sool on rohusööjatele hädavajalik, sest seda läheb vaja eelkõige seedimisele, sarvedele ja ka luudele. Söödapõllu enam levinud taimed: raps, söödakapsas, rukis, maapirn, segatis, nisu, hernes
5.klassi geomeetria kokkuvõte Sirge. Kiir. Lõik. A B s Sirge s (ehk AB) Ei ole algus- ega lõpp-punkti A B t Kiir t (ehk AB) On alguspunkt,puudub lõpp-punkt A B Lõik AB On alguspunkt ja lõpp-punkt A E B Murdjoon Murdjoon koosneb lülidest. C D Sirge põhiomadus: Läbi iga kahe punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. Nurkade liigid A a a r Nurk AOB h O tipp haar B Täisnurk Sirgnurk Teravnurk Nürinurk Nurkade mõõtmine Nurga mõõtühikuks on 1 o (kraad). ...
II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses Võimaldab teada saada saagikust põllu erinevates osades Võimaldab teha järeldusi väetamise kahjurite tõrje jm osas PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Saagikus kõrge Saagikus madal Kapitali osakaal suur Kapitali osakaal väike Väetisi kasutatakse palju Väetisi kasutatakse vähe
Puudus või üleküllus mõjutab taime keemilist koostist. Peegeldub taime enda välimuses. Taime 1) üldanalüüs 2) rakumahla analüüs. Reutiliseerimine toitainete ümberpaiknemine vanadest lehtedest uutesse. 3) N- testri abil. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine 30. Haljasväetiste kasutamine põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N'i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. · Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina
Puudus või üleküllus mõjutab taime keemilist koostist. Peegeldub taime enda välimuses. Taime 1) üldanalüüs 2) rakumahla analüüs. Reutiliseerimine toitainete ümberpaiknemine vanadest lehtedest uutesse. 3) N-testri abil. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine 30. Haljasväetiste kasutamine põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N'i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. · Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep.
B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbitakse ca. 700 000 tonni teravilja aastas Tavaviljeluse toodang moodustab sellest ligemalt 80% Tavaviljeluse toodang 1ha kohta on vähemalt 50% suurem kui maheviljeluse puhul Kokkuvõte: ILMA VÄETISTETA EESTIT ÄRA EI TOIDA! TERAVILJADE ÜLDISELOOMUSTUS Eesti aladele jõudsid teraviljad u. 4000 eKr Kasvatatakse terade saamiseks toiduainetööstus, loomasööt Teraviljad sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu ja valke Toimub pidev sordiaretus Eestis tegeleb sellega Jõgeva Sordiaretuse Instituut
8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Koplisuurus 0,4-0,5ha 4. rühmas kuni 30-50 vasikat 5. rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena 6. karjatada 6-8korda suve jooksul 7. 3-5 päeva ühes koplis 8. Kopleid 8-12 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed 1. Kuival kasvukohal 2. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist
*Taimede analüüsi meetodid: taimede üldanalüüsi meetod; ekspressmeetod(koemahlast); visuaalne meetod(indikaatortaimed abiks; N puudusel kurk, kartul, mais, must sõstar ja õunapuu. P puudus peete, tomat, naeris, õunapuu. K puudus kartul, peet, lutsern, kapsas, punane sõstar ja ka õunapuu. 30. Haljasväetise kasutamine. põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N’i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. *Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. *Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. *Külv kattevilja alla
c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune 5.3 7-12% 5.4 16 5.5 Kabi 6.1 konstitutsioonitüübilt: töö näituse sugu mitte rahuldav 7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali 7.2 saabeljalgne seis
(infarkt) Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk Nahk kiire vananemine, jumetus Suguorganid viljatus, impotentsus Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis Psüühika sõltuvus Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Tubakas tappev igas vormis ja maskeeringus On vaid kaks tõsiseltvõetavat põhjust, miks inimesed suitsetavad: Tubakas sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini Kasum tubakataime 1ha on võrreldamatult suurem, kui teistest põllumajandussaadusest. http://www.youtube.com/watch?v=4CzUurB9JVo Mis on HIV? HIV on viirus nagu iga teine - see ei küsi inimese sugu ega vanust. HIV- nakatunute seas on noori ja vanu inimesi. Eestis võib täna olla kokku üle 10 000 HIV-i nakatunud inimese. Paljud neist seda ise ei teagi. Iga inimene peaks end HIVi suhtes testima. See annab kindlustunde ning kontrolli oma elu ja tervise üle.
kujunemine toimub järgnevate tegurite koostoimel: geoloogiline ehitus, pinnamood, tektoonika, kliima, veereziim, taimkarte, inimtegevus. JÕGEDE VEEVARUSTUS Eesti jõed saavad oma vee: 1) sademetest 2) lumesulamisveest 3) põhjaveest Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi. Tavaliselt kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period. Kevadise suurveega tõuseb jõgede vooluhulk tuntavalt. JÄRVED Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi
1. Mets tasandab temperatuurikõikumisi- metsa ja lageda temperatuuride vahe võib ulatuda 11-17 kraadini 2. Mets vähendab tuule kiirust, kuid võib ka ise tuult tekitada 3. Mets vähendab erosiooni ja tuulekannet 4. Mets vähendab maapinda mööda ära voolava vee hulka kevadel , vähendades üleujutuste ohtu. 5. Mets toodab hapnikku- 100km läbimiseks kulutab auto 5-6kg kütust ,neelates samal ajal 23kg hapnikku- umbes sama palju hapnikku toodab ööpäevas 1ha metsa. 6. 1ha metsa neelab tunni ajaga 2kg süsihappegaasi- sama palju kui eritab hingamise käigus 200 inimest 7. Metsaõhus on baktereid 300 korda vähem kui linnas Eesti metsad: · Kõige metsarikkam maakond on Hiiumaa (69%), metsavaeseim Tartumaa (39,2%) · Eesti metsade aastane juurdekasv 24,4 miljonit m3 aastas. Iga päev kasvab juurde 67 000m3 puitu · Eesti kõrgeim puu on Tartumaal Järvseljal kasvav kuusk ,mille kõrgus on 43,8m.
20. Diskriminant avaldis, mis on ruutvõrrandi lahendivalemis juuremärgi all. 21. Eukleidese teoreem täisnurkse kolmnurga kaateti ruut võrdub selle kaateti projektsiooni ja hüpotenuusi korrutisega : a2=fc ja b2=gc 22. Geomeetriline keskmine ruutjuur kahe positiivse arvu korrutisest. 23. Harmooniline keskmine kahe arvu a ja b kahekordse korrutise jagatis nende arvude summaga . 24. Hektar pindalaühik 1ha = 10 000m2. 25. Hulkliige üksliikmete summa . 26. Hulktahukas e. polüeeder hulkadega piiratud geomeetriline keha. 27. Hüpotenuus täisnurkse kolmnurga kõige pikem külg, mis paikneb täisnurga vastas. 28. Irratsionaalarv reaalarv, mis pole ratsioonaalarv. 29. Jalg vana pikkuseühik, mis võrdub 12 tolliga. 1 jalg = 30,48cm. 30. Kaar kõverjoone kahe punkti vahele jääv osa. 31. Kaatet täisnurkse kolmnurga teravnurga vastas olev külg. 32
Analüütiline pindala määramine- määratakse kordinaatide abil. - Leitakse kordinaatide abil kahekordne pindala Pindalade määramine graafiliselt, ehk määratakse nt. Plaanil oleva maatüki pindala kujundite järgi (kolmnurgad, ristkülikud, ruudud jne) - Pärast liidame maatüki pindalad kokku, kuid see ei ole väga täpne. Pindala me tavaliselt arvutame ha, mis on 100x100m ehk 1ha on 10 000 m2. 1km2 = 1 000 000 m2 ehk see on 100ha. 6. Nivelleerimine ühes jaamas. Lati lugemite järgi kõrguskasvu arvutamine. Punkti kõrguse leidmine. (Laboratoorne töö nr 7) Niveliir asetatakse kahe mõõdulati vaheleja pannakse loodi, see on väga tähtis, sest muidu ei ole niveliirist minev sirge enam risti maapinnaga. Selleks et saada kõrguskav, peame me teadma ühe punkti kõrgust( olgu see siis kõrgema või
Kindlustust on vaja selleks, et pärast kinnistuomanikule kahju toimumist (tulekahju, vandalism, vargus jms), oleks majaomanikul võimalik kahju hüvitamist nõuda kindlustusseltsilt ja seeläbi õnnetusjuhtumitest tulenevate riskide esinemist maandada. 5.3. Maa hind ja maamaks Maa suurus on 2,89ha ning Maamaksu määr on Kambja vallas 2,5% maa hinnast, maa hinnanguline väärtus on 12000 eurot. Maamaksu suurus on 300 eurot. Kuid kuna 1ha kodualust maad on maamaksuvaba siis on maamaksu summa veidi väiksem.umbes 190 eurot aastas. 5.4 Kinnisvara aastased kulutused Igakuiuseid kulutusi ei oska prognoosida, kuna pole selle maja omanikud veel. 5.5 Turuülevaade Tartumaal tehakse hoonestatud elamumaadega tehinguid kõige enam Ülenurme vallas ning Tartu linnas. Tehinguaktiivsuselt järgnevad Tartu vald, Haaslava, Luunja ning Tähtvere vald. Erinevalt Tartu linnas tehtavatest tehingutest on lähivaldade näitel suures osas
maarent = differnetsiaalrent, sest ainult head mullad annavad renti.) Differentsiaalrent 1 – Seisneb selles, et paremate maade omanikud saavad viljakusrenti ehk tootlikkuserenti . Asukoharenti – turulähedasem maa annab suurema tulu Intensiivrent – mis tekib ühesuguse maa ja sama turukauguse korral maasee täieliku töövahendide tulemusena. 11)Loomakasvatus.Lehma kohta 0,5ha heinamaad(nt saadjärvel 0,25-0,35). Rohusööta 1ha. Kartulit ja jahu(teravilja) lisaks veel jõusööta 0,4-0,5ha. Lisaks ka rusikaeegli järgi: lehma kohta 2ha maad vaja. Täanpäeval toidetakse loomi silo+jõusööt. Lisaks tuleb lehmi karjatada – 2,5km kaugusel. Seega on. 12)Söötmismeetodid: TELOS PILT Kogused:Kui silo ei söödeta, siis lehma kohta arvestada vähemalt 2-2,5 tonni heina eeldusel, et on porgandeid ja muid lisaaineid. Vastasel juhul tuleb arvestada isegi kuni 4 tonni. Heina ja silo vahekord on 1/3 koguseliselt
Kas me tahame ja oskame lehmi nii pidada, et see ära tasuks ? Tööjõud ja tööaeg Tasub mõelda, milline on tööressurss ja kui palju inimesi võib majapidamisest palka saada Parim töötegija on Talunikul tuleb kaaluda, kui palju tema pereliikmed oskavad peremees ise piimatootmisega tööd teha. Töökulu rusikareeglid Lehmale mitte rohkem kui pool tundi päevas aega raisata ja 1ha viljale mitte rohkem kui 10h aastas Välised tegurid ja piirangud Turustamisvõimaluse Kuhu müüa piim, kas kombinaati v toitlustusse? d- kõige olulisemad Kuidas korraldada piima ärasaatmist, kas vedu on sobiva hinnaga ? välistegurid. Otsida alternatiive Piim ja Milliseks kujuneb turu nõudlusj ahind, seda tuleb piimatootjal maailmamajandus. enesele ennustada. Kvoodid s.t
38. Kui suur on tänase Eesti Nohipalu Valgjärv, Viitna Pikkjärv Huumustoitelised e düstroofsed (9%) - tüüpilised pruuni veega a) metsasus 51% rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga b) soostumus 21,5 % resotussõrnad. Eutroofne ehk rohketoiteline järv (36,4%) - järv, kus on kõrge toiteainete sisaldus ja c) järvede arv ja pindala - umbes 1200 üle 1ha suurust järve ja tehisveekogu (hoidlad jmt), 5% seetõttu kõrge primaarprodutsentide produktiivsus. Nendes veekogudes on väike mineraalainete ja kogupindalast tavaliselt ka kõrge huumusainete sisaldus. Võrtsjärv, Vasula järv Düseutroofne ehk segatoiteline järv d) jõgede arv ja kogupikkus 2084 vooluveekogu 2011 aasta seisuga EELISes
6.1Suvinisu Tehtavad Tõrjutavad Preparaadid Kg või liitri Tõrje Märkusi tööd objektid ja kulunor- hind ja aeg mid kg või hektari liitrit ha-le maksumus Haiguste Jahukaste Amistar Xtra 990 kr/ l lipulehe 2x pritsimine tõrje Helelaiksus SC ilmumisest Amistar Xtra SC on Kollane 0,5+0,5 l/ha 1ha loomise lõpuni laia toimespektriga rooste maksumus süsteemne fungitsiid Pruunrooste on 495 kr seenhaiguste silmlaiksus tõrjeks teraviljadel. Ooteaeg on 45
…kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED – parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses Võimaldab teada saada saagikust põllu erinevates osades Võimaldab teha järeldusi väetamise kahjurite tõrje jm osas PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Saagikus kõrge Saagikus madal Kapitali osakaal suur Kapitali osakaal väike Väetisi kasutatakse palju Väetisi kasutatakse vähe Maa-ala väike Maa-ala suur
,,Õlleodra viljelus", Kemira GrowHow ,, Põllumehe käsiraamat" Kemira GrowHow ,,Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat" , H. Kärblane, Tallinn 1996 http://www.kemira-growhow.ee/ http://www.eria.ee/ http://www.pria.ee/ 14 Sisukord Sissejuhatus 2 Bioloogilised iseärasused 3 Agrotehnoloogia 7 Tehnoloogiline kaar 1ha kohta 10 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 15
pöördsuurus so 7. omahind (C/P) 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9.kasum ühe töötaja kohta (m/T) 10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9 11.kasum maaühiku kohta (m/M) 12.Tootmiskulude rentaablus(m/C) Kus P- toodang, T- tööjõuressurss, F- kapitaliressurss, M- maaressurss, C- kulud, m- kasum 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on arvestuslik suurus. Leitakse tavaliselt 1ha või loomühiku kohta Kattetulu = kogutoodangu väärtus muutuvkulud 48. Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted Konjunktuur iseloomustab teatud tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel. Kõige põhjendatum on uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel. Konjunktuuri iseloomustatakse kahel põhimõttel: 1.selgitatakse tootmisharu eeliseid teiste harude või ettevõtetega võrreldes
mulda viimisel. Paremaks võtteks mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerumisel on mulla regulaarne rikastamine orgaanilise ainega (tahke käärinud laudasõnnik, kompostid jt). Mulla rikastamisel huumusega on raske üle hinnata vihmausside tähtsust ja kasulikkust mullas. Heinrich Vipperi andmetel on meie põldudel keskmiselt 33...77 vihmaussi 1m2 kohta. Kokku leidub meie muldades 25 eri liiki vihmausse. Väga viljakates muldades võib vihmausside kogukaal 1ha künnikihis olla 2000...4000kg (keskmine 900kg/ha). Vihmausside tähtsus seisneb selles, et nad viivad surnud taimede maapealsed osad mulda, lasevad need läbi oma seedekulgla ja toodavad selliselt väga head orgaanilist väetist. Peale selle vihmaussid ka kobestavad mulda, muutes mulla õhurikkamaks. Vihmausside produktiivsus huumuse tootmisel võib olla kuni 30kg/ha kohta aastas. Kokkuvõtteks võib öelda: mullaorganismid on mulla kui elava organismi elundid ja
Segavilja toodang, kg X3 -0,046936 Kui segavilja toodang suureneks 1 kg võrra, siis s Kasvupind kokku, ha X4 -1,642197 Kui kasvupind kokku suureneks 1 ha võrra, siis se Segavilja toodang kasvupinna kohta, kg/ha X5 -1,551877 Kui segavilja toodang kasvupinna kohta suurenek Segavilja kasvupind, ha X6 84,33279 Kui segavilja kasvupind suureneks 1ha võrra, siis Segavilja pindala osakaal kogu kasvupinnast, % X7 6,212039 Kui segavilja pindala osakaalu kogu kasvupinnast Toetused kokku, kr X8 -0,0015 Kui toetused kokku suureneksid 1 kr võrra, siis se Toetused kasvupinna kohta, kr/ha X9 0,085676 Kui toetused kasvupinna kohta suureneksid 1 kr v Investeering kokku, kr X10 0,000756 Kui investeeringud kokku suureneksid 1 kr võrra,
algab liikumatust haarast Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt Praktikas kasutuses 4 cm astmega klupp Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Instrumendiks lihtrelaskoop Oluline, et mõõteava ja lati (nööri, keti, vms) suhe on 1:50 1ha kohta teha puistus 4 ringi Mõõtühikuks m2/ha , rinnaslõikepindala Juhul kui mõõdistajale tundub, et puu on suurem kui ava, siis väärtuseks on 1, kui ava on sama suur kui puu siis 0,5 ja kui ava on suurem kui puu, siis väärtus 0 Puu kõrguse mõõtmine Praktikas enamlevinud “Suunto” ja “Silva” tüüpi kõrgusemõõtjad Mõõtja peab seisma puust kas 10-25 m kaugusel, sõltuvalt puu kõrgusest
Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Soode levik -3% maismaast -subarktilistelt aladelt troopikani -kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes -pindalalt on soid kõige enam Kanadas, Venemaal, USAs, Indoneesias, Soomes, Rootsis. Soostumus erinevates riikides 1.Soome 31% 2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) 3.Iirimaa 17% 4.Rootsi 16% 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Soode tekkeviisid ja nende iseloomustused. 1) Järvede kinnikasvamisel - ~1/3 Eesti soodest -põhjast -pealt -põhjast ja pealt üheaegselt 2) Maismaa soostumine - ~2/3 Eesti soodest -kestev veerohkus 2. Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik. Soode tüüpide iseloomustused. Madalsoode liigitus ja taimestik. Madal- ja siirdesoode
Soode levik -3% maismaast -subarktilistelt aladelt troopikani -kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes -pindalalt on soid kõige enam Kanadas, Venemaal, USAs, Indoneesias, Soomes, Rootsis. Riigid soostumise % järgi: Soode levik sõltub: 1.Soome 31% -sademed 2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) -orgaanilise aine hulk 3.Iirimaa 17% -pinnamood 4.Rootsi 16% -lähtekivim 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas
6. Ühe-ja kahealuselisi fenoone 7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded · Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6
6. Ühe-ja kahealuselisi fenoone 7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded · Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6
Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas. Söövad päevas 25-40kg heina. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha. Koplite arv 8-10. Pullvasikad 30-50 looma. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks Vasikad Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha. Rajada lauda lähedale. Koplisuurus 0,4-0,5ha. Rühmas kuni 30-50 vasikat. Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena. Karjatada 6-8 korda suve jooksul. 3-5 päeva ühes koplis. Kopleid 8-12. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed Kuival kasvukohal. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist. Karajatamisperiood 190 päeva. Pinda vaja 0,11-0.12 ha lamba kohta. Koplis 3-5 päeva. Grupi suurus piiramata. Rohi madal -13cm. Liigirikas rohi
Kr alguse, siis oli Roomal vaid 2 leegionit, kuid 3. Sajandi lõpuks e.Kr, oli sõjaväe suurus juba 214'000 meest. * Leegion koosnes raskerelvastusega üksusest (3000 meest), kergerelvastusega üksustest (1200 meest) ja ratsanikud (300 meest). -) Raskerelvastus 1.5m pikk, 5kg kaaluv viskeoda. Kergerelvastus 0.5k pikk torkeoda. -) Leegioni põhiosa moodustasid talupojad, kes olid vähemalt 17a vanad. * I Põllumajandust -) Talupoegade väikemajandus ~30 jugenit (7,5ha; 1ha = 4j) toodeti enda tarbeks. Edukad olid kuni teise sajandini, pärast seda nad laostusid, sest nad pidid sõtta minema (neist said proletaarid, kes läksid linna ja elasid juhutöödest). -) Villa 100-500 jugenit, said osaleda poliitikas (tänu oma maa omandile), villas tegid tööd orjad ja tööd juhtis orjade seast valitud valitseja nimega Villicus. Villad tootsid turu tarbeks. Ühel omanikul võis olla mitu villat.
tootmine on käesoleval ajal 100% mehhaniseeritud, st et vajatakse vähe inimtööjõudu ja energiat. Rohusöötade säilituskaod on väikesed, need jäävad 1-2% piiridesse. Heintaimede osatähtsus eesti põllumaast on aastakümnete jooksul olnud 50% piirides ja pindalaliselt 400 000-600 000 ha ja nendele lisandub looduslike rohumaade pindala mis on u 260 000 ha. Haritava maa foniteet võimalab eestis pidada loomi järgmiselt: 1. Keskeestis kus mulla foniteet on 50 piirs, saab 1ha pidada 1 loomühiku (1 lehm) 2. Põhja- ja lääne-eesti- kus mulla foniteet on 35-45 hindepunkti, võimaldab 1 ha pidada 0,75 loomühikut 3. Lõuna- ja kagu-eesti kus muldade foniteet on 25-35 hindepunkti, võimaldab pidada 0,5 loomühikut(1 vasikas). Eesti kliimas ja mulla juures on võimalik toota ha kohta teravilja 3-6t, karjamaa rotu 25-35 t, rohuhaljasmassi silotootmiseks 40-60 t, kuiva heina, 4-6 t/ha. 1 lehma kohta arvestatase aastas
võimalusega. Lihaveised taluvad hästi külma (kuni -20C) kuid laudas tuleb vältida liigniiskust ja tuuletõmmet. Puhkeala sügavallapanul 7kg põhku/ päevas. Eestis on kohandatud piimakarja lautu, samuti on kasutusel küünid ja varjualused. Uusehitisi on vähe. Rühmad: lehmad+ vasikad+ tiined lehmikud, lehmikud, nuumpullikud ja sugupullid. Sulus kuini 20 veist. Suvine pidamine. Maksimaalselt 6-7 kuud ( maist oktoobrini). Looduslikku karjamaad vajatakse 1ha loomühiku kohta, kultuurkarjamaad poole vähem. Lehmikud ja pullikud eraldi karjamaadel. Lisasööta vajava vasikad, sügisel ka teised. 28. Udara kuju ja sobivus masinlüpsiks · Udara väliskuju on seotud lehma jõudluse, tervise ja sobivusega masinlüpsiks ning selle visuaalset hindamist kasutatakse tõuaretuse ühe kriteeriumina · Parimaks peetakse vannikujulist, tugevalt kõhu ventraalsele seinale kinnituvat udarat, mis on
on lühiealine, tekib üsna ruttu lepiku seenhaigused, neist kõige haavataelik igal aastal. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad. asemele kuusik (seda enam, et lepp (Phellinus tremula). Hinnanguliselt 90- Kuupula ümbritseb 1/3-1/4 pikkuselt. muudab mulla viljakamaks, kuusk on aga 95% raieküpsetest haavikutest on Seemneaastal võib 1ha-lt saada kuni 1,5 mullaviljakuse suhtes nõudlik puuliik). nakatunud selle seenega ja puit seetõttu tonni tõrusid. Paljuneb peamiselt tõrudest, Hall lepp on sobiv puuliik ka põllumaade mädanikuga ja tarbepuidu väljatulek väike. noores eas annab ka kännuvõsu. metsastamise ja sobiv eeluuendus kuusele
, puistus 50-60 a. Isaõied 3- 6 cm pikkused rippuvad urvad, mis asuvad eelmise aasta võrsete tipul 2-3-kaupa. Emasõied 2-3- kaupa noortel võrsetel. Tolmlemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine toimub alles 2 kuu pärast. Seemneaastad 4-8 aasta järel, viljakates kasvukohtades ka igal aastal. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad. Kuupula ümbritseb 1/3-1/4 pikkuselt. Seemneaastal võib 1ha-lt saada kuni 1,5 tonni tõrusid. Paljuneb peamiselt tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Areaal on lai, kasvab Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias. Eestis kasvab oma areaali põhjapiiril, seetõttu on ka tammikute kasv siin aeglane (2,3 tm/ha/a) ja nad on ka vähelevinud (tammikute osatähtsus puistutest 0,7% tagavarast). Keskmine tammikute boniteet Eestis III.
ehitiste jne. täielikum ärakasutamine. Pm tootmise intensiivistamine pm kultuuride saagikuse ja karja produktiivsuse suurendamine tootmistehn. täiustamise teel. Maj. mõttes tähendab põllumajandusliku tootmise intensiivistamine täiendavate kulutuste (kapitaalmahutused, materiaalsed ressursid) tegemist kasutusel oleva tootmisühiku (1ha,1 looma) kohta, kusjuures eesmärgiks on toodangu suurendamine ja kulude vähendamine toodanguühiku kohta Sisuliselt tähendab see efektiivsemat tootmist. Intensiivistamise näitajad: 1.näitajad, mis iseloomustavad abinõude kompleksi (eelkõige materiaalsed ressursid nt väetised, seeme, söödad), mida rakendatakse maa ja produktiivkarja tootmisvõime täielikumaks ärakasutamiseks 2. näitajad, mis iseloomustavad tulemust e intensiivsustaset
annaabi.ee 
