Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

geomeetria (0)

1 Hindamata
Punktid
5.klassi geomeetria
kokkuvõte
Sirge. Kiir. Lõik.
A B s Sirge s (ehk AB)
Ei ole algus- ega lõpp-punkti
A B t Kiir t (ehk AB)
On alguspunkt,puudub lõpp-punkt
A B Lõik AB
On alguspunkt ja lõpp-punkt
A E
B Murdjoon
Murdjoon koosneb lülidest.
C D
Sirge põhiomadus: Läbi iga kahe punkti saab tõmmata ainult ühe
sirge.
Nurkade liigid
A
a a r Nurk AOB
h
O
tipp haar
B
Täisnurk Sirgnurk Teravnurk Nürinurk
Nurkade mõõtmine
Nurga mõõtühikuks on 1 o (kraad).
Sirgnurk = 180 o
Täisnurk = 90 o
Teravnurk on väiksem kui 90 o
Nürinurk on suurem kui 90 o
Kõrvunurgad
C
A O B
·Kõrvunurkadel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge.
o
·Kõrvunurkade summa on 180 .
Tippnurgad
A D
O
B
C
·Tippnurkadel on ühine tipp ja haarad moodustavad sirged.
·Tippnurgad on võrdsed.
Sirged tasandil
s
Lõikuvad sirged er
ij uh
t t
a
. b
Paralleelsed sirged
u Ristuvad sirged
( lõikumine täisnurga all )
v
Kaks sirget tasandil on kas lõikuvad või paralleelsed, muid võimalusi ei ole.
Läbi antud punkti saab antud sirgele joonestada ainult ühe ristsirge .
Väljaspool sirget asetsevat punkti läbib ainult üks sirge,
mis on paralleelne antud sirgega.
Ristkülik.Ruut.
Ristküliku ümbermõõt
b P=2(a+b)
Ristküliku pindala
S=ab
a
Ruudu ümbermõõt
a P=4a
Ruudu pindala
a S=a
2
Seosed ühikute vahel
Pikkusühikud
1cm = 10 mm
1dm = 10 cm Pindalaühikud
2 2
1 m = 10 dm 1cm = 100 mm
2 2
1dm = 100 cm
2 2
1 m = 100 cm 1 m = 100 dm
1km = 1000 m
2 2
1 m = 10 000 cm
1ha = 10 000 m²
1a = 100 m²
Vasakule Paremale
geomeetria #1 geomeetria #2 geomeetria #3 geomeetria #4 geomeetria #5 geomeetria #6 geomeetria #7 geomeetria #8 geomeetria #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor frannroio Õppematerjali autor
5. kl. geomeetria KT

Sarnased õppematerjalid

Kujundid-nurgad ja sirged
2
odt

Kujundid, nurgad ja sirged

Nurk Geomeetria- uurib erinevaid kujundeid (maatemaatika osa) Nurk- on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Kaks nurka on võrdsed kui neid saab ühtida. Nurgakraad Nurga mõõtühikuks on 1 nurgakraad. Täisnurk- on alati 90 kraadi Sirgnurk- on alati 180 kraadi Nurga mõõtmine Nurka mõõdetakse malli abil. Mõõtepiirkond on 0 kraadi-180 kraadi Kõrvunurgad Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka millel on üks ühine haar ja mille ülejäänud haarad moodustavad sirge( 180 kraadi) Kõrvunurkade omadus: · Kõrvunurga summa on alati 180 kraadi Tippnurgad Lõikuvateks sirgeteks nimetatakse sirgeid millel on üks ühine punkt. Sirgete ühispunkti nimetatakse nende lõikepunktiks. Tippnurkade omadus: · Tippnurgad on alati võrdsed Ristuvad sirged Ristuvateks sirgeteks nimetatakse kaht sirget mille lõikumisel tekib täisnurk( 90 kraadi). Ristumine on lõikumise erijuht. Ristuvateks lõikudeks nimetatakse l

Matemaatika
8-klassi raudvara-PTK 3
9
pdf

8. klassi raudvara: PTK 3

3.ptk Defineerimine ja tõestamine 8.klass Õpitulemused Näited 1.Hulkade ühisosa - ühised elemendid; Ül.564 tähis ; NB tehe hulkadega 2.Hulkade ühend - hulk, millesse kuuluvad Ül.567 ühe hulga kõik elemendid ja teise hulga need elemendid, mis esimesse hulka ei kuulunud; tähis ; NB tehe hulkadega 3.Matemaatilised sümbolid - hulkade ühisosa matemaatikale iseloomulik hulkade ühend nn.kokkuleppeline keel, et teksti lühidalt element kuulub hulka kirja panna (võit ajas ja ruumis) element ei kuulu hulka sidesõna "ja" sidesõna "või" hulga osahulk, "ei ole osahulk" kriipsutatakse sama tähis läbi järeldusmärk

Matemaatika
Geomeetria algkursus
35
ppt

Geomeetria algkursus

Geomeetria algkursus Nurkade liigitus Sirgnurk ­ nurk, mille haarad moodustavad sirge Täisnurk ­ pool sirgnurgast Teravnurk ­ täisnurgast väiksem nurk Nürinurk ­ täisnurgast suurem nurk Teravnurk Kaks haara moodustavad nurga. Nurga mõõtühik on kraad. Teravnurk on alati väiksem kui täisnurk Täisnurk Täisnurk on pool sirgnurgast. Täisnurk on alati 90 kraadi. Nürinurk A Nürinurk on alati suurem kui täisnurk. O B Nurkade suurused Sirgnurk 180° Täisnurk 90° Teravnurk < 90° Nürinurk > 90° Kaks sirget Kõrvunurgad · Kaks haara moonustavad nurga · Pikendades nurga ühte haara tekib selle kõrvale uus nurk · Nurki ja nimetatakse kõrvunurkadeks.

Matemaatika
Definitsioonid ja teoreemid
2
doc

Definitsioonid ja teoreemid

Lõikuvad sirged ­ Sirged, millele on üks ühine punkt. Ristuvad sirged ­ Sirged, mi,s lõikuvad 90 kraadise nurga all. Kolmnurga kõrgus ­ Lõik, mis on joonestatud kolmnurga tipust vastasküljeni ja mis on sellega risti. Ruut ­ Nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad ja küljed on võrdsed. Ringjoone diameeter ­ Lõik, mis läbib kahte punkti ringjoonel ja keskpunkti. Täisnurkne kolmnurk ­ Kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. Algarv ­ Arv, mis jagub ainult 1 ja iseendaga. Kordarv ­ Arv, millel on rohkem kui kaks tegurit. Liigmurd ­ Murd, mille lugeja on nimetajast suurem Lihtmurd ­ Murd, mille nimetaja on lugejast suurem Sirgnurk ­ Nurk, mis on 180 kraadi Paralleelsed sirged ­ Sirged, millel puudub ühine punkt Romb ­ Nelinurk, mille küljed on võrdsed. Naturaalarvu tegur ­ Arv, millega naturaalarv jagub Naturaalarvu kordne ­ Arv, mis jagub naturaalarvuga. Taandamine ­ Lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga. Laiendamine ­Lugeja ja n

Matemaatika
TEEMA-DEFINEERIMINE JA TÕESTAMINE
2
doc

TEEMA: DEFINEERIMINE JA TÕESTAMINE

TEEMA: DEFINEERIMINE JA TÕESTAMINE Defineerimine ­ mõiste täpne ja lühike määratlus Algmõiste ­ mõiste, mida ei defineerita (punkt, sirge, tasand, ruum, hulk, arv, suurus) Ülesanne: defineeri ja õpi selgeks järgmised mõisted: 1. Lõik, murdjoon, hulknurk 2. Nelinurk, rööpkülik, ristkülik, ruut, romb, trapets. 3. Ristuvad ja lõikuvad sirged, paralleelsed sirged. 4. Täis-, nüri- ja teravnurkne kolmnurk; võrdhaarne ja võrdkülgne kolmnurk. 5. Kolmnurga kõrgus. 6. Ring ja ringjoon, diameeter, raadius, kõõl. 7. Alg- ja kordarv, naturaalarv, täisarv. 8. Liig- ja lihtmurd. 9. Murru taandamine ja laiendamine. 10. Nurk, sirgnurk, täisnurk, kõrvunurgad, tippnurgad. 11. Üks- ja hulkliige, sarnased üksliikmed. 12. Võrrand, võrre, võrratus. 13. Protsent. 14. Ristsumma. 15. Aritmeetiline keskmine. 16. Aksioom. Lõik ­ Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja

Matemaatika
defineerimine
2
odt

defineerimine

TUNNIKONTROLL RUUT- nelinurk mille kõik küljed on võrdsed ja kõik nurgad on võrdsed RISTKÜLIK- nelinurk mille vastasküljed on paralleelsed ja nurgad on võrdsed RÖÖPKÜLIK- nelinurk mille vastasküljed on võrdsed LÕIKUVAD SIRGED- tasandil olevad sirged millel on ainult üks ühine punkt KÕRVUNURGAD- on tasandil olevad nurgad millel on üks ühine haar j ateised moodustavad sirge NÜRINURK- nurk mille suurus jääb 90 ja 180 kraadi vahele TERAVNURK- nurk mille suurus on väiksem kui 90 kraadi TÄISNURKNE KOLMNURK- kolmnurk mille üks nurk on 90 kraadi VÕRDHAARNE KOLMNURK- kolmnurk mille kaks külge on võrdsed VÕRDKÜLGNE KOLMNURK- kolmnurk mille kõik küljed on võrdsed PARALLEELSED SIRGED- tasandil olevad sirged millel ei ole ühtegi ühist punkti KOLMURGA KÕRGUS- ristlõik mis ühendab kolmnurga tippu selle vastasküljega ROMB- rööpkülik mille kõik küljed on võrdsed SEKTOR- ringi osa mida piiravad ringi kaks raadiust ja nende vah

defineerimine
8-klassi raudvara-PTK 5
11
pdf

8. klassi raudvara: PTK 5

5.ptk Ringjoon ja korrapärane kolmnurk 8.klass Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk. kolmas täht vahele) ja tõmmatakse kohale joonestada kõõlude otspunktidesse raadiused kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka ringjoone kaht punkti ühendav lõik, kõige iga nurk on 60° pikem kõõl on ringjoone diameeter kõõlude vahele jääb kaks sellist nurka seega kõõlude vaheline nurk on 2 60°=120° NB kesknurk suurusega 1° toetub kaarele, mis moodustab ringjoonest 2.Kesknurk - ringjoone kahe

Matemaatika
Matemaatika põhikooli mõisted
2
doc

Matemaatika põhikooli mõisted

Algarv- Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga Kordarv-positiivne naturaalarv, mis jagub peale ühe ja iseenda veel mõne naturaalarvuga. Lihtmurd- murd, mille nimetaja on lugejast suurem Liigmurd- murd, mille lugeja on nimetajast suurem või temaga sama suur Naturaalarvu tegur- iga naturaalarv, millega antud arv jagub Naturaalarvu kordne- iga naturaalarv, mis antud arvuga jagub Murru laiendamine- murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Murru taandamine- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Arvu absoluutväärtus-selle arvu kujutava punkti kaugusega nullpunktist Üks protsent- üks sajandik osa Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mis on 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Nürinurk- nurk, mis on suurem kui 90kraadi ja väiksem kui 180 kraadi Täisnurk- nurk, mis on 90kraadi Kõrvunurgad- nurgad, millel on ük

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun