· 3. a. valitav ühekojaline Riigikogu; 100 liiget · Rahvaalgatus (25 000) ja rahvahääletus · Valitsus koosneb riigivanemast ja ministritest · Valitsus ja riigivanem alluvad Riigikogule ja peavad Riigikogu vastava avalduse korral ametist lahkuma. · Kohalik omavalitsus Eesti pärast Vabadussõda Suur kriis Majandusraskuste ja parlamentaarse kriisi mõjul tekkis Eestis radikaalne ja demagoogiline vabadussõjalaste ehk vapside liikumine. Vapsid 1920. a. Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit. · Liikmete huvide kaitsmine · Poliitikasse ei sekkutud 1926. a. Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit 1929. a. Eesti Vabadussõjalste Keskliit; I kongress Tallinnas 1930. a. 26. jaanuar Vapsid 1931. a. 22 märts EVK II kongress · Liit politiseerub Nõuded PSi muutmiseks: · Laiade volitustega riigipea · Isikuvalimised · 50-liikmeline Riigikogu · Majanduskriisi likvideerimine · Kokkuhoidlikkus
langes ostujõud *Tekkis küsimusi krooni hoidmisel, sest see oli kulukas-tuli krooni devalveerimise mõte 6. Sisepoliitiline kriis -1929-1933 a - Põhjused: *Erakonnad-parteide arv liiga suur, huvid kõrgemal riiklikest *Riigikogu *Põhiseadus - Usaldus Riigikogu vastu kadus, tahtmine põhiseadust parandada - Esile kerkima uus poliitiline jõud-vabadussojalased, nende põhiseaduse eelnõu võeti vastu rahvahääletusel. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre -Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre. - Sest vapsid olid riigis väga populaarsed ja nende juht Larka oleks ilmselt riigivanema valimised võitnud ning seda kardeti - Päts teatas rahvale, et vapsid tahavad vägivaldselt võimu haarata ja, et rahvas on vaimselt haige, sest toetab vabadussõjalasi (solvav ja vale rahvale nii öelda, rahvas polnud loll). -Pätsi nõudel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra , ülemjuhatajaks Laidoner.
12. märtsil toimunud riigipöördele järgnenud aega? Miks hakati seda perioodi nimetama vaikivaks ajastuks? 2. Milline oli opositsiooni roll nn. vaikival ajastul? 3. Kas 1938. aasta põhiseadusega taastati Eestis demokraatia? Põhjendage oma arvamust. 4. Kas võib väita, et 1938.aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti presidentaalne riik? Kas K.Päts on esimene demokraatlikult valitud Eesti president? 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud
1.2. Poliitiline kriis Kriisi aega iseloomustas ebastabiilsus ja killustatuse süvenemine ning sagedane valitsuste vahetumine. Erakondade lähenemine poliitikale muutus ka. Väiksemad parteid liitusid suurematega või konsolideerusid nende erakondadega kelle tõekspidamised olid enda omadega sarnased. Selle tagajärjel läksid Riigikogu V kooseisu valimistele kolm suurt erakonda ühinenud põllumehed, keskerakondlased ja sotsialistid. Mais 1932 toimunud valimistel ei saanud ükski partei absoluutset enamust, kuid need valimised tõid kaasa põhimõtteliselt uue olukorra Riigikogus. Kui varem oli parlamendis umbes kümme erakorda, kes kõik võisid osaleda valitsuse moodustamisega, siis nüüd oli otsustav roll vaid kolmel erakonnal ning väiksemad erakonnad mängisid järjest ebatähtsamat osa. Kuid erakondade ühinemine ei toonud kaasa endaga poliitilist stabiilsust, vaid killustus just süvenes
liiga suur võim (saab valitsuse laiali saata) põhiseadus oli liiga demokraatlik, riigipea puudus- nii tekkis oht, et seadusandlik võim domineerib täidesaatva võimu üle. Riigivanem ei saanud olla kahe võimu vahel,sest puudus õigus Riigikogu laiali saata ning valitsuse umbusalduse korral tuli tagasi astuda. Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks. Esimene põhiseadus toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini. Hea: Rahval suurem osalus poliitikas, kohalikud omavalitsused iseseisvad. Majanduselu Esimene samm radikaalne maareform, mille aluseks10,okt1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa. Kokku loodi 35000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõja sõjamehed, seejärel teised soovijad. Asunike põli polnud kerge, sest alustati mittemillestki,kuid tänu maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega
läbikukkumine. 1933. a oktoobris läks referendumile vapside põhiseadus rahvas poolt. 9. Vabadussõjalased ja nende tegevus. TV lk. 20 ül. 4. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? Koondada sõjaveterane (mittepoliitiline) Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse? 1934- Eesti Vabadussõjalaste Liit, toimusid kohalikud valimised Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse? Põhjendage. Nad toetasid vapse, sest vapsid kasutasid rahva seas juba levinud meeleolusid, süüdistasid valitsust ja nõudsid uuendusi. Avaldage oma arvamust vabadussõjalaste poliitiliste seisukohtade kohta, leidke nendest nii pos. Kui neg. + - Riik tuleb välja tuua majanduskriisist ja kõrvaldada tuleks kommunismioht. - autoritaarne juht Autoritaarne Eesti. 32. peatükk 11. Riigipööre. Õpik lk. 52, TV lk. 21 tabel, lk. 22-23 allikate ülesanne. 1934. a 12
katusorganisatsioon, mille peakorter asus Moskvas ja mis oma tegevuses juhindus NSV Liidu poliitikast. Kommunistide relvastatud 1924 riigipöördekatse suruti Eesti sõjaväe poolt maha; aktiivsemad osalised kas hukati või pandi pikaks ajaks türmi. Selle läbikukkunud aktsiooniga kaotas EKP ka suurema osa oma senisest populaarsusest ja liikmeskonnast (ligi pooled istusid kinni Tallinna Keskvanglas). Riigipööre aitas kaasa ka teiste parteide seniste vastuolude ajutisele vähenemisele ja viis vahepeal varjusurmas olnud Kaitseliidu tegevuse taastamisele (kõrgajal ~30tuhat liiget). Lisaks kommunistidele oli noorel Eesti Vabariigil karta ohtu ka: A) baltisaksa mõisnikelt, kes soovisid tagasi saada oma riigistatud mõisaid ja endist poliitilist ülemvõimu. Baltisakslastele makstud kompensatsioonid aitasid
Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis,
Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis,
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport)
tunnistamast Tulemused? *Enamlaste võit suuremal osal endise Vene impeeriumi alal. *Ei suudetud endale allutada iseseisvaid piiririike sanitaarkordon. *Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas. Diktatuuri ja demokraatia tunnused DIKTATUUR - Võimude lahususe põhimõte puudub. Rahvas pole iseseisev. Ühe partei süsteem. Riigivõim on koondunud ühe isiku või grupi kätte. Üks ideoloogia. Range kontroll ajakirjanduse üle. Juhikultus. Võim pole avalik ega kontrollitav. Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Trüki- ja sõnavabadus puudub DEMOKRAATIA - Kehtib võimude lahususe põhimõte.Rahva iseseisvus.Mitme partei süsteem. Riigivõim kuulub rahvale. Mitu ideoloogiat. Vaba ajakirjandus. Juhikultus puudub. Võim on rahvale lähedal. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus
1930. aastal jõudis Eestisse ülemaailmne majanduskriis, mis tõi kaasa pankrotid, tööpuuduse suurenemise, elatustaseme languse. Rahvas hakkas uues olukorras otsima süüdlasi ja arvas neid leidvat riigi juhtkonnast, poliitikute ja erakondade seast. Avaldati arvamust, et Eestis on parteisid liiga palju. Veel nõuti Riigikogu ja valitsuse võimuvõitlust tasakaalustava presidendi ametikoha sisseseadmist. Kerkis esile uus poliitiline jõud vapsid. (vaps kõnekeelne lühend sõnast vabadussõdalane. 1929. aastal loodi organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka. Tegelik juht oli Artur Sirk. Vapside organisatsioon koondas esialgu lihtsalt Vabadussõjast osavõtnuid. Hiljem liitus uusi, poliitiliste eesmärkidega inimesi. Vapside liikumisel on ühisjooni Saksamaa natside (fasistide) liikumisega nõuti "tugeva käe" poliitikat, valitses juhikultus, rõhutati
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused
Muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks Erinevalkt Inglismaast ei tekkinud prantsusmaal stabiilsed poliitilised parteid, mis tõi kaasa valitsuse kiire vahetuse(1919-1939 vahemikus oli prantsusmaal 41 valitsust) Rahvas pettunud demokraatias Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ning inimeste elujärg halvenes Äärmusliikumiste tugevnemine, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua: nende võimule tõusmise ära hoidmiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes, aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida. Prantsusmaa pürgis välispoliitikas euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks Oma auahnete püüdluste teostamiseks puudus prantsusmaal siiski piisav majanduslik ja sõjaline jõud 3. Välja tuua demokraatia kriisi ja diktatuuride tekkimise vahelisi seoseid;
· USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) · Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser. · 1935 · Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu. · Laevastiku ja armee (Wehrmacht) taasloomine Saksamaal.
vabariik ning võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus alistus Antantile. Selle tulemusena 11. nov. 1918 Saksamaa kapituleerus. II Eesti Vabadussõda Aeg 28.nov. 1918 2.veebr. 1920. Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Ebaedu põhjused Oli vastaste ülekaal. Valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata, sest Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali saatnud ja Kaitseliit oli veel nõrk. Oli ka laskemoona ja relvade nappus. Ning rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, valitses sõjatüdimus ja mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja. Murrangu põhjused Appi tulid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Eestlased hakkasid vabatahtlike üksusi looma, eriti uljad olid koolipoisid gümnasistid ja üliõpilased. Liikumiseks kasutati soomusronge, kust oli turvaline tulistada ja sõdida, samas olid venelased ise Narva raudteesilla õhku lasknud ning seetõttu ei saanud nemad oma ronge sisse tuua
luua tugev täidesaatevõim. AUTORITAARNE PÕHISEADUS: riigivanem sai suured õigused (5 aastat): võis panna veto peale Riigikogu otsustele, saata laiali Riigikogu (50 liiget) ning määrata uued valmised, nimetada ametisse ning tagandada valitsus. III põhiseadus (jõustus 1938) – riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt 6 aastaks; riigikogu kahekojaline: rahva valitud saadikud ning kutsekodade ja presidendi poolt valitud; valitsuse koos peaministriga määras president; rahval puudus rahvaalgatus õigus; valimisvanust tõsteti, et jätta välja nooremaid, kes olid kriitilisemad; piirati kodanikuvabadust; JÄTKUS AUTORITAARNE VALITSEMINE 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu) I rahareform (1919) – Eesti raha asjades valitses suur segadus, sest kasutusel olid mitmed erinevad rahaühikud. Kaubandus taheti muuta ausamaks ning seetõttu võeti kasutusele Eesti mark, kuid see oli ebakindel ja selle usaldusväärsust õõnestas inflatsioon
kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser. 1935 Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2
Vähendada mõisnike maaomandust 3. kehtestada parlamentaarn tähelepanu pöörati ka majandus ja monarhia sotsiaalküsimustele rõhutasid üksikisiku ja grupi osatähtsust eestlased peavad päsema võimu juurde 2. sotsialistid sotsiaaldemokraadid sotsiaaldemokraadid sotsialistid föderalistid m kalinin M martna j speek häälekandja „Uudised“ keskus Tartu tallinn
Ka kunstnike hulgas levisid opositsioonilised meeleolud. Selle perioodi tuntuim skulptor J. Koort sattus kodanlusega nii teravasse vastuollu, et siirdus 1934. aastal Nõukogude Liitu. 1930. aastate teisel poolel asus progressiivsem osa noorte kunstnike põlvkonnast (K. Liinand, A. Johani, A. Back jt.) aktiivselt võitlema kodanluse vastu, liitudes 1940. aastal revolutsioonilise rahvaga. 15 6. VAPSID Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eestis 1920.-30. Aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. Pärast Vabadussõja lõppu moodustati Eestis Demobiliseeritud Sõdurite Liit, mis pidi kaitsma sõdurite huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. Aastal 1926 reorganiseeriti organisatsioon Tallinnas Vabadussõjalaste Liiduks; niisugused liidud moodustusid sõjajärgsetel aastatel ka teistes linnades. 12
Tööliste partei Iseseisev Sotsialistlik 11 5 - - - Tööliste partei EKP mõju all olevad 5 10 6 6 5 erakonnad Muud 6 15 7 8 8 1932.aastal kujunes Eestis sisepoliitiliselt keerukaks, sest rahvas lükkas hääletusele pandud põhiseaduse muutmise eelnõu kahel korral tagasi. Vapsid, kelle liikumine oli rahva hulgas poolehoidu leidnud, töötasid 1932 lõpul oma põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1933 rahvahääletamisele. Vapside projekt nägi ette parlamendi volituste järsku kärpimist ja suurte võimupiiridega riigipea riigivanema ametikoha loomist. Kokku võttis hääletusest osa ligi 574 000inimest, kellest ¾ uut eelnõu pooldasid. Vapside edule aitas kaasa see, et parasjagu võimulolev valitsus eesotsas J
Seda sai teha PS-e muutmisega, mis pidi toimuma läbi rahvahääletuse e referendumi. 20ndate lõpul üritati Riigikogu poolt PS-i muuta, siis tuli vahele majanduskriis ja see seadis riigi ette teistsugused ülesanded. 1932 pandi PS-se muudatus esimest korda rahvahääletusele, kuid rahva passiivsuse tõttu kukkus see läbi. Katset korrati järgmisel aastal (1933), kuid tulemus oli sama. Seejärel kuulutati riigis välja kaitseseisukord, millega piirati poliitilisi vabadusi. 1934.a märtsi riigipööre: 1920ndate lõpul asutasid Vabadussõja veteranid oma organisatsiooni- Vabadussõjalaste Liit, eesmärgiga toetada veteranide majanduslikke nõudmisi. Organisatsioon sai populaarseks kesk- ja alamkihtide hulgas ja kujunes kiiresti Eesti arvukamaiks organisatsiooniks, mis hakkas tegelema ka poliitiliste küsimustega- hakkasid nõudma PS-e muutmist, lõpetada korralagedus riigis. Selle org. etteotsa kerkis veteran Andres Laika ja ideloogiliseks juhiks sai Sirk
Töötud, pankrotistumine. Tootmine vähenes, sest ei jõutud enam osta. USA oli andnud palju laene Euroopale, kes aga ei suutnud neid tagasi maksta. Selle tõttu kehtestati kõrged tollimaksud kaupadele, mida sisse taheti vedada. See põhjustas majanduskriisi ka Euroopas ning mujal. See tekitas väga suurt tööpuudust, nälga ja rahuolematust. Kõige hullem oli olukord USA-s, kus inimesed kaotasid oma kodud ning varanduse. Tööd ei olnud, mistõttu järgnes vaesumine. Vähenes nõudlus kaupade järele ning see omakorda vähendas tööjõu vajalikkust. Kriisist väljumisest loodeti riigile ja valitsusele. Riik sekkus ka majanduse korraldamisesse. Tagajärjeks oli tihtipeale diktatuuri teke. Ehk vajati `kindlakäelist juhti', kes kriisist välja aitaks. 8. Demokraatia levik pärast I MS I MS-is võitnud demokraatlikud riigid-USA, Prantsusmaa ja Inglismaa(suured ja mõjuvõimsad riigid)
rahvaalgatused õigus valimisõigust piirati 3)Vanuse tsensus 20 3)Rahvas valis riigipea oluliselt 4)Vanuse tsensus 20 4)Rahvas valis riigipea 5)Vanuse tsensus 22 1920. aastad 2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920. aastatel 1)Riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim(Riigikogu) hakkab täidesaatva võimu(valitsuse) üle domineerima. 2)Põhiseadus lubas rahvale suurt võimalust poliitikas osaleda, kuid tegelikkuses ei hakanud see täies ulatuses tööle, kuna rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati haruharva. 3)Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel kasvas suuremaks, kui põhiseaduse loojad kavandanud olid. 4)Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse
4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov- Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid 10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping) 11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse 12. 6. 08 1940- luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin,
Kodanikuõigused jäid samaks. Valida sai 20- aastaselt. Kui seda oleks pikemalt ellu rakendatud, siis oleks Eestist saanud presidentaalne vabariik. · võeti vastu 1934. jaanuaris. Esialgu oli tegemist üleminekuajaga, kus toonane riigivanem K.Päts hakkas täitma ka riigipea kohuseid. Reaalsed valimised pidid toimuma aprillis 1934. 1934. alguses olid toimunud KOV valimised seal tuli ilmsiks vabadussõjalaste suur edu. Mõningates valdades said vapsid jõudu juurde. Hakkas allkirjade kogumine riigivanema kandidaatite toetamiseks. Kõige rohkem sai vapside kandidaat A.Larka Riigivanema kandidaadid: 1. vapsid A. Larka 2. Johann Laidoner 3. Konstantin Päts 4. August Rei Allkirjade kogumine pegeldas seda olukorda, et palju oli nendel neljal inimesel saada valimistel hääli. Kuna K.Päts toetuseks oli kolmas, siis aprillis toimuvate valimiste juures saaks Pätsist riigivanem saada juurde hääli. 1934. a alguses K
vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi. · Tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele, laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine. · Puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem. · Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret. b) Veebruarirevolutsioon 1917 aastal. Kukutati keiser, kehtestati vabariik, võimule sai Ajutine Valitsus suund demokraatlikule riigile. c) Autonoomia - 30. märtsil kinnitas Eestile Ajutine Valitsus autonoomia ehk omavalitsuse, mille alusel:
sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine * Parlamentarismi kriis 01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre. Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud. Tagajärgedeks olid: Kaitseliidu taaselustamine (40 000 liiget), vähenes kommunistide toetus elanike seas, kommunistide võrgustiku hävitamine Eestis, erakonnad unustasid mõnes ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid „seinastseina“ valitsuse. Kultuuriautonoomia kehtestamine- Kultuuri edendamine 1925
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
Nimelt pidi rahva hääletamine sel juhul ära jääma, ja just nõnda 1938. Aastal juhtuski.Kõik kolm institutsiooni, kellel üldse olipresidendikandidaadi ülesseadmiseõigus (Riigikogu, Riigivolikogu ja omavalitsuste esindus), esitasid Konstantin Pätsi, kes 1938, aasta aprillis kinnitatigi Eesti esimeseks presidendiks. Vastne president määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga, kes asus ellu viima nn. Juhitava demokraatia poliitikat. Poliitvangid, nii vapsid kui kommunistid, said amnestia, kuid parteide tegevust ei lubatud ikkagi. Kehtima jäid ka kaitseseisukord ja tsensuur. 1930ndate aastate teine pool osutus Eestile majanduslikult vägagi edukaks. Tööstuse ja põllumajanduse vastavusse viimine iseseisva riigi vajaduste ja võimalustega oli lõppenud, majanduskriisist olid eluga välja tulnud kõige elujõulisemad ettevõtted. Majandusliku tõusu üheks komponendiks oli riigi senisest suurem sekkumine majandusellu. See
Kas Eesti kaotas demokraatia 1933. või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti demokraatia siiski ka
iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt - Punaarmee hõivas Narva - Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eesti sõjalise ebaedu põhjused: * vastaste ülekaal * rahva meeleolu * valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata (Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud) * vastalustanud Kaitseliit oli veel nõrk * sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona jm varustuse nappus * rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse * üldine sõjatüdimus * paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja, ei ilmutus teenistuskohta, joosti väeosadest laiali * tagalas peeti olukorda lootusetuks, löödi käega Murrang: * sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusu jõuvarusid * algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Skautpataljon jt) - eriti suur roll kooliõpilastel
EVKL asemele luuakse Eesti Vabadussõjalaste Liit (EVL): otsus osaleda valimistel suur edu kohalikel valimistel (I 1934) riigivanema kandidaadi otsimine Andres Larka (XII 1933) Riigivanema kandidaadid ja kogutud toetusallkirjad: Andres Larka (EVL) 62000 Johan Laidoner (asunikud) 38000 Konstantin Päts (PK) 18000 August Rei (SD) 5000 22.–23. IV 1934 – riigivanema valimised 29.–30. IV 1934 – Riigikogu valimised 12. III 1934 – riigipööre (vapside arreteerimine), oletatud Moskva toetust Pätsile III–IX 1934 – pehme diktatuur kaitseseisukord erakondade tegevuse piiramine Riigikogu suvepuhkusele valimiste edasilükkamine vapside väljatõrjumine poliitikast puhastused riigiasutustes ajakirjanduse enesetsensuur 28. IX 1934 – Riigikogu istung: valitsuse kritiseerimine 2. X 1934 – Riigikogu puhkusele („vaikiva ajastu” algus) Ühiskonna tasalülitamine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
