PIERRE AUGUSTE RENOIR 1841 1919 1870ndatel aastatel arenes Prantsusmaal välja uus kunstivool impressionism. Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult
Laulupeo tähtsus oli suur see kasvatas tohutult eestlaste ühtsustunnet. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle kogu maa. Siiski on see üpris vastuolulise väärtusega. Idee võeti ju sakslastelt ning see näitab eestlaste vaimuvaesust. Samuti esitati seal väga vähe eestimaised laule. Samas oli see esmakordne suurem laulupidu, kus osalesid koorid üle terve Eestimaa ning omal kohal olid ka kõned, millest ei puudunud isamaalised motiivid. 1870ndatel jaguneti kahte leeri: mõõdukad, kelle ninameesteks olid Jannsen ja Hurt ning radikaalid eestvedajateks Jakobson ja Köler. Tekkisid teravad vastuolud lepliku Jannseni ja radikaalse Jakobsoni vahel. Ühtlasi eemaldas Jannsen sakslaste nõudel lehe juurest Hurda. Nii sattusid Hurt ja Jakobson ühte leeri " Eesti Postimehest" väljapoole. Nende kahe vahel arenes tihe koostöö. Väga huvitav on, kui erinevate vaadete ja taustaga inimesed teevad koostööd just
inimene) Kub:20.saj *Pablo Picasso "Avignoni naised" (5 roosakat naist) kubismi esialgne püüd: lagundada nähtav maailm algosadeks ja kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist. määrav eseme vorm, kuju Värv tagaplaanil, vormi rõhutamiseks tähelepandamatuid toone (hallikaid ja pruunikaid) Hilisem vool- 'sünteetiline kubism'- kunstnik paneb paika esmalt vormid ja värvid, alles siis mõtleb välja motiivi Impr: 19.saj II pool (1870ndatel) kujutati väljastpoolt saadud muljeid; kiiresti maalitud, visandlik impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest; loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; maaliti ümbritsevat valgust ja õhku (mitte esemeid) *Monet "Tõusev päike" (paadike,päike) *Manet "Olympia" (naine lebos,must teener) *Renoir "Näitlejatar Jeanne Samary portree" (punapea, käsi kaelal)
Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu ja lõuend pakkus talle võimaluse süveneda oma lemmikteemasse läbi ja lõhki. Ta lausus kord tagasihoidlikult: "Ma ei katkesta kunagi akti maalimist enne, kui arvan uskuvat, et võiksin maalil naist näpistada." Renoiri sõltumatu, eri maalimisviise ühendava stiili kuldajastu möödus 1870ndatel. Kui teised viskasid musta värvituubi demonstratiivselt Seine´i, ei loobunud Renoir musta kasutamisest. Ta lausus: "Must on tähtis värv, võib-olla kõige tähtsam." Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust. Valgusel on algusest peale ka vari. Ka ei halvustanud Renoir paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´. Isegi vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis
portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Renoir inimtüüpidest võib hoomata inimeseks olemise ebakindlust kui tema poolt väga hinnatud. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu. Ta lausus kord tagasihoidlikult: "Ma ei katkesta kunagi akti maalimist enne, kui arvan uskuvat, et võiksin maalil naist näpistada." Renoiri sõltumatu, eri maalimisviise ühendava stiili kuldajastu möödus 1870ndatel. Kui teised viskasid musta värvituubi demonstratiivselt Seine´i, ei loobunud Renoir musta kasutamisest. Valgusel on algusest peale ka vari. Ka ei halvustanud Renoir paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´. Isegi vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. Inimesena oli Renoir teiste kunstnike seas pisut veider. Omaenda sõnul polnud tal kunagi kunstniku temperamenti. Ta kutsus end maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu
Roomajaid on 36 ja kahepaikseid 3 liiki. Kalu on 355 liiki. Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva jõgi on alamjooksul laevatatav. Maavaradest leidub kulda, hõbedat, vase-, mangaani -ja rauamaaki, kivisütt, boksiiti ja fosforiiti. RAHVASTIK 51% rahvastikust moodustavad põlisrahvas fidzilased. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas, kultuuriliselt on nad lähedased polüneeslastele. Fidzil elab väga palju indialasi, kellest enamus on 1870ndatel ja 1880ndatel sisse toodud suhkrurooistanduste tööliste järeltulijad. Enamik neist räägib ka hindi keelt. Pärast 1987.a. riigipööret indialaste osatähtsus rahvastikus vähenes. Fidzil on ka anglosakse (australlasi, uusmeremaalasi, inglasi). Polüneeslastele lähedase omaette etnilise rühma moodustavad Rotuma saare põliselanikud rotumalased. 70% riigi rahvastikust elab Viti Levu saarel. 94% täiskasvanutest on kirjaoskajad. Usklikest on 52% kristlasi, 38% hinduiste ja 8% muslimeid,
Realism • Soome realism sai alguse 1870ndatel, kui algasid suured muutused ühiskonnas, hakkas välja arenema tööstus(puidutööstus, kuid sh ka põllumajandus). Sellega seoses kerkisis esile ka sotsiaalsed ebakohad, millele realism teravalt osutas. • Kultuuri poole pealt kerkis esile esimene soome keelse hariduse saanud põlvkond, kes hakkas ellu viima Snellmani programmi ja nõudma soome keelele täielikke õigusi. • Rahvuslike probleemide asemel ühiskondlikud probleemid • Inspiratsioon põhjamaade kirjanikelt, nt Ibsen ka vene realism • Juhani Aho sõnul oli eesmärgiks eelkõige kujutadada tõsiolusid Minna Canth(1844-1897) • Jyväskylä seminari lektori abikaasa, kes pärast mehe surma kolis kodulinna Kuopiosse ja võttis üle vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last. • “Murdvargus”, “töömehe naine”, “”Hanna”, “Vaene rahvas”, “Kirikuõpetaja perekond”, “Sylvi”, “Anna-Liis...
Turner- maastik, erilised efektid maastike kujutamisel. VENE KUNST- 18, 19 saj.venemaa lülitus euroopalikku kultuuriellu peeter esimesega. Peamiselt tegelesid kunstiga välismalastest meistrideelkõige prantslased. Levitski. Töödes oli tunda rkokoolikku mõju. Kokorinovi portree.Kiprenski-algul mõjut romantismist, hiljem akadeemiline kunst,"Puskini portree".Brüllov-romantiline käsitlusviis, "Pompei viimnepäev". Ivanov-suurem looduslähedus, "Krisutse ilmumine rahvale". 1870ndatel tekkis vene kunstis perederiznikute liikumine, Kunst rahva sekka, rändnäitused., kellele pani aluse Kramskoi. Kunstnikud olid realistid. "Tolstoi portree". Pereder olid Makovski, Mjassojedov, Perov- "Dostojevski portree". Ven-l ka nn ideelised realistid, kuulsaim esindaja Repin- mitmekülgne, "talup ristikäik Burski kubermangus". Surikov-realist, ajalootemaatika, rohkete tegelastega pildid. "Mensikov asumisel".
Haridus, populaarteadus, keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja. Kõige profimalt toimetatud, kõige innovaatilisem (karikatuurid, malenurk, lasterubriik, fotod) Pidevalt kakles teistega. Postimees: Hermanni toimetamisel (86-93), 91 sai päevaleheks. Saksavastane, isamaaline, keele eest, kaastöölised haritlased. Tõnissoni Postimees (96-35). Rahvuslik, aated, kristlus, kõlblus, haridus!, eestlaste õiguste eest võitlus. Kakles Olevikuga. AJAKIRJAD: alguses ajalehtede lisad. 1870ndatel iseseisvad. Oma Maa, Laulu ja Mängu Leht. Ülilaia teadusliku sisuga, kerged. Ilukirjandusosa kindlasti sees, pereajakirjad, tähtsaim LINDA! Lugejaskond väike, ei sekkunud poliitikasse. Suund õpetamiselt arutlemisele. UUENDUSED: Toimetaja kui juhtkirjanik. Tööjaotus! Ajakirjandusturg. Massileht Valgus! Esimesed fotod, esimene päevaleht! Sajandivahetus - 1917/18 Eritüübilised ajakirjad: satiir ja huumor, põllundus, kuukiri Eesti Kirjandus, Noor- Eesti, pereajakirjad
Kahvel võeti kasutusele Lähis- Idas umbes 600. aastal. Seni söödi kätega või kasutati terava otsaga nuga. 1533 jõudis kahvel Prantsusmaale ja 1611. aastal Inglismaale, kus esimene mees Londonis, kes seda söömisel kasutas oli Thomas Coryate. 1650. aastaks oli kahvli kasutamine levinud üle Inglismaa. Kasutati kaheharulist kahvlit. Ameerikasse jõudis kahvli kasutamise komme alles umbes 1870ndatel aastatel ja sellal tekkis ka ameerikalik kahvli ja noa käsitsemise kultuur. Pilt 3. Ajaloolised söögiriistad 18.sajandi algul jõudis Euroopasse tee- ja kohvijoomise kultuur ja võeti kasutusele spetsiaalsed teelusikad. Prantsuse kuningas Louis XIV oli esimene, kes pakkus oma külalistele võimalust saada osa lauakatmiskultuurist. Kuna oli olemas kahvel, kadus vajadus teravate otstega nugade järele ja kasutusele võeti ümara otsaga noad
8 Haridusele mõjusid halvasti venestusreformid - kohustuslik vene keel, sobimatud õpikud, tuupimine, umbkeelsed õpetajad. Maal loodi 5-aastased ministeeriumi-koolid. 1890 jätkus hariduse edenemine, esmakordselt saavutati noorte täielik kirjaoskus. Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906 lubati asutada emakeelseid erakoole, tööd alustas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1870ndatel loodi esimesed kutsehariduskoolid - tehnikakool, merekool. Eestis sai kõrgharidust omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaariainstituudis, Mihhail Rostovtsevi Tartu Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemal Nais-kursusel. Oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osakaal. Teadus Peamine teaduskeskus oli Tartu ülikool, seal töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi: Carl Schmidt - füüsikaline keemia, Aleksander Schmidt - verefüsioloogia uurija,
Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu ja lõuend pakkus talle võimaluse süveneda oma lemmikteemasse läbi ja lõhki. Ta lausus kord tagasihoidlikult: "Ma ei katkesta kunagi akti maalimist enne, kui arvan uskuvat, et võiksin maalil naist näpistada." Renoiri sõltumatu, eri maalimisviise ühendava stiili kuldajastu möödus 1870ndatel. Kui teised viskasid musta värvituubi demonstratiivselt Seine´i, ei loobunud Renoir musta kasutamisest. Ta lausus: "Must on tähtis värv, võib-olla kõige tähtsam." Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust. Valgusel on algusest peale ka vari. Ka ei halvustanud Renoir paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´. Isegi vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis
Carmen kujutab ooperis võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Tal vabadust ja vabadusjanu ülistav tähendus. Carmen hästi temperamentne, ilus, isekas, ,,looduslaps". Teeb nii, nagu tunneb. Avamäng 3 lõiku: 1. Viimase vaatuse härjavõitlus 2. Toreadoori ...mäng 3. ,,Habaneera" Carmen tantsib ja filosofeerib lauldes, võrdleb armastust linnuga, kes pole kerge kinni püüda ega ka kinni hoida ja kelle vaba lendu ei piira ükski seadus. Verism Verism on Itaalias 1870ndatel tekkinud kirjandus- ja kunstivool. 1890ndatel aastatel tungis verism ka Itaalia ooperisse. Verismi juures on prantsuse naturalismis. Naturalistid vahendasid elu väga täpselt, kaldusid kujutama elu mustemat poolt. Verismi esindajad muusikas: Itaalia heliloojad · Pietro Mascagni (1863-1945) ,,Talupoja au" esietendus 1890 Roomas, see ooper tegi ta üleöö kuulsaks. Ooper ühes vaatuses. Intermezzo instrumentaalne vahemäng vaatuste vahel.
18 -vabastati talurahva kogukond, vallavalitsus mõisniku kontrolli alt. Muutus struktuur. MAJANDUS. 1860ndad- saabus kapitalism. Mitmeväljasüsteem, uued loomaliigid, uued põllukultuurid. MÕISAT Agrotehnilisi uuendusi propageerisid juba seltsid. Hakati maksma rahalist motivatsiooni. Trahvihirm kehva töö eest. Talud. Peremehed pidi muutuma kapitalistlikeks väikeettevõteteks. 1860ndad. Käivitus liivimaal talude ost. Eestimaal umbes 10 aastat hiljem, 1870ndatel. Talupojad said raha oma talu saakide müügist. Talupoeg oli vaba edendama oma talu nii kuidas tahtis. SOTSIAALNE KIHISTUMINE Mõisahärrast sai suurettevõtja, talupojast väikeettevõtja. Mõisates põhitöötajad olid moonakad- perekond, kellega sõlmiti leping. Tegid tööd mõisale ja said selle eest tasuks eeskätt moona. Suur osa palgast saadi moonas, toit, riided jms. Said tasuta korteri ja kütte. Olid olemas moonamajad. Kandimehed- pidid töötama maa eest
Koolkond jagunes 3ks etapiks: 1)kritiseerisid vabaturumajandust. Kritiseerisid kuna tol hetkel ei olnud nende huvides see. Tahtsid oma tööstust üles aidata. 2) ajaloolisele ei meeldinud et ei kaasatud ajaloolisi ja kultuurilisi aspekte. 3) kriitika klassikalise koolkonna vastu. Sest et lähenesid liiga abstraktselt üldiselt ei saa läheneda. Et kõik riigid ei saa minna ühte teed. Rahvusriigi eripära. Rünnati utopiste 40ndatel (18 saj jutt). 1870ndatel oli põhiprobleemiks tõusnud Marksism. Nad ründasid utopiste ja marksiste sest nende huvid vastandusid, sellele et sotsialistidel oli kodanliku ideoloogiaga vastuolu. Olid töölisklassi poolt. Ajaloolisel koolkonnal (kodanlusel) oleks kõik käest ära võetud. Majanduslik koolkond ise pooldas majanduslikku natsionalismi. Plaan luua tugev rahvusriik. List ütles et tuleb selleks tootmisjõude suurendada. Suurtööstust arendada. See oli prioriteediks.
1832. esimene pühapäevakool 1843. uus gümnaasiumi- ja kooliseadus, vana ladina kool hakkas hajuma. Kasvas reaalainete ja keeleõppe osakaal. Õppeprogrammi pääses soome keel. 1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi. Soomes loodi Põhjamaade esimesed riiklikud tütarlastekoolid. 1827. tulekahjus hävis Turu akadeemia raamatukogu. 1828. viidi teadustegevus Helsingisse. 1870ndatel muutusid arheoloogia ja etnoloogia tõsiselt võetavateks teadusharudeks. 1838. Soome Teadusselts 19. saj jõudsalt hakkasid arenema loodusteadused. 1858- Jyväskyläs 1. soomekeelne keskkool. 1872.- uus keskkooliseadus. 8-klassiline lütseum. 1922. soomekeelne Turu ülikool. 1930ndate lõpul Helsingi ülikooli õpetuskeeleks soome keel. 15.04.1921 koolikohustusseadus (7-12 a) 1971. 9-klassilise põhikooli kohustus. Praegu on peale seda võimalik 3-aastane
Laenamisele eestirootsi või soomerootsi murretest viitab ka laenu levik eesti murretes: enamasti esinevad need laenud eestirootsi või soomerootsi keeleala naabruses asuvates murrakutes, Lääne- ja Loode-Eestis, Hiiumaal, põhjarannikul * soome laenud - soome laenud – soome keele mõju on olnud aegade algusest saadik, intensiivsem mõju siiski 19. sajandist. Põhjusteks geograafiline lähedus, sugulaskeel, sotsiaalselt samal hierarhial. Alates Hurda tegevusest 1870ndatel. 19. saj lõpp – 20. saj algus oli soome laenude teadlik ülevõtt keele rikastamise ja uuendamise eesmärgil. St ideoloogia. Samuti tekkis vajadus oskussõnavara järele, teaduskeele jaoks. Soome keelest laenamise kõrgaastad olid 1910-1912. Eesti kirjakeeles on üsna palju laene (~ 200? tüve). Kaasa on aidanud ka muud ühiskondlikud-poliitilised muutused. Tänapäeval on olulisem suuline kõne, sotsiaalmeedia, veebisuhtlus, allkeeled (ehitus, meditsiin).
1832. esimene pühapäevakool 1843. uus gümnaasiumi- ja kooliseadus, vana ladina kool hakkas hajuma. Kasvas reaalainete ja keeleõppe osakaal. Õppeprogrammi pääses soome keel. 1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi. Soomes loodi Põhjamaade esimesed riiklikud tütarlastekoolid. 1827. tulekahjus hävis Turu akadeemia raamatukogu. 1828. viidi teadustegevus Helsingisse. 1870ndatel muutusid arheoloogia ja etnoloogia tõsiselt võetavateks teadusharudeks. 1838. Soome Teadusselts 19. saj jõudsalt hakkasid arenema loodusteadused. 1858- Jyväskyläs 1. soomekeelne keskkool. 1872.- uus keskkooliseadus. 8-klassiline lütseum. 1922. soomekeelne Turu ülikool. 1930ndate lõpul Helsingi ülikooli õpetuskeeleks soome keel. 15.04.1921 koolikohustusseadus (7-12 a) 1971. 9-klassilise põhikooli kohustus. Praegu on peale seda võimalik 3-aastane
- Ema ja isa portreed, vaatavad maha, kuna isal kae, ei ole realism, õlimaalid. - ,,Hiiu naised kaevul" realistlik - Palju portreesid vene haritlastest, professoritest, akadeemikutest. - Oli poissmees, armastas vürst Semianovi naist. Poega peetakse Köleri pojaks, korraldas matused. Semianovi tütre portree 1856, õli. - Vürst Gortsakovi portree säilinud Venemaal muuseumis - 1870ndatel Grimmi, seal maalib romantilisi mägimaastikke. (Brüllovi mõju) - 1870ndate lõpp religioosne temaatika- altarimaalid. Tuntuim Tallinna Kaarli kirikus fresko ,,Tulge minu juurde" (Kristus lahtiste kätega). Probleem hiidlastega, unti ära modell- kubjas. - 1878 ,,Truu valvur", õli, väike tüdruk ja suur koer, üks tuntum töö, huvitavad värvid, praegu Eesti Kunstimuuseumis. - Noore Hugo Treffneri portree 1866. Aastast
2. Eesmärgiks Venemaa riiklik tsentraliseerimine ja unifitseerimine valgustatud absolutismi vaimus 3. Üldjoontes taastatud Balti erikord ja selle osaline devalveerumine 1796-1917 - Üldine moderniseerumisprotsess ja rahvusaate levimine komplitseerisid Läänemereprovintside olukorda: 1. Baltisakslased soovisid konserveerida oma positsioonid 2. Algas eestlaste emantsipeerumine ja moodsaks rahvuseks kujunemine 3. 1860-1870ndatel pidi Vene riiklus ennast kaasajastama ja reformima, mis andis eestlastele võimu kohaliku omavalitsuse tasemel (nt Balti kubermangude vallareform 1866) Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: - Aleksander III ei kinnitanud Balti kubermangude aadli privileege (1881): 1. 1880ndate II poolel algas Balti erikorra otsustav piiramine: vene keel asendas saksa keele haldus-, kohtu- ja haridussüsteemis 2. Nt kohtu- ja politseikorralduse venestamine
ajaloo, keele, kirjanduse edendamine). 1842. loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe toel anti välja ,,Kalevipoeg" 1863. Osa eesti haritlasi leidis tööd välismaa, kuid ei kaotanud sidet kodumaaga. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima)
vastupidi hea ajast lõppu, võttes kokku pika 19. saj I MS algusega. Periodiseering pol südnmuste järgi, teiselt ühiskondlike muutuste järgi. Arnold Toynbee ,,Lectures on the Industrial Revolution in England" 1884. tõi käibele mõiste ,,industriaalne revolutsioon" Industrialiseerimine sai alguse erinevates kohtades erinevatel aegadel. Inglismaal 18 saj keskel, kontinentaalses euroopas 1830ndates. Euroopas üldiselt tööstusel põhinev ühiskond sai normiks 1870ndatel industriaalse rev lõpp. Inglismaal 1760-1830. Leopold von Ranke (1795-1886)kuulsaim 19. saj saksa ajaloolane. Moodsa ajaloo teaduse isa. Rõhutas, et ajalugu on ainult siis väärtuslik, kui see põhineb allikatel - Positivistlik kontspetsioon. Hans-Ulrich Wehler Deutsche Doppelrevolution. 1848. Dual revolution. Kaks revolutsiooni ühel ajal, mis viis saksamaa uude ajajärku. Ka inglismaal on kasutatud dopeltrevolutsiooni mõistet. Inglismaal toimus revolutsioon varem.
proovivihik. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli nt märgitud palatalisastioon. Faehlmann alustas rahvuseepost "Kalevipoeg", eestikeelsed kunstmuistendid "Koit ja Hämarik", "Vanemuise laul", "Loomine". Uuris astmevaheldust, sõnade muutumist ja tuletust. Tegi ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ahrens - eesti k kirjeldamisel ja normimisel hakatakse eeskuju võtma soome keelest. Uus kirjaviis, mille fikseerib Ahrens, juurdub 1870ndatel. Keeleõpetus ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" põhjendab uue, soomepärase kirjaviisi eeliseid. 1. 19.saj II poole eesti kirjakeel Püritakse kultuurse eesti kirjakeele poole, rikastades teadlikult sõnavara (Kreutzwald, Jakobson, Hermann). Lisandub eesti keeles kirjutavaid eesti haritlasi. Antakse välja õppe- ja ilukirjandust, ilmub seletavaid ja kakskeelseid sõnaraamatuid. Murranguks vana ja tänapäevase kirjakeele vahel ,,Noor-Eesti" rühmituse 1905
pilastrid, mille joonia stiilis kapiteelidele on lisatud loorberivanikud. Siinkohal pilastrid kannavad ainult arhitraavi, talastik on poolik, friis ja karniis puuduvad. Algselt lähtus saali planeering ruumi ristteljest: trepikojapoolse külje keskel oli kaks kateedrit, mida amfiteatrina ümbritsesid tooliread. Omaaegset ruumikeset rõhutab ka rõdubarjääri rikkalikum kujundus.17 1856-1858. aastatel ehitati peahoone tagaküljele kaks kahekorruselist tiibhoonet, mis 1870ndatel aastatel ühendati vahekoridoride abil peahoonega. Vasakpoolsesse tiiba kolis 1868. aastal üliikooli muuseum. Kuni viimase kahjutuleni säilis aula algne arhitektuur põhiliselt muutumatuna, mõningad väikesed erandid välja arvatud. Seoses keisri pildi eemaldamisega 1917. aastal ehitati rõdu barjääril oleb pildialune fekoratiivne osa ümber, kus proovit matkida Tartule omaseid varaklassitsistlike ehitusvorme, kuid mitte eriti õnnestunult. 20
sõlmituspunktid minevikus, jõuline sümboli kasutus,tõeline proosadialoog ja tahe olla inimese ning ühiskkona pingeliste suhete teemal diskusiooni tekkitaja. Ibseni draamakirjanduslik kogutoodang koosneb 25 näidendist ja loomingut võib jaotada kolme perioodi. Esimeseks on romantilis-rahvuslikud värssnäidendid mis on mõjutatud Skandinaavia mineviku ainelisest värssdraamast, ehki tegemist on näidenditega on Inbsen neid mõelnud olema ennekõike lugemiseks. 1870ndatel hülgas ta värsivormi mis ei sobinud realistliku kunstiillusiooni ja algas uus realistlike probleemnäidendite periood. Ka „Nukumaja“ pärineb sellest perioodist. Avalikustatud teosete ühiskondlike probleemide rõhutamine ja vastuolulised portreed ja suhetevõrgud innustasid toetajaskonna hulka ja šokeerisid konservatiivset lugejaskonda. Kolmas periood ehk sümbolistlikud nägemusnäidendid kujutasid endas ette muretsevate tegelaste isiklike
Tööliste elu-olu: Vabrikud võisid paikneda nii linnades kui ka linnadest väljas. Vabrikud, mis olid rajatud linnast väljaspool ei kehtinud seal linna õigused. Kõige paremaks kohaks tööliste elu tingimustele on Kärdlas. Tööline sai elamispinda vabriku poolt, kas tasuta, väikse üüri hinna eest (Võeti palgast maha või ise maksti). Töölised elasid tavaliselt üürikorterites. Tekkis vajadus töölismajadele. 1870ndatel hakati ehitama rohkem maju, tekkisid elurajoonid nagu Kalamaja. 23) Kaubandus: Kehtestati Vene kaalu ja mõõdu süsteem (Puud, pang, seppel), 1845. a reform. Üleminek meeter mõõdustikule toimus alles aastal 1929. Meeter mõõdustiku on kohati kasutatud varem. Talupojad said 1810. aastal uue õiguse- Said õiguse põllumajanduse toodete kokkuostuks ning müüa neid linnades. Tekkis uus ettevõtja tüüp, talupoeg, kes sõidab mööda maad ringi ning ostab
a, sest Paul I kartis, et Suure Prantsuse revolutsiooni ideed levivad Venemaale esimene rektor Parrot silmapaistvad teadlased: Struve (täheteadlane), Baer (embrüoloogia rajaja) Tartus tegutses Professorite Instituut (18281839), et valmistada ette õppejõude 1828. a rajati koolmeistrite ettevalmistamiseks Tartus Õpetajate Seminar Valgas tegutses Cimze seminar muusikakasvatus üldine koolikohustus kehtestati 1854. a Pilistveres (nii poisid kui ka tüdrukud) 1870ndatel kehtestati üldine koolikohustus kogu maal Eestikeelne kirjasõna: hakkas tekkima ilmalik eestikeelne kirjasõna (vaimulik kirjasõna 1525) 1731. a hakkasid ilmuma maarahvakalendrid hakati välja andma nn rahvaraamatuid 1739. a anti välja esimene eestikeelne piibel (Anton Thor Helle) Eestikeelse ajakirjanduse sünd: Hupel, Wilde hakkasid Põltsamaal 1766. a välja andma eestikeelset ajakirja "Lühike õpetus"
vallakohtud ja omavalitsued olid andnud jba veidi kogemust. Samuti ka hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine (kõrgaeg oli 19 saj esimeselpoolel) seal said siis talupojad ka veits orgunnimist harjutada. Oluline ka ühtsel kirjakeelel ja rahvaharidusel. See ühtne kirjakeel hakkas siis jörjest enam levima 19 saj teisel poolel ja oli väga tähtsal kohal rahvusliku liikumise jaoks. Rahvahariduse vallas toimusid murrangud 1850-1870ndatel aastatel: kujunes välja stabiilne koolivõrk, mis kattis tervet eesti ala. Samuti mindi üle üldisele kolme+aastasele koolikohustusele. 27. Rahvuslik ärkamine. Jannsen ja ,,Perno Postimees". Rahvusliku liikumise keskused ja esimesed suurüritused. ,,Eesti Postimees" ja seltsid. Uus põlvkond. Esimene üldlaulupidu. Eesti-Soome sild. Jakob Hurda kultuurirahvuslus. Teise aasta kriis. Jakobson ja ,,Sakala". Rahvusliku liikumise haripunkt. 1881. aasta suurmärgukiri
Idee on selles, et kõik kultuurid arenevad läbi etappide: metslus, barbaarsus ja tsivilisatsioon. Selline kultuuriarengu skeem on universaalne, kõik läbivad sama arengutee. Kultuuri unilineaarne areng – kõikidel üks arengutee. Saab määrata rahva asendit(Tylor): *Tööstuse olemasolu *Põllumaj *Arhitektuur *Teaduste levik *Religiooni seisund jne Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemaolu. Eriti metallitööstus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Historism (ehk ajaloolis-kriitiline koolkond) Franz Boas. Boas võitles evolutsionismi vastu. Evolutsonistid ei teinud välitöid, neil puudus endal kontakt põliskultuuridega. Tuleb reaalselt uurida, mis toimub. Boas hakkas ameerika põliselanikke uurima. Ta kritiseerib astmetesse anevat lähenemist, mis on teinud ilma lähenemiseta. Aga tal endal mingit suurt teooriat pakkuda vastu polnud. Lingvistilise relatiivsuse ehk Boas-Sapir-Whorfi hüpotees – mingi rahva maailma
Ida pool Siberis elasid mammutid veel hiljem (1800eKr). Kuulsaim neist on mammutipoeg Dima, keda üritati kloonida, ei õnnestunud. Swidry kultuuri poolt mõjutatud kultuurid Põhja-Euroopas on Kunda, Soomusjärvi, Veretje ja Burovo kultuurid. Kunda kultuur oli Eestis, Lätis, Põhja-Leedus, Peipsist natuke idas ja Soome lõunarannikul 9-5k eKr. Eesti aladel olid asulad põhiliselt Võrtsjärve ääres ja põhjarannikul, kuid leidus ka mujal. Kunda asula leiti 1870ndatel. Viimasel jääajal oli Eesti 1-2km paksuse jääkihi all, mis surus maad allapoole. Kui jää ära sulas, siis hakkas maapind tõusma. Praeguseni on juba 138m tõusnud. Pulli asula Pärnu jõe ääres on kõige vanem Eestis olevaist. Sealt on leitud ka tuleasemeid, sealsed elanikud olid arvatavasti sisserändajad. Pullist on leitud ka hea kvaliteediga tulekiviesemeid. Mõned on leitud ka Sindi-Lodjas ja Kundas. Kunda kultuuris olid teatud tüüpi esemed ja sarnane majandusviis
kolonialismi õigustamise teooria. Tsivilisatsioonid arenevad madalamalt astmelt kõrgemale. Suurem osa muutustest on suunatud sellele, et olukord läheks paremaks. See evolutsionistlik teooria on väga skemaatiline, paneb rahvad erinevate pulkade peale ja ei tunnusta neid võrdselt. Tänapäeval sellist lihtsakoelist lähenemist ei toetata, kuid nopitakse parim välja. Läbi selle teooria sai antropoloogiast ja etnoloogiast ikkagi oma spetsiifiline teadus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Teine koolkond on historism ehk ajaloolis-kriitiline koolkond ehk ajalooline partikularism ehk Franz Boase (1858-1942) koolkond. Saksamaa teadlane, kes läks Ameerikasse. Ei ole ka selget teooriat taga. Põhiline, millega Boas tegeles oli evolutsionismi vastu võitlemine. Idee oli, et evolutsionism on jama. Kriitika evolutsionistid ei teinud välitöid, neil puudus endal igasugune kontakt põlisrahvastega üle maailma
Venemaal algas tööstusele üleminek alles 1890. "Teine tööstusrevolutsioon" (uued tootmisharud, nafta, elekter). Keemiatööstus (värvitööstus, Adolf von Baeyeri aniliin). Tööstuse tootmine stimuleerib nõudluse kasvu. Keemia ja elektrotehnika tööstus. 1880ndatest juhtrollis saksamaa ja USA. Uuteks energiaallikateks said nafta ja elekter. Elektrinõudlus sai alguse 1900.a. elektripirn oli leiutatud juba 1870ndatel. Keemiatööstus: värvid ja liimid. SB ei suutnud võistelda Saksamaaga. Adolf von Baeyer saavutas 1880ndel sünteetiliste värvide kasutamise. Aniliini tootmine. Rootsi tööstuslik innovatiivsus (de Laval, Ericsson, Alfred Nobel, Wingqvist). Firmad, mis tegutsevad tänini. Le Laval leiutas palju lüpsinduse alal, nt koorelahuti. Ericsson alustas telefgraafi paigutamisest üle maailma ja lõpetas tänaseks mobiilidega. Nobel leiutad dünamiidi ja temast sai alguse Nobeli preemia jagamine
kulminatsiooni. Ka tema töödes säilib väheneva tulu kontseptsioon, kuid lisanduvad teadmiste ja tehnilise progressi kasutamine nii põllumajanduses kui tootmises üldiselt. Mill võttis omaks palju laiemad vaated loodusvarade suhtes (looduse ilu jms esteetilised väärtused võivad kujuneda suuremaks väärtuseks kui varade poolt pakutav materiaalsus). Neoklassikaline ökonoomika: marginaalteooria ja väärtus 1870ndatel aastatel ilmus rida töid, mis hakkasid asendama klassikalist teooriat ja mida tervikuna hakati nimetama neoklassikaliseks majandusteaduseks. Üheks erinevuseks võrreldes klassikalise teooriaga oli uus lähenemine väärtuste selgitamisele. Klassikud nägid väärtuse allikana inimtööd. Neoklassikud selgitasid väärtust vahetuse kaudu määratuna, peegeldades nii tarbijate eelistusi kui ka tootmiskulusid. Hinna ja väärtuse
demokraadist Franklin D. Roosevelt. Alates New Deali poliitikast ongi Demokraatlik partei pigem pooldanud valitsuse sekkumist majandusse. Ühtlasi laienes just sellest ajast alates märgatavalt ka demokraatide toetajaskond nende poliitikat asusid pooldama väiketalunikud, Põhja linnakodanikud, töölised, liberaalid, immigrandid, mustanahalised ja paljud teised. (Encyclopedia Britannica, 2014a; Gitelson jt, 1996, lk. 130) Demokraatliku Partei logo ehk eesel sai populaarseks 1870ndatel tänu karikaturist Thomas Nastile. Olgugi et see on paljudele tuttav ja laialt kasutatav, ei ole eeslit siiski kunagi ametlikult partei logoks kinnitatud. (Encyclopedia Britannica, 2014a). Lipseti ja Rokkani järgi põhinevad parteid sotsiaalsetel lõhedel, milleks võivad olla keskuse- ääremaa, riigi-kiriku, maa-linna ja ka klassilõhe. Arvestades, et Lipset ja Rokkan kasutasid sellist lõhede jaotust eeskätt Lääne-Euroopa parteide tekke seletamisel, on seda kohati raske
mitte? Nendele küsimustele vastamiseks on väljatöötatud erinevaid teooriaid, mis pakuvad välja ka lahendusi hälbekäitumise kooskõlla viimiseks ühiskonnas aktsepteeritud normidega. Biogeenesed, psühhogeensed ja sotsiogeensed teooriad. Esimesed otsivad inimesest hälbivuse alget, sotsiogeensed teooriad keskenduvad eelkõige ühiskonna uurimisele. Bioloogiline lähenemine ehk "kriminaalsed tüübid" · Itaalia sõjaväearst Cesare Lombroso, töötas 1870ndatel inimeste kriminaalsust on võimalik määratleda nende kehatüüpide põhjal: Hullud erinesid tavalistest inimestest füüsiliselt Kriminoloidsed inimesed seesmine suundumus kuritegelikuks käitumiseks · Sheldon: Mesomorfse kehatüübiga ehk muskulatuursed I nimesed kalduvad maniakaal- depressiivsusse psühhoosi, alkoholismi ning on otseselt seotud kuritegeliku käitumisega;
annaabi.ee 
