Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jean - Babtiste Lully (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Karlova Gümnaasium
Referaat
Jean – Babtiste Lully
Koostas: Tarmo Riivo Tšernjavski
Tartu 2013

Sisukord




Sisukord 2
1. Sissejuhatus 3
2. Autor 4
2.1 Elulugu 4
2.2 Looming 4
2.3 Huvitavad faktid 5
3. Kokkuvõtte 5
4. Kirjandus: 6
Lisad: 7

1. Sissejuhatus


Valisin referaadi teemaks Jean – Babtiste Lully ( edaspidi Lully ) . Otsustasin valida just Lully, kuna koolis muusikaajaloo tundides käsitlesime hiljuti barokki ajastut , mil elas ka Lully. Soovisin teada saada, missugune on barokki ajastu helilooja . Oma referaadis olen otsutanud kirjutada Lully eluloost, loomingust ja toon välja mõned huvitavamad faktid tema kohta .

2. Autor


Jean – Babtiste Lully (vaata lisa 1) oli Itaaliast pärit prantsuse õukonna – ja ooperimuusika helilooja, kes elas Baroki ajastul. Ta valitses alates 1662-st täielikult prantsuse õukonnamuusikat. Lully’le iseloomuliku komponeerimis stiili jäljendati pea kogu Euroopas. Tema üheks suurimaks saavutuseks võib pidada Prantsuse ooperi loomist, mis säilis muutumatuna peaaaegu terve sajandi.

2.1 Elulugu


Lully sündis 28. Novembril 1632. aastal Itaalias Florences. 14. aastaselt tõi hertsog de Guise ta Pariisi , kus ta alustas muusika õppimisega. Ta õppis seal viiludajaks, dirigendiks ja tantsijaks. Ta töötas Montepensieri õukonnas, samuti oli ta seal Anne-Marie-Louise dOrléansi “garçon de chambre” (toapoiss). Pärast Montpensierist lahkumist asus ta 1951. aastal tööle kuningas Louis XIV juures tantsija ja heliloojana. Tema tantsu õpetajaks oli Jean regnault tänu , kellele sai võimalikuks Lully kohtumine kuninglike balletti tantsijatega. 1653. aastal sai ta õukonna helilooja tiitli . Mõned aastad hiljem lõi ta juba oma enda väikese keelpilliorkestri, mis oli üle Euroopa väga hinnatud. Samal ajal kirjutas ta ka muusikat ja tegi endale nime heliloojana. 1661. aastal detsembris sai temast Prantsusmaa kodanik. 1672. aastal lõi ta Kuningliku Muusikaakadeemia. Lully suri 1687. aastal 22. Märtsil pärast oma kontertit Pariisis, kus ta esines kuninga auks korraldatud konsterdil, kus tähistati kuninga tervenemist haigusest. Seal kontserdil lõi ta kogemata endale taktikepiga vastu jalga( vaata Lisa 2), mille tagajärjel ta suri, kuna Lully keeldus jala amputeerimisest.

2.2 Looming


Ta kirjutas oopereid, õukonna ballette, komöödiaballette, tantsusi, motette , süitisid ja pühamuusikat. Kuna ta oli barokki aja helilooja, siis ka tema kasutas palju Basso Contioun’si . Lully kasutas oma ooperites libretosid, mis olid enamasti kirjutatud Philippe Quinault’I poolt. Koostöös Moliere’ga lõid nad uue muusika žanri komöödiaballetti.
ooper “ Isis
ooper “ Roland
ballet “Les plaisirs
komöödiaballett “"Les facheux”
Exaudiat Te Dominus”
instrumental “Gavotte en rondeau”

2.3 Huvitavad faktid


Oma eluajal oli ta kõige edukam muusik nii võimult kui ka rahaliselt. Pärast tema surma jäi temast järele tema kuus last, naine ja vara, mille väärtuseks hinnati umbes 8000000 livre’t , mis on 500 korda rohkem kui tavalise õukonnamuusiku aastapalk. 1661. aastal nimetati ta muusika inspektoriks ja järgneval aastal kuningliku pere muusika meistriks. Tema ooperid on nii pikad, et peaaegu kunagi ei esitata neid tänapäeval täisversioonis. Muusika kirjutamine võttis tal palju aega, kuna tal ei olnud tihti inspiratsiooni.




3. Kokkuvõtte


Jean – Babtiste Lully oli helilooja, kes elas küll kõigest 54. aastat, ent suutis sellele vaatamata ikkagi väga palju korda saata. Tema algatatud oli uus Prantsuse ooper, mis sai väga menukaks ning samuti uus žanr, mille ta koos Molierega lõi. Kui suur osa heliloojatest on hinnas tihti alles pärast oma surma, siis Lully oli juba oma eluajal väga võimukas mees.

4. Kirjandus:


  • http://www.allmusic.com/artist/jean-baptiste-lully-mn0001182742
    (16.04.2013)
  • http://biography.yourdictionary.com/jean-baptiste-lully (16.04.2013)
  • http://www.mymusicbase.ru/PPB/ppb10/Bio_1035.ht m (17.04.2013)
  • http://musiced.about.com/od/baroque/p/baptistelully.ht m (17.04.2013)
  • W. W. Norton & Company A history of western music
  • http://www.classicalarchives.com/composer/7521.html#tvf=tracks&tv=music (17.04.2013)
  • http://userserve-ak.last.fm/serve/252/2633167.jpg (17.04.2013)
  • http://behance.vo.llnwd.net/profiles15/400439/projects/1244599/ddb0172ef3311517153d69f78a031d91.jpg (17.04.2013)

    Lisad:


    Lisa 1 Lisa 2
    [ 8 ]
    [ 7]
  • Vasakule Paremale
    Jean - Babtiste Lully #1 Jean - Babtiste Lully #2 Jean - Babtiste Lully #3 Jean - Babtiste Lully #4 Jean - Babtiste Lully #5 Jean - Babtiste Lully #6 Jean - Babtiste Lully #7 Jean - Babtiste Lully #8 Jean - Babtiste Lully #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tarmoriivo Õppematerjali autor
    Tegu on Referaadiga Jean - Babtiste Lully'st. Siit saab vastuse tema : SISUKORD21. SISSEJUHATUS32. AUTOR42.1 ELULUGU42.2 LOOMING42.3 HUVITAVAD FAKTID53. KOKKUVÕTTE64. KIRJANDUS:7LISAD:

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Helilooja JEAN-BAPTISTE LULLY
    2
    doc

    Helilooja JEAN-BAPTISTE LULLY

    JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ­ ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i

    Muusika
    Jean Baptiste Lully
    9
    odt

    Jean Baptiste Lully

    ...................................................................... 6 Tähtsamad teosed ........................................................................................ 7 Kasutatud allikad ....................................................................................... 8 Lisad .......................................................................................................... 9 Sissejuhatus 2 Jean-Baptiste de Lully (itaalia keeles Giovanni Battista di Lulli; 28. november, 1632 ­ 22. märts, 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas. Prantsusmaa kodakondsuse sai ta 1661. aastal. Elulugu Lapsepõlv 3 Jean-Baptiste de Lully sündis Itaalias Firenze linnas. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ­ ta mängis kitarri ja

    Muusika
    Barokk-OOPERI SÜND-ITAALIA OOPER
    6
    doc

    Barokk, OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER

    Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid ­ kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka viiuldajana võeti ta varsti majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri, mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1660

    Muusika
    Muusika teema-barokk-ooperi sünd
    6
    doc

    Muusika teema: barokk, ooperi sünd

    Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid ­ kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka viiuldajana võeti ta varsti majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri, mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1660

    Muusikaajalugu
    Ooperi ja balleti sünd ning areng 17-sajandil
    15
    pptx

    Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil

    Õukonnaballet ­ tõsine ballett ja saavutas haripunkti Louis XIV valitsemiseajal 1650. aastatel lisandus ballettkomöödia Etendustes oli ka rohkesti vokaalnumbreid Ballett 1661. aastal rajati Pariisi Kuninglik Tantsuakateemia Sellega pandi alus professionaalsele balleti õpetusele Esialgu tantsisid vaid mehed Naistatsijad tulid lavale aastal 1681 17. sajandi lõpul saavutas suure populaarsuse ballett ka Venemaal. Jean Baptiste Lully (1632-1687) Esimene suur ja väga karmikäeline orkestri- ja teatrijuht Sündis itaalias 1646 aastal alustas ta Prantsusmaal oma karjääri printsess Orleansi toapoisina 1672. aastal juhatas tantsuakadeemiat Samal aastal asutas ta Kuningliku Muusikaakadeemia (Prantsuse Rahvusooper) 1680. aastal sai temast Louise XIV sekretär ja ta sai aadliseisusesse www.youtube.com/watch?v=P8HcTBeMeYQ&list=PL208663CED915C3BA Tänud kuulamast!

    Muusika
    Barokk
    2
    doc

    Barokk

    sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750 georg ftiedrich händel 1685-1759 Georg Früdrich Händel

    Muusikaajalugu
    Barokk
    3
    doc

    Barokk

    aluspanija Roomast pärit organist Frescobaldi. Barokkmuusika Prantsusmaal 1570. aastatel tegutses Pariisis sarnane haritlaste ring nagu Firenzes. Nad uurisid Rooma- Kreeka luulet ja panid aluse uuele lavazanrile- õukonnaballett. Selle alla kuulusid luule, muusika, tants, maali-ja kostüümikunst. 1650.ndatel ilmus selle kõrvale teine zanr- ballettkomöödia- sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemalt balletistseenid ja laulud. Sõnaline autor Moliere ja helilooja Jean- Babtiste Lully. Ta oli kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgtasemelise õukonnaorkestri; kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid. pani aluse Prantsuse avamängule. 1672 sai Lully kuninga poolt loa ooperi teatri loomiseks Prantsusmaal. Tema asustatud ooperiteater kannab tänapäeval nime Prantsuse rahvusooper. 1673 esimene prantsuse stiilis ooper ,,Armilde" seal majas. Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas

    Muusika
    Barokkmuusika ja heliloojad
    2
    docx

    Barokkmuusika ja heliloojad

    hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline

    Kunstiajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun