Tartu
Karlova Gümnaasium
Referaat
Jean
– Babtiste Lully
Koostas: Tarmo Riivo Tšernjavski
Tartu
2013
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tarmoriivo
Õppematerjali autor
JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i
...................................................................... 6 Tähtsamad teosed ........................................................................................ 7 Kasutatud allikad ....................................................................................... 8 Lisad .......................................................................................................... 9 Sissejuhatus 2 Jean-Baptiste de Lully (itaalia keeles Giovanni Battista di Lulli; 28. november, 1632 22. märts, 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas. Prantsusmaa kodakondsuse sai ta 1661. aastal. Elulugu Lapsepõlv 3 Jean-Baptiste de Lully sündis Itaalias Firenze linnas. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja
Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka viiuldajana võeti ta varsti majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri, mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1660
Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka viiuldajana võeti ta varsti majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri, mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1660
Õukonnaballet tõsine ballett ja saavutas haripunkti Louis XIV valitsemiseajal 1650. aastatel lisandus ballettkomöödia Etendustes oli ka rohkesti vokaalnumbreid Ballett 1661. aastal rajati Pariisi Kuninglik Tantsuakateemia Sellega pandi alus professionaalsele balleti õpetusele Esialgu tantsisid vaid mehed Naistatsijad tulid lavale aastal 1681 17. sajandi lõpul saavutas suure populaarsuse ballett ka Venemaal. Jean Baptiste Lully (1632-1687) Esimene suur ja väga karmikäeline orkestri- ja teatrijuht Sündis itaalias 1646 aastal alustas ta Prantsusmaal oma karjääri printsess Orleansi toapoisina 1672. aastal juhatas tantsuakadeemiat Samal aastal asutas ta Kuningliku Muusikaakadeemia (Prantsuse Rahvusooper) 1680. aastal sai temast Louise XIV sekretär ja ta sai aadliseisusesse www.youtube.com/watch?v=P8HcTBeMeYQ&list=PL208663CED915C3BA Tänud kuulamast!
sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750 georg ftiedrich händel 1685-1759 Georg Früdrich Händel
aluspanija Roomast pärit organist Frescobaldi. Barokkmuusika Prantsusmaal 1570. aastatel tegutses Pariisis sarnane haritlaste ring nagu Firenzes. Nad uurisid Rooma- Kreeka luulet ja panid aluse uuele lavazanrile- õukonnaballett. Selle alla kuulusid luule, muusika, tants, maali-ja kostüümikunst. 1650.ndatel ilmus selle kõrvale teine zanr- ballettkomöödia- sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemalt balletistseenid ja laulud. Sõnaline autor Moliere ja helilooja Jean- Babtiste Lully. Ta oli kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgtasemelise õukonnaorkestri; kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid. pani aluse Prantsuse avamängule. 1672 sai Lully kuninga poolt loa ooperi teatri loomiseks Prantsusmaal. Tema asustatud ooperiteater kannab tänapäeval nime Prantsuse rahvusooper. 1673 esimene prantsuse stiilis ooper ,,Armilde" seal majas. Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas
hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid