Plaatina (0)

Plaatina (Pt)
Plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. 1557.aastal nimetas Julius Caesar Scaliger plaatina hõbedakeseks ehk kassihõbedaks. Hispaanlasest maailmarändur kirjeldas põhjalikult inimestele oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, kus eraldati plaatina ja kuld . Esimene teaduslik artikkel plaatinast ilmus 1750. aastal Inglise filosoofajakirjas. Euroopasse jõudis plaatina 18.sajandil. Suuremad plaatina leiukohad asusid Venemaal ning Lõuna- Ameerikas.
Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena . Plaatinast: sulamistemperatuur – 1772,0 C, keemistemperatuur - 3827,0 C. Plaatina värvus on hõbedane.
1975. aasta andmetel olid suurimad plaatina tarbijad Jaapan, USA, Saksamaa LV ja Šveits. Viimase 50 aasta jookul on plaatina tootmine muutunud umbes 30 kordseks. Plaatina oli seitsmekümnendail- kaheksakümnendail kullast 1,5 korda kallim. Maakoores on ühe tonni kohta 5mg plaatinat, aga raudmeteoriidis 30g plaatinat. Ehetes kasutatav plaatina on kuue metalli segu. Need metallid on plaatinale väga sarnased ja need olid peaaegu et eristamatud kuni 19. sajandini. Tänapäeval sulatatakse plaatina tihti kokku vase ja titaaniga. Plaatina on ainus väärismetall, mis on allergiat leevendava toimega ja ehetes kasutatakse seda väga puhtalt.
Plaatina kasutamises on toimunud suuri muutusi . Alguses piirasid selle kasutust tema kõvadus ja sulamistemperatuur. Plaatinat oli väga raske siis töödelda .Pariisi kauplusevitriinidesse ilmusid plaatinaehted aastal 1776. 19.sajandil olid venemaal käibel 3-, 6-, ja 12- rublased plaatinamündid .Prantsusmaal tehti plaatinast 20- frangilisi münte ja Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis kullati üle. Moskva olümpiamängude puhuks tehti 150- rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka ordenite valmistamisel. Plaatina kuumakindlus ja püsivus teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadete materjaliks . J.Liebig ütles, et ilma plaatinanõude ja sulatamisanumateta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on ikka veel asendamatud, aga plaatina serviisid on muuseumites . Plaatinast valmistati olulisi ehteid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel. Plaatina tähelend lõppes Teise Maailmasõjaga, mil ta mittesõjaline kasutus keelati. Tänu keelule hakati plaatinat kasutama ulatuslikult tööstustes. Ta on oluline aine autotööstustes, elektroonikas, naftakeemias ning ka meditsiinis . Plaatina võlu peitub tema välimuses. Tal on ainulaadne valge sära. Ta on kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall. Plaatina on ehtemetallina kõige otsituim vääriskivide raamimisel. Juveelitööstused kulutavad 40% maailma plaatinatoodangust. Käibeväljend oli : Üks gramm toodangut, üks aasta tööd. Populaarsus on plaatinal kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmustel , kuna selle läige toob briljandi paremini esile. Jaapanis on plaatinast ehted hetkel kõige populaarsemad . Nad ostavad 85% maailmas toodetavatest plaatinaehetest.
Plaatina on tänu kasvavale populaarsusele üks haruldaimatest metallidest maailmas.