Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Plaatina (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Plaatina (Pt)
Plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. 1557.aastal nimetas Julius Caesar Scaliger plaatina hõbedakeseks ehk kassihõbedaks. Hispaanlasest maailmarändur kirjeldas põhjalikult inimestele oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, kus eraldati plaatina ja kuld . Esimene teaduslik artikkel plaatinast ilmus 1750. aastal Inglise filosoofajakirjas. Euroopasse jõudis plaatina 18.sajandil. Suuremad plaatina leiukohad asusid Venemaal ning Lõuna- Ameerikas.
Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena . Plaatinast: sulamistemperatuur – 1772,0 C, keemistemperatuur - 3827,0 C. Plaatina värvus on hõbedane.
1975. aasta andmetel olid suurimad plaatina tarbijad Jaapan, USA, Saksamaa LV ja Šveits. Viimase 50 aasta jookul on plaatina tootmine muutunud umbes 30 kordseks. Plaatina oli seitsmekümnendail- kaheksakümnendail kullast 1,5 korda kallim. Maakoores on ühe tonni kohta 5mg plaatinat, aga raudmeteoriidis 30g plaatinat. Ehetes kasutatav plaatina on kuue metalli segu. Need metallid on plaatinale väga sarnased ja need olid peaaegu et eristamatud kuni 19. sajandini. Tänapäeval sulatatakse plaatina tihti kokku vase ja titaaniga. Plaatina on ainus väärismetall, mis on allergiat leevendava toimega ja ehetes kasutatakse seda väga puhtalt.
Plaatina kasutamises on toimunud suuri muutusi . Alguses piirasid selle kasutust tema kõvadus ja sulamistemperatuur. Plaatinat oli väga raske siis töödelda .Pariisi kauplusevitriinidesse ilmusid plaatinaehted aastal 1776. 19.sajandil olid venemaal käibel 3-, 6-, ja 12- rublased plaatinamündid .Prantsusmaal tehti plaatinast 20- frangilisi münte ja Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis kullati üle. Moskva olümpiamängude puhuks tehti 150- rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka ordenite valmistamisel. Plaatina kuumakindlus ja püsivus teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadete materjaliks . J.Liebig ütles, et ilma plaatinanõude ja sulatamisanumateta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on ikka veel asendamatud, aga plaatina serviisid on muuseumites . Plaatinast valmistati olulisi ehteid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel. Plaatina tähelend lõppes Teise Maailmasõjaga, mil ta mittesõjaline kasutus keelati. Tänu keelule hakati plaatinat kasutama ulatuslikult tööstustes. Ta on oluline aine autotööstustes, elektroonikas, naftakeemias ning ka meditsiinis . Plaatina võlu peitub tema välimuses. Tal on ainulaadne valge sära. Ta on kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall. Plaatina on ehtemetallina kõige otsituim vääriskivide raamimisel. Juveelitööstused kulutavad 40% maailma plaatinatoodangust. Käibeväljend oli : Üks gramm toodangut, üks aasta tööd. Populaarsus on plaatinal kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmustel , kuna selle läige toob briljandi paremini esile. Jaapanis on plaatinast ehted hetkel kõige populaarsemad . Nad ostavad 85% maailmas toodetavatest plaatinaehetest.
Plaatina on tänu kasvavale populaarsusele üks haruldaimatest metallidest maailmas.
Plaatina #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura G. Õppematerjali autor
Plaatina ajalugu, omadused, väärtus ja kasutusalad läbi aegade.

Sarnased õppematerjalid

Referaat plaatina
10
doc

Referaat plaatina

Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Plaatina Koostasid: Marianna Tampere ja Helen Linnas 9.a Juhendas: Ave Vitsut Viljandi 2006 1. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. MuinasEgiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas

Keemia
Plaatina - refeaat
4
doc

Plaatina - refeaat

Plaatina Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio

Keemia
Plaatina
12
docx

Plaatina

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PLAATINA Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Avastamine.......................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................... 5 Kasutusalad....................................................

Materjaliõpe
Plaatina
8
doc

Plaatina

...... 5 Kasutusalad................................................................................................ 6 Kokkuvõte................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Plaatina on haruldane metall, mille avastasid hispaania konkistadoorid Kolumbias XVII sajandil. Leitud metall nägi väga hõbeda moodi välja ja seetõttu nimetati see hõbedakeseks (hisp. k. plata ­ hõbe). Kuid selle omadused erinevad hõbeda omadest oluliselt ­ hulga vastupidavam, raskem, kõrge sulamistäpiga. Plaatina töötlemine on keerukas ja kulukas, seetõttu on teda siiani peamiselt teaduslikeks ja tööstuslikeks eesmärkideks tarvitatud.

Keemia
Plaatinametallid
9
docx

Plaatinametallid

Raili Silluste PLAATINAMETALLID Õppeaines: Informaatika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud H. Jokk Tallinn 2010 Plaatina Sisukord Raili Silluste Page 2 Plaatina PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium

Tehnomaterjalid
Plaatina
22
pptx

Plaatina

Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja

Keemia
Metallid
11
doc

Metallid

........................................................................................................................ 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega ja mitmete eriomadustega. Sinaka helgiga osmiumitükki ei mõjuta ükski hape ega leelis. Kollaka helgiga läikiv iriidium on habras (tugeva vasaralöögiga võib metallitüki purustada kildudeks), talub aga õhus kuumutamist kuni 2300 °C. Temasse ei mõju leelised, happed ega isegi kuningvesi, mis kergesti viib lahusesse kulla. Ka hõbevalge plaatina on püsiv hapete suhtes, ainult kuningvesi suudab teda lahustada. Avastamine

Füüsika
Friedrich Wöhler
8
docx

Friedrich Wöhler

Ta õppis keemiat professor Leopold Gemelini juures. 1823. aastal sai ta Heilderbergis meditsiinidoktoriks. Professor Gemelini soovitusel asus Wöhler õppima Jons Jakob Berzeliuse juures, Stocholmis. Sellest ajast said kaks teadlast, teadustööd tehes sõpradeks ja Wöhler tõlkis Jons Jakob Berzeliuse raamatu ,,Keemia õpperaamat loomadest" . Aastal 1892 pakuti talle tööd Göttinegeni ülikoolis. Avastused Friedrich Wöhler avastas berülliumi ja plaatina. Berülliumi valmistamiseks segas ta suures anumas kokku plaatina ja jättis ära alumiiniumi. Samat tehnikat kasutas ta ka teiste ainete tegemisel. Ta avastas väga kiiresti kaltsiumkorbiidi ja ta oli ka väga lähedal vanaadiumi avastamisel. Nende avastuste tähtsus tänapäeval Berüllium: Looduses leidub berülliumit ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun