Loode ja kirdeväila Otsingud (0)

Kehtna Põhikool
Loode-ja Kirdeväila otsingud
Referaat
Koostaja :Sten Leinasaar
Juhendaja :Meeli Jänes
Kehtna 2011
Loode ja Kirdeväila otsingud
Mis aastal tehti esimesed katsed avastada teid?
Esimesed katsed avastada teed Ida- Aasiasse ümber Põhja-Ameerika toimusid juba XV sajandi lõpul.Kui inglismaal olen geenuaalne Giovanni Caboto tegi 1497 .a. reisi Labradori ja Newfoundlandi juurde.(Huvitav on märkida ,et Caboto jõudis 1 aasta enne Kolumbust Ammerika mandrile).
Tulemused äratasid huvi ning järgmisel, 1498. Aastal juhtis Caboto poeg Sebastiano Caboto, kuid hudsoni lahe idaosast kaugemale nähtavasti ei pääsenud.Ka selle reisi kohta on teated katkendlikud ja ebaselged.Giovanni ja Sebastiano ainult praotasid loodeväila ust.
Keda peetakse tõeliseks Loodeväila avastaja ?
Tõeliseks Loodeväila avastajaks peetakse õigusega inglise meresõitjat Martin Frobisheri, kes juhtis kolme ekspeditsiooni Ameerika arktilistesse vetesse.19. juunil 1576 lahkusid M.Frobisheri 3 laeva Šotimaalt.Meresõitjad jõudsid 11.juulil Gröönimaale, kuid ei saanud seal randuda piki rannikut triivivate tohutute jääsaarte tõttu.Mõned jäämäe tipud ulatasid taevasse .29.juulil märkas kapten maad ja nimetas selle Elizabethi neemeks(Resolutioni saar) sellepärast see nimi, et see on Inglise kuninganna auks.
Mis kohti maadeavastajad veel avastasid?
Kui maadeavastajad randusid siis nad nägid enda arust väina ja panid sellele nimeks Frobisheri väinaks(nüüd Frobisheri laht).Seal avastati saar, kuhu kapten maabus koos kuue madrusega.Frobisher tõusis mäetippu ja nägi läänes, arvatava väina lõpus kaht neeme ning nende vahel laiuvat veevälja.Sealtpoolttulevate tugevate hoovuste järgi otsustades nägi Frobisher enda ees merd mille kaudu võis jõuda Hiinasse ja Indiasse.Frobisher kohtus ka eskimodega.
Kes avastas kirdeväila?
Esimene hollandlaste laev jõudis Põhja-Dvinaa
suudmesse 1557. aastal – neli aastat pärast
inglasi . Alates 1584. aastast üritasid
hollandlased liikuda ka ida poole
1611. aastal pani Madalmaade Generaalstaadid
välja suure auhinna esimesele Kirdeväila
läbijale, kuid ei 17., 18., ega ka 19. sajandil (kuni
1878 ja 1879 . aastani) suudetud eesmärki
täita. Enamasti ei jõudnud ei hollandlased ega
teised mereriigid kaugemale Jugorski Šari
väinast, kus nende tee peatas jäine Kara meri.
1594-97 a sõitis Willem Barents (u.
1550-97) mööda Novaja Zemlja
läänerannikut ja
kaardistas seda maad. Osa tema
laevu sõitis mandrit ja Vaigatši saart
eraldavat Jugorski Šari väina mööda
Kara merre oletades, et Hiina ei saa
olla enam kaugel. Pärast
tagasipöördumist 1596. aastal võttis
Barents suuna Skandinaaviast
oluliselt põhjalaiuskraade pidi idasse.
Seda retke kroonis Karusaare ning
viikingite avastatud Teravmägede
taasavastamine. Erakordselt soodsad
jääolud võimaldasid Barentsil
mööduda isegi Novaja Zemlja
Põhjasaare tipust ja alustada retke
mööda saarestiku idarannikut. Siis
aga takerduti triivjäässe, laev uppus
ning hollandlased olid sunnitud
esimeste eurooplastena Arktikas
talvituma. Kevadel hakati paatidega
liikuma tagasi ja sel teel Barents suri.