100-aastane sõda Elis Roost G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Detsember 2015 100-aastane sõda •Toimus ajavahemikus 1337-1453 •Inglismaa ja Prantsusmaa vahel •Peamiselt Prantsusmaa pinnal Sõja eellugu Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus suri: Kapetingide suguvõsal polnud enam dünastia edasikandjaid Philippe IV Ilus Troonile tuli Sõja eellugu Inglismaa kuningas Edward III pidas end Prantsusmaa õigeks troonipärijaks 1337. aastal Edward III kuulutas Inglismaa Crecy lahing •Sõjategevus algas 1446
Aastatöö 1. 476- Lääne- Rooma lõpp, vanaaja lõpp, keskaja algus. 2. 622- Islami ajaarvamise algus- (Muhamed) 3. 800- Karl Suur krooniti keisriks- (Karl Suur, Leo 3) 4. 882- Oleg vallutab Kiievi, tekib Vana- Vene riik- (vürst Oleg) 5. 988- Venemaa ristiusustamine- (Vladimir Püha) 6. 1054- Suur kirikulõhe SKISMA 7. 1208- 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus- (Lembitu, Kaupo, Albert, Meinhard, Läti Henrik, Voldemar 2) 8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10. 1030 Venelased vallutavad Tarbatu- (Jarsolov Tark) 11. 1154 Tallinna esmamainimine Kroonikas- (Al Jorbisi) 12. 1492 Kolumbus sõidab Ameerikasse, keskaja lõpp- (Kolumbus) 13. 1210 Ümera lahing- 14. 1217 Madisepäeva lahing- (Kaupo, Lembitu) 15. 1248 Tallinn saab linnaõigused 16. 1558-1583 Liivisõda- (Ivan Julm, hertsog Magnus) 17. 1535 Ilmus esimene eestikeelne säilinud raamat- (Wanradt- Koell) 18....
100-AASTANE SÕDA 10.klass Millal toimus saja-aastane sõda · Ajaloos tähistatakse saja-aastase sõjana Inglismaa ja Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja puhkemise põhjus · Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõjategevus · Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu
Koostas: Rasmus Prik 2010 Sissejuhatus See oli ainuke sõda, mis kestis vahetpidamata üle saja aasta. Sõda leidis aset aastast 1337 ning lõppes 1453. aastal. Sõdijad olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Kõige mõjuvamaks põhjuseks oli Prantsuse kuningatroon, kuid sellest kohe lähemalt. Sõja põhjus Prantsusmaa kuninga Philippe IV Ilusa surma järel ei olnud Kapetingide suguvõsal enam dünastia edasikandjaid. Võimule tuli uus dünastia - Valois`d. Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa kuningaks.Ta kuulutas ennast uueks valitsejaks 1337. aastal. Sõja algus Sõjategevus algas 1346.aastal, kui Inglise 15 000 meheline vägi randus Normandias. Prantsuse kuningas valis lahingu kohaks välja Crecy lähistel. Crecy lahing - 28.08 1346 Raskerelvastusega Prantsuse rüütlid. Inglise kergelt relvastatud vibukütid. Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule nad siiski kaota...
Blondiin osaleb miljonimängus. 1. Küsimus: Kui kaua kestis 100 aastane sõda ? a:) 116 b:) 99 C:) 100 D: 150 Blondiin jätab küsimuse vahele 2. Küsimus: Milises riigis leiutati Panama kaabu ? a:) Brasiilias b:) Tsiilis c:) Panamas d:) Equadoris Blondiin helistab sõbrale. 3. Mis kuul tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva ? a:)Jaanuaris b:)Septembris c:)Oktoobris d:)Novembris Blondiin palub publiku abi 4. Millise looma nimest on saanud nime Kanaari saared ? Blondiin võtab võidetud summa ja väljub mängust. Ja nüüd,sina, kes sa pead ennast ilusaks, targaks ja tubliks. Võid lugeda õigeid vastuseid. 1. 100 aastane sõda kestis 116 aastat 1337 1453 2.Panama kaabu leiutati Equadoris 3.Oktoobrirevolutsiooni tähistati 7. Novembril. 4. Ladina keeles on Insukaria Canaria - Hüljeste saar. Mine vaata peegils oma juuste värvi ! vot selline nali oli...
Wars involving the UK 10.klass Roman Invasion · 43 AD 410 AD · Aulus Platius · Archeological and epigraphic evidence The Lunt Fort near Coventry, · New developments a reconstructed Roman fort Aulus Platius Hadrian's Wall Norman conquest of England · 1066 AD · William the Conqueror · Battle of Hastings · Last succesful conquest of the UK Hundred Years' War · 1337 1453 · England France · Edward III · Joan of Arc · French victory English and Welsh longbow; the most Painting of Jeanne d'Arc at famous and efficient weapon during the war the Siege of Orléans The Wars of the Roses · 1455 1485 · Henry VI · Edward IV · Henry Tudor Red Rose of Lancaster The Tudor Rose of England White Rose of York ...
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me,lumesõ TEHA. ...
1.Täida lüngad. Keskaeg algas 476 aastal kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser ja lõppes 1453 aastal kui vallutati Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol. Lääne-Rooma endistel aladel tekkis aga V sajandil Frangi riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias 2 paavst 6 isla...
Riiklus Keskajal: Frangi riigi lagunemise järel Lääne-Euroopas (?) võim puudus 962 loodi Saksa Rahva Püha Rooma Riik Riik püsis faktiliselt 1806 aastani. 12.-13. Sajandil tsentraliseeritud riikide teke Kuningavõimu tekkimine Domeeni suurendamine Aadlike allutamine kuninga võimule Ühtse Inglismaa teke 1066 Hastingsi lahin, William vallutaja 13-sajandil rahvaesinduskogude teke 1215 Magna Charta Libertatum 1265 Inglismaa Parlament ! 1302 Prantsusmaa parlament ehk generaalstaadid 1337-1453 100-aastane sõda Inglismaa-Prantsusmaa vahel Inglismaa kaotas alad Prantsusmaal Tulirelvastuse kasutuselevõtt rüütliväe ja linnuste tähtsuse langus, nn, rüütliajastu lõpp palgaarmee kasutamine Keskaegne maaimapilt Allumine kõrgema võimule Aadel,valitseja,kirik/paavst Seisuslik ühiskond allumine saatusele nurisemine oli patt vähe ülestõuse kiriku mõju kogu ühiskonna üle heliotsentrilisuse eitamine, uute ideede pidurdamine teadus pidi vastama piiblile-skolastika
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab jahus? 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta seda? ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me...
sajandi teise veerandini ei omanud.Medicid valitsesid 1434–1737 vaheaegadega 1494–1512 ja 1527–1530. Nad säilitasid 1532. aastani vabariikliku valitsusvormi, seejärel omandasid Firenze hertsogi ja 1569 Toscana suurhertsogi tiitli. Medici suguvõsast pärinesid paavstid Leo X, Clemens VII ja Leo XI, samuti Prantsusmaa kuningannad Caterina de' Medici ning Marie de' Medici. 4) Sõjatehnika uuenemine- 5) Saja-aastane sõda (1337-1453) oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajärel. Samuti ka võitlus tulu toova villa üle, millest kumbki pool loobuda ei tahtnud. Sõja esimene pool oli inglastele edukas ja seda eelkõige tänu inglise amburitele, kes prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid. Kuid inglased ei suutnud sõda enda kasuks ära lõpetada, hoopis prantslased hakkasid edu saavutama.
Ajaloo presentatsioon Kaupo Kangro Martin Niilus 10A SAJA-AASTANE SÕDA 1337-1453 SÕJA EELLUGU Capetingide dünastia oli lähisuguluses Inglismaa kuningatega Pärast Philipp IV poegade surma tuli, aga Prantsusmaal troonile Valois` de dünastia Pildil Philipp IV INGLISMAA PROTEST Inglismaa, aga pidas Valois´ dünastiat ebaseaduslikuks troonihõivajaks Inglismaa kuningas Edward III oli Philip IV tütrepoeg ja pidas end seega Prantsusmaa ÕIGEKS troonipärijaks
of London after the Great Fire of 1666, building in total 52 new churches, including St, Paul`s Cathedral. John Nash (1752-1835) a famous architect and town planner during the Georgian era. 3. In ex. 4 at page 20 the task was to remember the dates from London history. Roman invasion AD 43, Anglo-Saxon invasion around AD 400, Danish invasion 9th century, Norman invasion 1066, Hundred Years` War 1337-1453, the Wars of the Roses 1455-1488, the Elizabethan period 1558-1603, the Puritan Republic 1653-1658, the Georgian era 1714-1830, the Victorian era 1837-1901, the Second World War 1939-1945, the Great Fire of London 1666, the Great Plague 1665, the Roman walls were built AD 200, Westminster Abbey was started before 1065, the White Tower after 1066, Westminster Palace was built 1097-1099, the Houses of Parliament 1840-1865, St. Paul`s Cathedral 1675-1710.
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
Rikkusi kasutasid kunstide ja ehitustegevuse soosimiseks. Konflikt Prantsuse ja Inglise dünastiate vahel oli alanud juba XII saj,mil Inglise kuningad said abielude kaudu osa Prantsusmaast oma võimu alla.Kuigi Prantsuse valitsejad võtsid enamiku valdustest oma võimu alla tagasi,puhkes vana vaen uuesti.Inglise kuningal Edward III oli võimalus pärida Prantsusmaa troon ja ühendada mõlemad riigid oma võimu alla,kuid Prantsuse kõrgaadel sellega ei leppinud.Nii puhkes Saja-aastane sõda(1337-1453).Sõja võitis Prantsusmaa ning see tugevdas riigis valitsejadõnastia positsiooni.Sõja järel saavutas Louis XI võidu Burgunda hertsogi üle ja viis Prantsusmaa ühendamise lõpule.Inglismaal tekkis mitmekümne aasta pikkune kodusõda valitseva dünastia kahe haru vahel,mis on tuntud Rooside sõjana. Pühas Rooma riigis oli keisrivõim kaotatud ning Saksamaa jäi poliitiliselt killustatuks.Ida-Euroopa tugevaimateks riikideks said Leedu suurvürstiriik,Kuldhordi
The Middle Ages The Middle Ages are one of the most turbulent periods in English history. The Middle Ages are so called as the middle period between the decline of the Roman Empire and the Renaissance. The Middle Ages started in 1066. with the Battle of Hastings and the Norman Conquest. William the Conqueror took all the lands from the Saxon English and gave these to French nobles. Normans were known as great builders. This is assured by the fact that many great castles and other buildings, including the Tower of London, were built during the Norman Conquest. In 1086. Domesday Book was compiled. It is a detailed survey of England ordered by William the Conqueror. The reign of King William Rufus who was the son of William started in 1087 and lasted until 1100. Next king was Henry I who was the brother of William Rufus. His reign was from 1100-1135. In 1135 Henry I nephew Stephen got to the throne of Engla...
Ajaloo KT – Keskaeg 1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused, nende ülesanded Keskaeg jagunes: Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu ki...
eeslinn. Linnade liigid: linnvabariigid Itaalias-Firenze, Genova, Bologna olid iseseisvad riigid, mille ees olid valitavad nõukogud; riik e. vabalinnad-Sx-formaalselt allusid keisrile, tegelikult olid iseseisvad, neis valitses raad ja linnapea e. bürgermeister; Pr-l ja GB-l jäid linnad senjööri võimu alla; põhiosa linnaelanikest olid käsitöölised ja kaupmehed. Hiliskeskaja esimene pool XIV saj. oli Lääne-Euroopas sõdade (Saja-aastane sõda:Inglise ja Prantsuse dünastia vahel 1337-1453, sellep. et inglise kuningas Edward III avanes võimalus pärida Prants. troon, kuid Prant. kõrgaadel sellega ei leppinud), talurahvarahutuste ja taudide (must surm) ajastu. Sajandi lõpul hakkas rahvastik siiski jälle kasvama ning kaubandus kosuma. Varauusaeg:Tav. mõistetakse varauusaja all ajajärku XVI-XVIII sajandini. Muutused- koloniaalvallutuste algus, reformatsioon ja usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis, merkantilism, valgustus, olid isel. uusajale
16. Seitse vaba kunsti Grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 17. Skolastika, Aquino Thomas Kristlikku õpetust ratsionaalselt käsitleda üritav filosoofia haru. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid 18. Saja-aastane sõda Nimetust Saja-aastane sõda ei saa võtta tõsiselt , sest ükski sõda pole kestnud järjest sada aastat. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 ning 1360 aastal sõlmiti vaherahu. Saja-aastane sõda algas sellepärast, et Prantsuse kuningas Philippe V ja tema pojad surid ning Inglise kuningas, kes oli Philippe V tütrepoeg, nõudis trooni enesele.Prantslased panid aga aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI.Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aastal, kuid tegelik sõjategevus algas alles 1346. aastal, kui 15000 inglise sõdurit maabusid Normandias.
teisisõnu saatana vangistusse ja püüdleb sealt välja taevariiki. Katarid hoidusid kõigest materiaalsest k.a. suguelust, lihast. Mõned keeldusid sünnitamast. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserlus välja uurida, juurida, vajadus karistada. Ülevaade Must surm aastatel 1347-1349. Talurahvas mässas Prantsusmaal 1358. ja Inglismaal 1381. aastal, siis tapeti Wat Tyler, talupoegade juht. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453. Edward III oli võimalus pärida Prantusmaa kroon, aga see ei meeldinud Prantsuse kõrgaadlikele. 1346 Crecy juures ja 1356. Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi. Katk ja talupoegade ülestõus annab aga prantslastele võimalus alad tagasi võtta. Henry V 1415 hakkab uuesti peale tungima. Prantsusmaa päästab 1429 Jeanne d'Arc. Sõja järel sai Prantsusmaa troonile Louis XI, Inglismaal algas aga Rooside sõda (1455- 1485). Troonile sai Henry VII Tudor.
1.Kirjelda islamiusu kujunemist. VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". 2.Kirjelda araablaste vallutusi ja islami levikut. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palj araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630. aastatel vallutussõdu alustanud araablased väga edukad. Väike-Aasiat suutsid Bütsantsi väed sissetungijate eest siiski kaitsta. VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika. 711. aastal tungisid nad üle Gibraltari väina Hispaaniasse. Sissetung Galliasse edu ei toonud, kuid araablased said Vahemere suuremad saared. Põhja pool langes võimu alla osa Kaukaasiast,...
14. oktoobril 1066 normannide ja anglosakside vahel 11. Iseloomustage talupoja ja feodaali suhteid järgmiste märksõnade põhjal.. õiguslik suhe tv. 32 + õp. 148 majanduslik suhe tv.32 12. Saja-aastane sõda: õp. 191 Aeg 1337-1453 Tagajärjed - Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, milles inglased kaotasid 4000 meest. Vaid Calais linn ja selle lähiümbrus jäi 1559. aastani inglaste valdusesse. Millised muutusi sõjapidamises tõi kaasa? Sõja esimene pool oli inglastele edukas ja seda eelkõige tänu inglise amburitele, kes prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid. Kuid inglased ei suutnud sõda enda kasuks ära lõpetada, hoopis prantslased hakkasid edu saavutama
Kumb oli pärandatav lään- feood või benefiits? Feood Kes oli kõige kõrgem senjöör? süserään Kõrg- ja hiliskeskaeg:10-13saj/14-15saj Olulised sündmused:962-Saksa kuningas Otto I krooniti Püha Rooma riigi keisriks;1066-Prantsusmaalt tulnud Normandia hertsog William Vallutaja vallutas Inglismaa;XI-XIII saj toimuvad ristisõjad Pühale maale ja ka Läänemere äärde;XIII saj- Vene vürstiriigid langevad mongolite võimu alla, mis kestab XVsaj lõpuni;1337-1453-Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel;1347-1349-must surm, laastav katkuepideemia;1453-türklased vallutasid Konstantinoopoli,tehes lõpu Bütsantsile. Mõisted Lään ehk feood-sõjateenistuse eest antav maatükk.Läänimees ehk feodaal-maatüki saaja.Vasall-lääni saaja, teenis oma senjööri sõjaliselt ja vajadusel lunastas vangist välja.Senjöör-isik,kes võttis vasalli oma kaitse alla,läänistas maad
TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel ...
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua...
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimuli...
Ülikool asutati Pariisi 1200- 1215. 1.2. Keskaegne Pariis 13. sajandil moodustati linna omavalitsus ja hakkas tõusma kaupmeeste mõjuvõim. Kaupmehed rivaalitsesid kuningas Charles V-ga, mille tulemusena puhkes Pariisi ülestõus (1357- 1359). 1348. aastal puhkes Pariisis katk, mida nimetati Mustaks Surmaks ja mis tappis päevas umbes 800 inimest. Sel ajal elas Pariisis umbes 200 000 inimest, 1466. aastaks oli katku surnud ca. 40 000 elanikku. Saja-aastane sõda (1337-1453) oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, mille põhjustas oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele. Sõja algus oli inglastele edukas ja Louis XIV viis oma residentsi Versaille lossi ning Pariis ei kaotanud pealinna staatust. 24. august 1572 toimus Pariisis nn. Pärtliöö, mille katoliiklased korraldasid, et hävitada poliitilisi vastaseid ja hugenotte. Tapeti umbes 2000 inimest. Pärtliöö tagajärjel ägenesid Prantsusmaal ususõjad.
13.saj tekib uue keskklassina kodanlus. Käsitööliste (ka muusikute) isegi eposte tegelased võisid esineda nendes romaanides. Esimesed gildid, esimesed manufaktuurid. Euroopas tõusevad esirinda Itaalia sellised romaanid olid ajalookroonikute kirjutatud ja käsitlesid ja Madalmaad, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa on haaratud 100- ajaloolisi sündmusi. 12.saj hakati romaane kirjutama värsivormis. aastasesse sõtta (1337-1453), mis avaldab nende maade majandusele 13.saj juba proosana. ja seega kogu kultuurile laastavat mõju. Inglismaa kaotas sõja ja jäi V draamateosed muusikaajaloost tuntud liturgiline draama ja paljudest valdustest ilma, Prantsusmaa muutus aga Itaalia kõrval müsteerium (otseselt ooperi eelkäijad). Euroopa tähtsaimaks riigiks ning sellest ajast alates on Prantsusmaa olnud üks juhtivaid riike, sealt tuleb ka moekultus
retoorika,dialektika,aritmeetika,geomeetria,astronoomia ja muusika. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppetöö ja suhtlus käis ladina keeles. Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal 1347-1349 Katk, 1/3 elanike sureb. 1358 zakerii. Itaalia linnad arenesid edasi, tekkisid kapitalistlikud ettevõtted. Inglismaal tungisid ülestõusnud 1381. aastal kohuni Londonisse, kus nende juht Wat Tyler kuninga käsul sõnamurdkliklult tapeti. 1337-1453 saja aastane sõda.Konflikt Inglise ja Prantsuse dünastiate vahel oli alanud juba XII sajandil. mil Inglise kuningad said abielude kaudu suure osa Prantsusmaast oma võimusesse. Sõda ise toimus kahe suure lainena, mil Inglased katsusid Prantsusmaad vallutada. Nende edu oli suuresti tänu osavatele vibuküttidele. Prantslaste olukorra päästis Champagne talutüdruk jeanne d'Arc, kes suutis veenda Prantsuse õukonda, et jumal on saatnud ta Prantsusmaad päästma
Justinianus 527-565 Karl Suur 768-814 Karl V Habsburg 1519-1555 Lembitu 13 saj alg Leonardo da Vinci 15 saj II pool Otto I Suur 936-973 Tsingis-khaan 1206-1227 Valdemar II 1202-1241 Wolter von Plettenberg 16 saj I pool Vytautas 14.saj lõpp I ristisõda 1096-1099 IV ristisõda 1202-1204 Saja-aastane sõda 1337-1453 Konstanzi kirikukogu 1414-1417 Rooside sõda 1445-1485 Trento kirikukogu 1545-1563 Jossif Stalin oli Nõukogude Liidu juht. Juhtis Venemaa riiki. Vladimir Lenin Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Juhtis Venemaa riiki. Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Juhtis Saksamaa riiki. Benito Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator ning oli ka Rahvusliku Fasistliku Partei eesotsas
sajandeil. 1324-1325 saadab paavst Johannes XXII ilmalikku muusikat tauniva läkituse, mis on erakordne Euroopa muusikaajaloos, kuna nii kõrgel tasemel seisukohavõtte kohtab harva. Keelati moteti ja polüfoonilise ( mitmehäälne ) muusika laulmine kirikus. 14. sajandil domineerib konkurentsitult pikka aega nii kultuuri kui ka poliitilises pildis Prantsusmaa. Kuid Valois'de dünastia ja Inglise kuningas Edward III vahel tekib tüli, mis kujuneb saja-aastaseks sõjaks ( 1337-1453 ). Oluliseks tüliõunaks on Madalmaad, mis olid 15. sajandil Euroopa rikkaim piirkond. Prantsusmaa kaotab Inglismaale suuri alasid. 1415 aasta Azincourti lahingut peetakse prantsuse rüütlikultuuri lõpuks. Samas rikastub kiiresti Põhja-Itaalia, hakkas kujunema varakapitalistlik linnaühiskond. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest nn. Humanistlik mõtlemine. Suhe maailmaga oli väga aktiivne: 1. kiire loodusteaduste areng 2. 16. sajandil algasid suured maadeavastused 3
Henrik oli ka preester Vana-Liivimaa linnad. Suurimad linnad olid Riia,Tallinn,Tartu Linnad olid ümbritsetud kaitsemüüriga Keskaegses linnas oli tähtsaim koht sadam Linna juhtisid sakslased Linnas oli raekoda Tähtsaim tegevusala oli kaubandus Kaupmehed koondusid gildidesse Gildi kuulusid meistrid Meistri saamiseks oli vaja olla õpipoiss ja sell Saja-aastane sõda Jeanne d´Arc Sõda ja Jeanne d´Arc Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1337-1453 Inglismaa kuningad soovisid ka Prantsusmaal valitseda Inglismaa oli alguses edukas Esmakordselt kasutati tulirelvi Must surm-katk Jeanne d´Arc-Pantsusmaa kangelane Slideshow ajalugu 5.klass Lk 8- Suured maadeavastused renessanss Maadeavastused Algasid 15.sajand Sooviti leida lühemat mereteed Indiasse Pikkade mereretkedega alustasid portugallased Üks olulisemaid maadeavastajaid oli: Christoph Kolumbus 1492 jõudis Kariibimere saartele Arvas,et jõudis Indiasse
MAAL 2013 MESOPOTAAMIA MAALIKUNST 4000 - 539 e.Kr. Sissejuhatus • 4000-539 e.Kr. • Sumerid • Kiilkiri • Jumalaid kujutati inimestena Iseloomulikud jooned • Kujutav kunst seotud arhitektuuriga (maali/reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel) • Paleede seinad kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu • Valitsejad kujutatud suurematena ja külgvaates • Detailidest hoolimata tunduvad inimesed reljeefidel kohmakad • Elutruult on kujutatud loomi jahitseenides Ištari värav EGIPTUSE MAALIKUNST 4000 - 332 e.Kr. Iseloomulikud jooned • 4000-332 e.Kr. • Kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid (tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid) • Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel on nn egiptuse poos • Värvikirevad ja realistlikud • Ei tundnud perspektiivi – kaugemad asjad asetati esimeste kohtadele • Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all Egiptuse poos • Inimesi on kujutatud...
Keskaeg religiooniks katoliiklus ja ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. 5. 11. sajand varakeskaeg : * Ida-Rooma domineerimine, * feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, * roomakatoliku kiriku tugevnemineme, * valitseb naturaalmajandus, * perioodi lõpul algab linnade kujunemine, * feodaalne killustatus * pööratus enesesse, maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu * ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse. 11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õi...
Hastingsi lahing Toimus 1066 .aastal. Kuningas William lõi puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Hiljem anti Williamile sellepärast nimi vallutaja. Suur Vabaduskiri Anti välja 1215 aastal. Ladina keeles on see Magna Charta Libertatum. See määras kindlaks linnade, feodaalide kui ka vaimulike maksud ja õigused. See piiras ka kuninga võimu. Parlament Kõrgeim kohtuorgan, rahvaesindus. Saja aastane sõda Toimus 1337-1453 aastal. Kui Pranstsusmaa ja Inglismaa omavahel sõdisid. Võitlus käis prantsuse kuningatrooni pärast ja lahinguid peeti ka peamiselt Prantsusmaa pinnal. Must surm See tabas Euroopat XIV saj. Keskpaiku. Lõuna-Euroopast levis seni teadaolevalt kõige hullem katkuepideemia. Zakerii - Talupoegade ülestõus Prantsusmaal saja-aastase sõja päevil (Prantsusmaal nimetati talupoegi tavaliselt Jacques'ideks, nagu näiteks meil Matsideks) .
Panganduses Firenze Medicite suguvõsa, kes hakkasid 15.saj Firenzes valitsema monarhidena. Feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus. Eelistati palgasõjaväge, kuigi nad polnud usaldusväärsed (äraostetavad). Tähtsaks said Inglise vibukütid, jalavägi täiustus. Kasutusele võeti piigid, hellebardid (kirvetaoline oda). 14.saj tulid kasutusele tulirelvad-püssid, suurtükid. 15.saj rüütlitel täisraudrüü, muutusid kohmakaks ja raskeks. Saja-aastane sõda. 1337-1453 Inglise kuningad said endale abielude kaudu suure osa Prantsusmaast, millest osa maid võideti tagasi. Inglise kuningal Edward III-l oli võimalus pärida Prantsusmaa troon, kõrgaadlikud sellega ei leppinud, et riigid ühendatakse. Puhkes sajandi sõda. Inglased edutsesid tänu vibuküttidele, kes 1346 Crecy ja 1356 Poitiers'i lahingus prantsuse väed purustasid. Katk andis võimaluse prantslastel maad tagasi saada. Uus pealetung Henry V juhtimisel 1415aastal. Sõlmis liidu Burgundiaga
noorem student 12. Teadus skolastika keskaegne filosoofia, uuriti vanakreeka filosoofide töid üritati siduda piibliga maailmapilt skolastikud tunnistasid maa kerakuju, usuti et Maa asub universumi keskpunktis. astroloogia usuti, et planeedid tähed mõjutavad inimsaatust Keskpunkt Euroopat, Aasiat ja Aafrikat ühendab Jeruusalemm Al-Idris Maa kettakujulne, Lõuna üleval, põhi all 13. Ülevaade hiliskeskajast Saja-aastane sõda Prantsusmaa trooni tõttu, 1337-1453. Inglise kunn Edward III troon talle, sest vanaisa oli kunagine Pr. kun. Phillipe IV Ilus 1) Crecy (46 a) inglased said võidu, 2) Poitiers' inglaste edu, Pr. Jean vangistati. 3) algas Henry V juhtimisel Burgundias. Prantsusmaale tuli appi Jeanne d'Arc e. Orleansi Neitsi. 1430 reetmise tõttu hukati tuleriidal. Kodusõda Inglismaal trooni pärast: Rooside sõda 1455-1485 Louis XI ühendas Prantsusmaa Lamcaster(punane) York (valge) Henry Tudor ( H VII)Lamcasterist 118.a
kutsus kokku generaalstaadid, et saada oma poliitikale toetust. 1066 Normandia hertsog William tungis Inglismaale. Peeti Hastingsi lahing, kus anglosaksid said lüüa. William pääses võimule. 1215 anti välja Suur vabaduskiri, selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused. 1265 kutsuti kokku üleriigiline rahvaesindus. Selle sammuga pandi alus Inglise parlamendi kujunemisele. 1337-1453 saja-aastane sõda, sõdisid Prantsusmaa ja Inglismaa Prantsuse kuningatrooni pärast, lahingud peeti peamiselt Prantsusmaal. XIV saj. Keskpaik Lõuna-Euroopast levis kogu Euroopasse katkuepideemia, must surm. 1358 puhkes Pariisi ülestõus. Ülestõusnud haarsid oma kontrolli alla kogu linna. Seda hakati kutsuma zakeeriks. Selle käigus hävitati ka dokumente, kus olid kirjas talupoegade kohustused. 1381 Inglismaal puhkes ülestõus, eesotsas oli käsitööline Wat Tyler
He uses lines of 10 syllables with 5 stresses each. His lines run in rhyming couplets. · GC was a forerunner of the Renaissance. Literature of the 15th century · The barren century · Ethnic groups in England had become a more or less unified nation · Beginning of the English nation, no longer Saxon or French Norman, or Celtic · An earlier consciousness of nationality than elsewhere in Europe · The Hundred Years War 1337-1453 · When the external war was lost, there was the internal war: War of the Roses 1455- 1485; York (white) vs Lancaster (red). 1485, Henry Tudor united both families and ended the civil war, he became Henry VII, the first Tudor monarch. The end of the Middle Ages. · Chivalry was changing. Major technological advancement gunpowder. Knights and their armour became useless. No need for enormous castles.
Medieval England 1066-1485 Eva Asper Anna Pohlak 11.c The Norman Dynasty The Norman Conquest In the 11th century, Normans conquered England - The Battle of Hastings 14.10.1066 The Anglo-Saxon forces had more soldiers but the Normans had better military tactics and won in the end thanks to a clever strategy William I, also known as William the Conqueror, replaced King Harold on the throne The invasion was completed by 1071 - The Norman invasion is depicted on the Bayeux Tapestry a long embroidered cloth The death of King Harold embroidered on the Bayeux Tapestry The Norman England William I ensured his power by dividing the land into parts and making 1/7 of it a royal domain He made his nobles swear an oath of allegiance and become his vassals Died in 1087 while fighting in France, was succeeded by his third son, William...
Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal oldi väga vaimustatud enda ajast ja kõike eelnevasse suhtuti põlgusega, kuna see oli toores ja barbaarne. Samas osad kunstiajaloolased väidavad, et gooti stiil on Euroopa kunsti lagi. Ajastu iseloomustus: algas keskajaga, kuid lõpus üleminek varauusajale. Religioon oli ikkagi ühendav, kuid ilmusid ka kiriku kritiseerijad. Oli linnakultuuri õitseajajärk, kuid killustatus jäi. Saja aastane sõda (1337-1453). 1453 tungisid türklased Euroopasse. Lõppesid ristisõjad 1270. Suur katku epideemia, ägedaim 1348-1349. Alustati raharendi kasutusele võttu ja see kiirendas majanduse arengut. Ristisõdadest toodi kaasa idamaade luksuslik eluviis 1445 trükikunst. Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid. Arhitektuur: Kunsti tehti kindlate reeglite järgi ja meistreid hinnati reeglite täitmise järgi. Domineeris sakraalarhitektuur ja kiriku põhitüübiks basiilika. Kirik kaotas oma kaitsefunktsiooni
Teise inimese tapmist peeti autuks. Elukohti kindlustati (tekkisin linnused), et ennast ja oma lähikondlasi kaitsta. Abielu eesmärk oli rohkem sõlmida perekondade vahel liite, kui lasta armunutel koos elada. HIliskeskaeg 1347-1349 katku 1. kõrgaeg Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Pariisis sureb kuni ¾ linna elanikest. Talupoegade rahutused maksude tõstmise tõttu: 1358 Zakerii ülestõus, 1381 Wat Tyleri ülestõus. 1337-1453 saja-aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. 1455-1485 rooside sõda. Valged ja punased roosid, atentaate on palju, mõlemad perekonnad 1485. aastaks rüüstatud, võimule tuleb hoopis Lancasterite perekonna kauge sugulane Henry VII Tudor 1453 sõda lõpeb Prantsusmaa võiduga 15. saj. lõpuks oli nii Prantsusmaal kui Inglismaal kehtestatud tugev kesvõim, feodaalne killustatus säilis aga Saksa rahva Püha-Rooma riigis, seda riiki juhtis
kiriku õpetus pole kooskõlas pühakirjaga 33. maurid-araabia päritolu ristiusulised elanikud Hispaanias monarhia- valitsemisvor, kus päritav võim kuulub ühele inimesele sultan- valitsemistiitel islamisusulistes maades Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik- Osman 1- rajas türklastele uue tugeva riigi 15 saj. olid kujunenud Lääne-Euroopas 3 tugevat ja suurt Kuningriiki (Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania) 1337-1453 a.- saja aastane sõda, kus Prantsuse ja Inglismaa kuningad said jagu suurfeodaalide vastusseisust. 1455-1485 a.- Rooside sõda, pärast mida tuli võimule Inglismaal Henry Tudor. 1492 a- Pürenee ps langes kristlaste kätte 15 saj. Õnnestus Habsburgidel liita abielu teel oma valdustega ka Madalmaad. 1519 a.- Karl 5 valiti Püha Rooma keisriks. 1494-1559 a- Itaalia sõjad 11 saj.- olid vallutanud türklased-seldzukid suure osa Väike-Aasiast 13 saj.- rajas Osman 1 türklastele uue, tugeva riik
Kasutades John I Maata vastasseisu oma vasallidega oli Prantsuse kuningas Philippe II Auguste (valitses 1185-1220) 13.saj alguseks hõivanud suurema osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal. Uued võitlused Inglis- ja Prantsusmaa vahel puhkesid 14.saj, kui kuningas Edward III (valitses 1327- 1377) sai kauge sugulasena ajendi taotleda Prantsusmaa trooni (ema Isabella oli Philippe IV Ilusa tütar). See viis üle sajandi (1337-1453) kestnud võitlusteni kahe riigi vahel, mida tuntakse Saja-aastase sõja nime all. Sõjas esialgu edukam Inglismaa pidi oma vastasele järk-järgult alla vanduma ning inglaste kontrolli alla jäi ainult Calais` sadamalinn Prantsusmaa põhjarannikul, mis vallutati prantslaste poolt 1558. · Rooside sõda ja Tudorite dünastia algus: Vahetult pärast Saja-aastase sõja lõppu puhkes Inglismaal pikaajaline
Inglise kuningate võimu alla. Kasutades John I Maata vastasseisu oma vasallidega oli Prantsuse kuningas Philippe II Auguste (valitses 1185-1220) 13.saj alguseks hõivanud suurema osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal. Uued võitlused Inglis- ja Prantsusmaa vahel puhkesid 14.saj, kui kuningas Edward III (valitses 1327-1377) sai kauge sugulasena ajendi taotleda Prantsusmaa trooni (ema Isabella oli Philippe IV Ilusa tütar). See viis üle sajandi (1337-1453) kestnud võitlusteni kahe riigi vahel, mida tuntakse Saja-aastase sõja nime all. Sõjas esialgu edukam Inglismaa pidi oma vastasele järk-järgult alla vanduma ning inglaste kontrolli alla jäi ainult Calais` sadamalinn Prantsusmaa põhjarannikul, mis vallutati prantslaste poolt 1558. 2.5. Rooside sõda ja Tudorite dünastia algus: Vahetult pärast Saja-aastase sõja lõppu puhkes Inglismaal pikaajaline kodusõda kuningatrooni
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode. Tegu võib olla isa ja pojaga, kusjuures poeg on pärinud isa lisanime saksakeelse kuju. 13...
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus. HETIITIDE AVASTAMINE – ajalug...
Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolite rünnakud. Bütsants- türklasete rünnakutel vähenendu, Balkani ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks
Linnused ja relvastus keskajal Referaat Koostaja: Fred Moritz 11KM Retsenseerija: Joosep Grents 11KM Juhendaja: Helen Sabrak Tallinna Kunstigümnaasium 2009 Sisukord Keskajast lühidalt.................................................................................................................................3 Relvastus keskajal................................................................................................................................4 Kaitserelvad keskajal............................................................................................................................6 Linnused Keskajal................................................................................................................................8 Linnuste ajaloost Eestis..........................................
kindlustamisele. - feodaalkord on Inglismaal küll tuttav, kuid pärast normandlaste vallutusi võeti maad ära ja jagati normandia ja prantsuse rüütlitele, ca 1/7 kogu haritavast maast jättis William Vallutaja endale - ristisõdades osales ka Inglismaa (nt III ristisõjas Richard I Lõvisüda) - Inglismaa rahvaarv oli sel perioodil ca 2 miljonit b) 14.-15. sajandil (1337-1453) Saja-aastane sõda Prantsusmaaga: Inglismaa lootis saada ka Prantsusmaa alad endale, seda enam, et Prantsuse kuninga domeen oli väga väikseks kahanenud, sõja algus oligi inglastele edukas, kuid lõppkokkuvõttes aeti nad Prantsusmaalt sisuliselt minema. c) Nagu ajaloos ikka: pärast ebaõnnestunud sõda välisvaenlasega puhkeb kodusõda, Inglismaal puhkeski vaid
annaabi.ee 
