Saja-aastane sõda (0)

Koostas: Rasmus Prik
2010
Sissejuhatus
See oli ainuke sõda, mis kestis vahetpidamata üle saja
aasta. Sõda leidis aset aastast 1337 ning lõppes 1453.
aastal. Sõdijad olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Kõige
mõjuvamaks põhjuseks oli Prantsuse kuningatroon, kuid
sellest kohe lähemalt.
Sõja põhjus
Prantsusmaa kuninga Philippe IV Ilusa surma järel ei
olnud Kapetingide suguvõsal enam dünastia
edasikandjaid.
Võimule tuli uus dünastia - Valois`d.
Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa
tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa
kuningaks.Ta kuulutas ennast uueks valitsejaks 1337.
aastal.
Sõja algus
Sõjategevus algas 1346.aastal, kui Inglise 15 000
meheline vägi randus Normandias.
Prantsuse kuningas valis lahingu kohaks välja Crecy
lähistel.
Crecy lahing - 28.08 1346
Raskerelvastusega Prantsuse rüütlid.
Inglise kergelt relvastatud vibukütid.
Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule
nad siiski kaotasid.
Sõjakunsti pöördepunkt
Rüütliväge on võimalik lüüa.
Algas tulirelvade kasutamine välilahinguis.
Inglased võtsid kasutusele "tuletoru"-
kahuri eelkäija.
"tuletoru"
Uued lahingud
1356.aastal toimub Poitiers`lahing, kus prantslased saavad
taas inglastelt lüüa.
Vangi langeb ka tollane Prantsuse kuningas Charles V
(1364­1380), kes vabastati alles pärast tohutu lunaraha
maksmist.
1360.aastal sõlmitud rahu tulemusel läks suur osa Edela-
Prantsusmaast inglastele.
Ja siis ilmus "must surm"
Must surm tappis ainuüksi Euroopas 25 miljonit inimest
ning ka Aasias kindlasti miljoneid. Tegu oli muhkkatku
ühe vormiga, millele anti nimi nahale tekkivate mustade
paisete järgi. Paised (katkumuhud) tekkisid ka kubeme
piirkonda ja kaenlaalustesse. Ohvrid surid tavaliselt mõni
tund pärast sümptomite ilmnemist. Katku kandsid edasi
rottidel elavad kirbud, kes elasid ka inimestel. Hiljem
muutus must surm kopsukatkuks ja levis inimeselt
inimesele puudutuste ja aevastamise teel.
Prantsusmaal...
1358.aastal puhkeb Pariisis ülestõus- zakerii (talupoja
pilkenimi Jacues), sest talupoegade ja linlaste makse
tõsteti.
Ülestõus suruti maha.
Samal ajal Inglismaal
Valitses Richard II.
1381.a. puhkes ülestõus, mida juhtis käsitööline Wat
Tyler
Läbirääkimistel lihtrahva juht(Wat Tyler) tapetakse ja
ülestõus surutakse maha.
Algab aga kõik uuesti
Prantslased katkestavad 1360.a. sõlmitud rahu ja lähevad
pealetungile. Inglastele jääb vaid väike osa Prantsusmaast.
Prantsusmaa sisetülid nõrgestasid riiki ja 1415.a. Saavad
inglased taas suure võidu osaliseks.
Peagi langes ka Pariis inglaste kätte ja asuti piirama
Orleans`i linna.
Jeanne d´Arc
1429.a. linna kaitsmise ajal ilmus Prantsuse õukonda
talutüdruk Jeanne d´Arc, kes väitis, et Jumal on
käskinud temal päästa Prantsusmaa.
Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas
lahingus Prantsusmaa väeüksusi.
16. juulil 1429 saabus ta koos dofääni(Prantsuse
kuninga troonipärija nimetus Valois' ja Bourboni
dünastia ajal) Charles VII-ga Reimsi, kus 17. juulil
viimane ka kuningaks krooniti. Pärast seda hülgas
Charles VII Jeanne d'Arci. Jeanne kinnisideeks sai aga
Pariisi vallutamine tormijooksuga, mis ebaõnnestus.
23. mail 1430 langes ta
Compiègne'i lähedal
burgundlaste kätte vangi
ning tema saatus jäeti
inkvisitsiooni(kohtuvorm
keskaegses Euroopas)
otsustada.
Järgnesid pikad
kohtuprotsessid, kus Jeanne
üritas oma jumalatruudust
kinnitada, kuid edutult.
Süüdistatuna ketserluses
põletati ta 30.mail 1431
tuleriidal.
1920. aastal kuulutati
Jeanne d'Arc katoliku
kiriku pühakuks.
Jeanne d'Arci
monument Pariisis .
Sõja lõpp
Jeanne d´Arc`iga aset leidnud sündmused andsid
prantslastele uut hoogu võidelda oma vabaduse eest.
1453.aastal olid inglased maalt välja aetud.
Ainult Calais`sadamalinn jäi sajaks aastaks inglaste kätte.
Õnneks algas rahu, sõda oli lõppenud.
Küsimused, küsimused?
LÕPP