Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
roosty
Õppematerjali autor
Koostas: Rasmus Prik 2010 Sissejuhatus See oli ainuke sõda, mis kestis vahetpidamata üle saja aasta. Sõda leidis aset aastast 1337 ning lõppes 1453. aastal. Sõdijad olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Kõige mõjuvamaks põhjuseks oli Prantsuse kuningatroon, kuid sellest kohe lähemalt. Sõja põhjus Prantsusmaa kuninga Philippe IV Ilusa surma järel ei olnud Kapetingide suguvõsal enam dünastia edasikandjaid. Võimule tuli uus dünastia - Valois`d. Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa kuningaks
ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi. Talupoja pilkenime Jacques järgi hakkati ülestõusu kutsuma zakeriiks KA INGLISMAAL PUHKES ÜLESTÕUS 1381a toimus käsitöölise Wat Tyleri eestvedamisel ülestõus Inglismaal Pärast Wat Tyleri reeturlikku mõrva ülestõus vaibus Pildil Wat Tyleri mõrvamine kuningaga "läbirääkimise" ajal JEANNE d´ARC Hoolimata raskustest ei andnud Prantsuse kuningas alla Sõda jätkus, aga esialgu oli Inglismaa veel edukas 1429 a Orleansi linna kaitsmise ajal ilmus kuninga õukonda lihtne talutüdruk Jeanne d´Arc, kes väitis end olevat jumala poolt välja valituks Prantsusmaa päästmisel Pildil Jeanne d´Arc Jeanne d´Arc Kuigi algul oldi neiu vastu umbusklikud, lubati tal siiski proovida Tõepoolest nagu võluväel
MELFI KONSTITUTSIOON 1231: Pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. SITSIILIA VESPER 1282: Anjou dünastia vastane mäss Sitsiilias. Arenes Anjou ja Aragoni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. Märtsi õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik pranslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragoni kuningas Pedro III. Sõda lõppes 1302. PRANTSUSMAA: BOUVENIS’ LAHING: 1214 llõi Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste vägi Inglise John Maata liitlaste Saksa- Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troonitülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. PRANTSUSMAA RIIGIAPARAADI TSENTRALISEERIMINE: Õukonna aadlikud asendati keskklassit nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada
see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõja põhjuseks oligi Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Samuti ei tahtnud kumbki loobuda ka tulu toovast villast. Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda oli raske, sest seda segasid Must Surm ehk suur katkuepideemia mis tappis palju sõdalasi. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d`Arc. Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci [Zakk Dark] ja tema naise tütrena Domrémy külas, tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Enda sõnul nägi Jeanne d'Arc esimest korda ilmutust 1424. aastal, kui talle olevat ilmunud
Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Frangi riik Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5
domeen kuninga pärusvaldus Generaalstaadid seisuste esindus Prantsusmaal Hastingsi lahing hertsog William lõi 1066.a. toimunud lahingus anglosaksid puruks, sai võimu Suur vabaduskiri selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused Parlament jagunes kaheks kojaks: ülemkojaks, alamkojaks. Selle õiguseks jäi maksude ja tollide kehtestamine. Aja jooksul selle mõju suurenes Saja-aastane sõda sõda kahe dünastia vahel, tõi kaasa arengu sõjakunstis, relvastuses, ei kestnud sada aastat, peeti Prantsusmaal ja Inglismaal Must surm XIV saj. Keskpaiku Lõuna-Euroopast levinud katkuepideemia Zakerii 1358. a. toimunud Pariisi ülestõus, haaras ka talupoegi Tsentraliseeritud riik tugeva kuningavõimuga riik Rooside sõda Inglise kuningatrooni pärast käinud võitlus, mille võitis lõpuks Henry VII Tudor.
lapsed said alghariduse. 11.-13. sajandil mitmest linnapoest ülikoolid, suhtlemine ladina keeles. Vanimad ülikoolid Ologna, Oxford, Cambridge. 16. Seitse vaba kunsti Grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 17. Skolastika, Aquino Thomas Kristlikku õpetust ratsionaalselt käsitleda üritav filosoofia haru. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid 18. Saja-aastane sõda Nimetust Saja-aastane sõda ei saa võtta tõsiselt , sest ükski sõda pole kestnud järjest sada aastat. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 ning 1360 aastal sõlmiti vaherahu. Saja-aastane sõda algas sellepärast, et Prantsuse kuningas Philippe V ja tema pojad surid ning Inglise kuningas, kes oli Philippe V tütrepoeg, nõudis trooni enesele.Prantslased panid aga aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI.Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337
järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Frangi riik Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid