lahustajakomponendi kristallivõresse. 6) Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist 7) 8) Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9) Parimate valuomadustega sulamid on eutektse või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid tänu madalale sulamistemperatuurile ja heale vedelvoolavusele (Kahefaasilise struktuuriga sulamid) 10) Puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega
7. Missugust struktuuri nimetatakse tekstuuriks? 8. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi valatavad? Parimate valuomadustega sulamid on eutektse koostisega või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid, seda tänu madalale sulamistemperatuurile ja heale vedelvoolavusele. (kahefaasilise struktuuriga sulamid) 10. Missuguse struktuuriga metallid ja sulamid on väikese tugevuse ning kõvadusega, kuid suure plastsusega? Väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega on puhtad metallid ning tardlahuselise struktuuriga sulamid.
ka spetsiaalsetest kergeltsulavatest sulamitest- babiitidest.Neid saab jagada kahte gruppi : tina -antimoni grupp ja plii-tina -antimoni grupp. Rasksulavad metallid ja sulamid Rasksulavate metallide hulka kuuluvad kõrge sulamistemperatuuriga metallid( W,Ta, Mo,Nb. V. Cr)Raskeltsulavad metallid on põhilisteks legeerivateks elementideks. Raskeltsulavate metallide ja sulamite tähtsamaks omaduseks on kuumustugevus.Vaatamata kõrgele sulamistemperatuurile on kõik rasksulavad metallid peale kroomi kergesti oksüdeeruvad kuumutamisel õhus. Väärismetallid ja sulamid Väärismetallide hulka kuuluvad hõbe, kuld, plaatina, pallaadium, iriidium, roodium. Väärismetallid kuuluvad kõik raskmetallide hulka, nad on hea elektri- ja soojusjuhtivusega ning väga plastsed lõõmutatult. Erinevad legeerivad lisandid mõjutavad kulla värvi, vase sisalduse suurenedes muutub värv punasemaks
Vajab suurt kontaktisurvet. Ammoniaagi, fenoolide jms aurud soodustavad volframi korrodeerumist. Volfram leiab käsutamist liikurmasinate süütesüsteemides katkestite kontaktidena, impulsskontaktidena, kaarekustutus-kontaktidena jne. Ka käsutatakse volframit kontaktimaterjalina mitmesuguste sulamite (hõbedaga, vasega) ning pulbermetallurgiameetodil toodetud kontaktide koosseisus. Volfram on muuseas tänu oma kõrgele sulamistemperatuurile kasutusel ka hõõglambi niitidena. Kuld (Au) ja Plaatina (Pt) - Puhtal kujul kasutadakse harva (väikese voolu ja kontaktsurve korral). Kasutusel korrosiooni-vastase kaitsekihina ning sulamitena hõbeda, nikli, pallaadiumi, vase, osmiumi jt. metallidega. Ei teki isoleerkilesid, väikese kontakttakistusega. Hinnalised materjalid. Pallaadium (Pd)- Sarnaneb omadustelt plaatinaga, siiski omades madalamat korrosioonikindlust ja sulamistemperatuuri, olles muidugi ka seetõttu odavam
] Rasvade ümberesterifitseerimine on reaktsioon, mille käigus rasvhapped paigutuvad ümber erinevate triatsüülglütseroolide või ühe triatsüülglütserooli piires erinevate positsioonide vahel 80 – 90 ºC juures, kasutades katalüsaatoreid nt. Zn, Al, Ni. Eesmärgiks taas õlide tahkemaks muutmine. 2 Rashvhapetel on oluline mõju hangumistemperatuurile (eraldub latentne kristalliseerumissoojus), sulamistemperatuurile (neeldub latentne sulamissoojus) ja kristallide omadustele. Ühest olekust teise üleminekul neelduvat või eralduvat soojust nimetatakse latentseks soojuseks. Rasva sulamisel on latentne soojus keskmiselt 80 kJ/kg. Rasva erisoojus (soojusmahtuvus) on vedelas ja tahkes olekus vastavalt 2,1 kJ/kg ja 1,7 kJ/kg. Sulamistäpp on temperatuur, mille juures tahke rasv muutub vedelaks ja on täiesti läbipaistev. Kui domineerivad pikemaahelalisd ja küllastatud rasvhapped, siis rasva
Süsinikterased (0,25 -- 0,6 %) Suure süsiniku sisaldusega (üle 0,6 %) Peale süsiniku sisaldavad terased ja malmid muid aineid: räni, mangaan, väävel ja fosfor. Kindlate omadustega teraste ja malmide saamiseks lisatakse nende koostisesse leegeeraineid: Alumiinium, mangaan, molübdeen, vask, nikkel, kroom jm. Malm Malm habras head valuomadused ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Tänu oma suhteliselt madalale sulamistemperatuurile, heale voolavusele, heale valatavusele ning vastupidavusele deformatsioonile ja kulumiskindlusele, on malm enamlevinud konstruktsiooni materjal. Seda kasutatakse masinaehituses, autotööstuses jm. Malm on vastupidav oksüdeerumise tagajärjel nõrgenemisele ja hävimisele. Malmist saadakse teraseid. Malm saadakse rauamaagist lisandite eemaldamisel. Malm , : ( 4,3%), ( 2%), ( 0,07%) ( 1,2%). -- . . : , -- .
oksiidide ühendite kujul. Vase teekond hakkab maakoore seest ning lõppeb meie telefonis, arvutis või näpu otsas. See teekond on pikk ja vaevaline, kuid see on kõike seda väärt, arvestades sellega, et ta on oma omaduste ja kättesaadavuse poolest ideaalne metall. 3 2. VASE AJALUGU 2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum) Puhast maaki siiski leidus ning tänu vase madalale sulamistemperatuurile oli see inimkonna üks esimestest metallidest, enne vaske olid inimesed ka kulda leidnud ja kasutanud. Kuid kulda oli väga vähe ning see oli väga pehme metall siis seda ei saanud kasutada tööriistade valmistamiseks. Vaske on inimesed kasutanud juba 10 000 aastat, kulda natuke rohkem. Inimesed hakkasid mõistma, et kui erinevaid metalle kokku segada siis metallide omadused muutuvad. 2.2 Pronksiaeg Pronks loodi tina ja vase kokkusegamisel
Termodünaamika kolmanda seaduse kohaselt on absoluutne nullpunkt põhimõtteliselt saavutamatu, kuigi sellele võib jõuda kui tahes lähedale. Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn absoluutset temperatuuri, mida mõõdetakse Kelvini skaalal kelvinites (K). Absoluutne null on 0 K ehk 273,15 °C Celsiuse skaalal. · Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala aluseks on kokkulepe, et jää sulamistemperatuurile vastab 0°C ja vee keemine on temperatuuril 100°C. See temperatuuride vahe jagatakse 100 võrdseks osaks, mida nimetatakse kraadiks. · T = t + 273,15 t= T-273,15 · Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, U on
------------------------ Plahvatused kodustes tingimustes Õpilasuurimus Autor: klass Juhendaja: 2008 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. PLAHVATUS............................................................................................................. 4 .......................................................................................................................................5 2. POMMID....................................................................................................................6 3. LÕHKEAINED........................................................................................................... 7 3.1. LÕHKEAINE LIIG...
Valudetaili omahind on madal Kallid seadmed Vormide pikk tööiga Keerulise kujuga detaile ei saa valmistada Lühike tootmistsükkel Teisi materjale raske sisse vormida Vormimine Liik Kirjeldus Venitus-puhumisvormimine Venitus ligilähedal klaasistumis või kristalliitide sulamistemperatuurile. Sellega tõstetakse mehaanilisi omadusi märgatavalt. Termovormimine (pneumo ja Lehtmaterjalide puhul kasutatakse üle- (pneumo) ja vaakum) alarõhu (vaakum) vormimist. Termoplastid soojendatakse temperatuurini 100 – 200 °C ja surutakse (rõhk kuni 2,5 MPa) või tekitatakse vaakumi
Temperatuuride summal pole füüsikalist mõtet , aga temperatuuride vahel ehk temperatuuri muudul on, see määrab ära näiteks soojusvahetusel üleantava soojushulga. Temperatuuri muut t näitab, kui palju on keha temperatuur muutunud ja see leitakse seosest t = tl ta , kus tl on keha lõpptemperatuur ja ta keha algtemperatuur. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse enamasti Celsiuse skaalat (1742.a. alates), mille aluseks on jää sulamistemperatuurile ja vee keemistemperatuurile vastavate püsipunktide vahe jagamine 100-ks võrdseks osaks. Selliselt saadud suurust nimetatakse 1 °C (1 kraad Celsiuse järgi). Kasutatakse ka nimetust sentikraad. On kokku lepitud, et jää sulamisele vastab 0°C ja vee keemisele 100°C. Temperatuuri tähis Celsiuse kraadides on t. Suurbrittannias ja Ameerikas kasutatakse ka Fahrenheiti skaalat (1724.a.alates), mille püsipunktideks on jää ja salmiaagi segu temperatuur ning inimkeha temperatuur
malmi ja pronksi ka spetsiaalsetest kergeltsulavatest sulamitest- babiitidest.Neid saab jagada kahte gruppi : tina -antimoni grupp ja plii-tina -antimoni grupp. Rasksulavad metallid ja sulamid Rasksulavate metallide hulka kuuluvad kõrge sulamistemperatuuriga metallid( W,Ta, Mo,Nb. V. Cr)Raskeltsulavad metallid on põhilisteks legeerivateks elementideks. Raskeltsulavate metallide ja sulamite tähtsamaks omaduseks on kuumustugevus.Vaatamata kõrgele sulamistemperatuurile on kõik rasksulavad metallid peale kroomi kergesti oksüdeeruvad kuumutamisel õhus. Väärismetallid ja sulamid Väärismetallide hulka kuuluvad hõbe, kuld, plaatina, pallaadium, iriidium, roodium. Väärismetallid kuuluvad kõik raskmetallide hulka, nad on hea elektri- ja soojusjuhtivusega ning väga plastsed lõõmutatult. Erinevad legeerivad lisandid mõjutavad kulla värvi, vase
keskkonnas, eriti kui need faktorid môjuvad samaaegselt. Näiteks, Cr3C2-Ni kermistest kärgtelliste avade vormimise kärnid on kuni 50 korda suurem tööeaga kui karastatud terasest kärnid. Nendes valmistatakse ka liugelaagreid ja tihendeid, mis töötavad agressiivses keskkonnas ja kôrgetel temperatuuridel. 4.4. Boriidide baasil kermised Boriidid, tänu suurele kôvadusele, elastsusmoodulile tugevusele, keemilisele püsivusele ja kôrgele sulamistemperatuurile, vôiksid olla kermiste pôhikomponendiks. Kuid seni pole boriide loetud arvestatavaks rasksulavaks ühendiks, mille baasil luua kôvasulameid e. kermiseid. Selle pôhjuseks on boriidide suur lahustuvus Fe - grupi metallides. Selle tôttu tekivad sideaines kergestisulav eutektikum, intermetalliidid vôi boriidid, muudab kermised harpaks. Hiljuti töötati Jaapanis välja nn."reaktsioonpaagutus", mille käigus boriidid moodus- tuvad paagutuse käigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
