Väärtushinnangute kujundamise aluseks muusikaõpetuses on laste loomupärased ja arendatavad küljed. Läbi muusikalise tegevuse on võimalik kujundada laste sotsiaalseid oskusi (ühislaulud, erinevad rollid ring- ja laulumängudes ja osalemine ansamblis) ja loovust (muusikaliste võimete ja välendusvahendite arendamine). Loovtegevus omakorda arendab kujutlusvõimet ja aktiivset mõttetegevust. (samas, 2010.) Lisaks sotsiaalsele aktiivsusele, arendab muusikakasvatus (laulmine, muusika kuulamine, muusikalis - rütmiline liikumine, pillimäng) lapsel ka muusikalis-loomingulisi võimeid, emotsionaalstet arengut ja väärtushoiakuid (Muldma, 2008). Et kõik need lapse arenguks vajalikud väärtused saaksid kujuneda ka läbi muusikakasvatuse, peab õpetaja lasteias looma selleks soodsad tingimused. Muusikaline mõtlemine väärtuskasvatuse kontekstis Muusikakasvatuse üheks oluliseks komponendiks on muusikaline mõtlemine, mis ongi
kui ka lapse isiksuse arendamine ning tema suunamine ühiskonna kultuuri juurde. Lasteaias toimub õppimine läbi mänguliste elementide: lauldakse, tantsitakse, mängitakse rütmipillidel. Kõike seda läbi mängu tehes areneb laps üldiselt, kehaliselt, vaimselt ja ka muusikaliselt. Sellesse ikka kuulub helilaadi taju, harmoonia ja vormitunde väljakujunemine. Tähtsal kohal on üldise muusikalise elamuse saamine, olgu see laulmise, muusika kuulamise või pillimängu näol (Päts, 2010). Muusikalisel kasvatusel on väga oluline roll. Ta aitab kaasa lapse loovuse, empaatiatunde, mälu ja tahteomaduste arendamisele, samuti fantaasia ja vaimsete võimete arendamisele. Paljud pedagoogika- ja psühholoogiateadlased on tõestanud, et 4 muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning muusikaliselt enam arenenud
RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on
küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu õpikeskkonnas oli muusika olemasolu. Aga loomulikult õpikeskkond saadab meid terve elu läbi, sest iga päev me same teada midagi uut. Positiivsed õpekeskkonnad Mis sugune peab olema positiivne, ehk minuarust effektiivne õpikeskkond? Kohe tuleb pähe see, et oleks palju erinevaid tegevusi, et laps ise saaks valida seda mis tal kõige huvitavaim ja lähedaim on. Videost mis meile antud oli, sain teada et
Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga on kõne arengu sensitiivseks perioodiks. Lapse kõne areng on
tegevuses kõige lähedasem paberist meisterdamine. Kunstikeskuses võivad lapsed näiteks pabernukke ise teha, see arendab kujutlusvõimet ja loomingurõõmu. Nukud annavad lastele jõudu. Nukkudele saavad lapsed rääkida oma tunnetest, hirmudest, rõõmudest, lootustest, kogemustest ja ideedest. See on kasulik kõigi laste vaimsele tervisele. Tegevusi planeerides mõtlen ma alati sellele, kuidas on võimalik lastele läbi muusika edasi anda teadmisi: koduloomadest, aastaaegadest, kultuuri- ja muusikasündmustest ning kasutada rahvakalendri tähtpäevi, mille tähistamine lastele mõistetaval viisil aitab süvendada rahvustunnet, Muusika ja laps neid kahte saab rühmaõpetaja kogu päeva jooksul omavahel oskuslikult siduda. Laulmine, tantsimine, patsutamine, mõnel laste pillil mängimine – kõike seda on võimalik tegevustes rakendada.
muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka
Samuti võivad lapsed mõista seda nii, et täiskasvanud ei hinda neid piisavalt, et pakkuda paremaid tingimusi. See omakorda põhjustab väiksemat rõõmu mängimisest või mängude läbi kukkumist, mis võivad täiskasvanutes tekitada negatiivset suhtumist lapsesse. (Casey, 2003) Lastel võib esineda ka häireid või tekkida negatiivsed sotsiaalsed suhted õpilaste seas ja/või õpilase ja õpetaja vahel. Näiteks kui lugemise ja kirjutamise keskuse kõrval on kohe muusika ala, siis lugejate ja kirjutajate keskendumine võib olla tugevalt häiritud. (Gordon Biddle jt, 2013) 4 2. HEA MÄNGUKESKKOND SISERUUMIDES Rühmaruumi struktuur, korraldus ja vahendid sõltuvad õpetaja mõttemaailmast ja eesmärkidest, kuid teatud olulised tunnused peavad olema igas mängukeskkonnas. Tuba peaks olema korraldatud nii, et mängualad on piisavalt laiad ning ka nende kõrval on vabaruum liikumiseks
lasteasutuse õppe ja kasvatustegevuse loomulik osa, milles arvestatakse lapse vanuse, arengu ja huviga antud teema vastu. Tervisliku toidu temaatika on õppe ja kasvatustegevuse valdkonna ,, Mina ja keskkond ,, teema ,, Tervis ja ohutus ,, üks oluline komponent. Terviseõpetuse ja kasvatuse eesmärkide saavutamiseks on võimalik integreerida tervisliku teemat kõikidesse teistesse ainevaldkondadesse (keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine) ning rakendada seda erinevate õppetegevuste kaudu. Esiplaanil on kogemuslik õppimine, arvestatakse lapsekeskne metoodika põhitõdesid nagu spontaansus, avastamisvõimaluste pakkumine, suhtlemine ja terviklikkus, s. t. õppimine kõigi meelte abil. Oluline on lapse loovuse ergutamine, võimaluste pakkumine aktiivseks tegutsemiseks, mängimiseks ja eksperimenteerimiseks. Tervisliku toitumise teema rakendamine saab toimuda asutuses erinevate spetsialistide koostöös. Samuti
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.................................................................................................
ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste
............................................................................... 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?............................................................................................................ 11 KÕRISTIMÄNG................................................................................................................
enda lähiümbruses ning kodu ja lasteaia vahel saavad suurel määral mõjutama lapse minapilti ja eneseväärikustunnet ka edaspidises elus. Lapse kehaline ja vaimne areng on omavahel tihedalt seotud. Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika- ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti integreerimisvõimalusi erinevate õppevaldkondadega nagu muusika, keel ja kõne jne. Ja liikumisõpetusele seatud eesmärke ei tagata pelgalt liikumistundide kaudu liikumisõpetuses, vaid ka liikumisõpetuse eri vormide kaudu. 2 Liikumisvaldkonna õppe- ja kasvatustegevuse esimese eesmärgina on toodud välja, et laps: tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu (Oja 2009), ning Alavere lasteaed „Mõmmila“ õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on:
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last imetletakse. Üleminek
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko
SISSEJUHATUS Tervislik eluviis on kõige alus. Kui toitud hästi, liigud piisavalt, hoiad puhtust ning ei istu ainult kontorilaua taga, siis oled ise tervem ning sind ümbritsevad inimesed on samuti tervemad. Olles ise tervisliku eluviisiga paned sa teisigi tervislikult käituma. Tervislikkust saab tagada igatipidi, kuid eelkooli ealistega oleks kõige edukam tervislikkust edendada just laulu ja muusika teel. Lasteaed Vesiroos muusikaõpetajad, Janne Kivi ja Iivi Meeksa, on öelnud, et muusikaline tegevus on täiuslikem tegevus lasteaias, ta on kogu arendustegevuse raam. Muusika kaudu õpime eneselegi märkamata arvutama, lugema, teistega arvestama. Saame tugevamaks, osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja sõnavara. Tutvume ümbritseva maailmaga. Eelkõige hoiame aga oma kodu ja säilitame rahvuskultuuri
Lapses endas olevaid arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt lapse arengustaadiumile. Lapse psüühilisele arengule tuleb läheneda läbi mõtlemise, tundmise ja tahtmise. Steineri järgi on areng kui uuestisünd, mis toimub kindlatel vanuseperioodidel. Põhiprintsiibid: looduslähedus, kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi, sõnaline, selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb Goethe värviõpetusele. Lasteaiakasvatus peab olema kooskõlas kodukasvatusega. Olulisel kohal on teatriõpetus. Kasutatakse palju rollimänge riideesemetega. Tähtsad muinasjutud ja nende esitamine. Oma nukud. Välja on töötatud liikumiskunsti vorm eurütmia. Reggio Emilia Reggio Emilia on Põhja-Itaalia linn. Lasteaia pedagoogiline kontseptsioon loodi 1960.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö.............................................................................................6
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia MUUSIKA MÕJU LOOTELE JA IMIKULE Referaat Tallinn SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 Muusika ime ................................................................................................................ 4 Beebid armastavad muusikat ....................................................................................... 5 Muusika turgutab enneaegseid beebisid ...................................................................... 7 Laulumängud panevad beebi muusika peensusi märkama .......................................... 8 Kokkuvõte .......
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0
ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv. Kultuuri ja mängu arengut mõjutavad poliitilised, majanduslikud, ökoloogilised ja paljud muud tegurid. Mäng ei ole tegevus, mis on seotud primaarsete vajaduste rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu tunne. Olles vaba igapäevaelu vajaduste rahuldamisest, kuulub mäng täiskasvanute jaoks koos kunsti, muusika ja spordiga vaba aja tegevuste hulka. R Caillois mängu tunnused: Mäng on vaba tegevus, mille juures mängijat ei sunnita. Mängul on kütkestav, rõõmus ja meelelahutuslik iseloom; mäng on tegevus, mille ajalised ja ruumilised piirid on varem täpselt kindlaks määratud; mängu käik ja tulemused pole
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö..................................
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Mari Tamm KLÕ 2P LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahetu kogemine läbi
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist j
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta
Lehm teeb "ammuu"." · Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid. · Osuta lapsele ja ütle: "Tita on hällis. Tita teeb "ää-ää"." Siis küsi lapselt, kuidas teeb väike tita. · Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte. · Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke. KLASSIKALINE MUUSIKA · Tantsi muusika saatel ja õhuta last kaasa tantsima. · Sobilik on näiteks Rimski-Korsakovi "Kimalase lend", sest see on kiire tempoga ning selle ajal saab matkida mesilase sumisevat lendu toas. · Mahe ja rahulik klassikaline muusika mõjub lõdvestavalt, see võib mängida ka uinaku ajal. · Mõned klassikalise muusika soovitused: - "Ilusal sinisel Doonaul" (Strauss) - selline muusika lausa kutsub tantsima
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele. Koolieelse las
2. Sea sisse rutiinid, kindel päevakava. Need lapsed saavad paremini hakkama, kui nende aeg on enam organiseeritud. Kindlate reeglite puhul on ka vähem põhjust trotsida ja protestida. Lapsed harjuvad nendega kiiresti, alguses pead vaeva nägema aga pärast läheb kõik iseenesest. 3. Ära muuda tegevusi äkki. On parem, kui lapsele eelnevalt öelda, et hakatakse tegema midagi erinevat, siis ta jõuab kohaneda ja idee omaks võtta. Tegutse ettevaatlikult ja ilma liigse kiirustamiseta. 4. Muusika võib soodustada lapse uinumist. Uinumise eelselt lase lapsele rahulikku ja rahustavat muusikat, aga mitte kõvasti. Nt. Linnu laul, mere kohin jne. 5. Julgusta last üksi mängima. Vali lapse arengutasemele vastavad mänguasjad. Liiga keeruline tekitab frustratsiooni ehk agresiivsust6, liiga lihtne ei säilita huvi. Omaette mängimine soodustab süvenemisvõime arengut. 6. Loo lapsele kindlustunnet, tasustades teda hästi tehtud asja eest. Samas ei tohiks vanem kõhelda
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algstaadiumis, seega ei pruugi l
Ka vanemad selles kogukonnas peavad võtma vastutust ja rolle, millel on pikaajalised mõjud. Steineri järgi oleks isegi tema hariduslik mõtteviis ilma tugeva vanema-õpejata suhteta vähem efektiivne. See omakorda läheb kaugemalt tavalistest vanemateõhtutest kooli juhtimise ja poliitika juurde. (Clouder 2003, 167). 20 Väga olulisel kohal on looduserütmidega arvestamine. Rütm ja kordus on waldorfpedagoogikas sügavalt sees: lähtutakse eeldusest, et kui järgida looduse rütme hariduses nii läbi päevakava, nädalakava, aastakava, tähtpäevade kui liikumistegevuste inimese varajases eas, kujuneb lõpptulemusena lapsest terviklik isiksus. (Lang 2010). „Waldorf-lasteaedu iseloomustab võib-olla esmajoones kogetud ja tunnetatud veendumus, et inimene õpib Inimene olema ainult inimeselt, et väike laps vajab kasvatajat, kes koos
ASJADE MAAILM: esemete järjestamine, rühmitamine, orienteerumine ajas ja ruumis, hulgad. ARVUDE MAAILM: loendamine, arvud, liitmine ja lahutamine. 18. Mida tähendab matemaatikategevuste lõimimine teiste õppetegevuste ja igapäevategevustega? Too 2 näidet. Matemaatika tegevuse lõimimisega lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Matemaatika tegevusi on võimalik lõimida lapse tegevustesse kogu päeva vältel. 1. Muusika ja matemaatika lõimimine. Laul ,,Numbrilaul", õpime lastega kehaosasid, numbreid, vastamist küsimusele Mitu? Ja loendame erinevaid asju rühmaruumis. Ühtlasi laulame ja harjutame rütmilist liikumist. 2. Matemaatika lõimimine igapäevastes tegevustes. Jalutuskäigu ajal loendame lastega õuealal kasvavaid puid, iseloomustame nende kõrgust ja jämedust. Võrdleme erinevate puude tüve ja lehtede värvi. 19.Too näiteid vähemalt 2 erineva mänguliigi ja matemaatika seoste kohta.