Ta tunneb end ära peeglist, kuid ei tunne end ära beebi-ea fotodelt. Tunneb suurt rõõmu isetegemisest, osaleb aktiivselt täiskasvanu abistamisel. Koostööoskused Tegevus on suunatud lapsele endale, huvi teiste tegevuse vastu pole püsiv. Mängitakse kõrvumänge, asju ei osata kaaslastega jagada. Laps on väga uudishimulik, jäljendab täiskasvanute ja kaaslaste toimetusi. Sellises vanuses last tuleb õpetada potil käima. Hügieeniharjumused Esimesel eluaastal tuleks last ergutada aktiivsusele, lapse hügieeniharjumuste kujunemisele pannakse alus esimese eluaasta jooksul. Teise eluaasta (24.elukuu) lõpuks peaks olema laps omandanud järgmised sots.ja enesekohased oskused: · Väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti · Teadvustab ennast, proovib end kehtestada, oskab keelduda/ei öelda · Üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng,
1-2a LAPSE MÄNGUOSKUSED 12-16 elukuud Lapsed on selles vanuses endiselt agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel uurimis-, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil, kusjuures kõikidesse neisse mängudesse võidakse kaasata ka teisi inimesi. Selles vanuses on äärmiselt tähtis roll just etendamismängul, mis paneb aluse loovale kujutlusvõimele ja kõigile sellega seotud oskustele. Laste uurimistegevust hõlbustavad suurem kontroll oma keha üle ning uued käelised oskused. Praegu võib laps õppida tõepoolest igas olukorras ja kõikvõimalike vahendite abil. Mida rohkem kogemusi ta saab, seda paremini hakkab ta oma ümbrust mõistma ning seda enam kujuneb tal uusi mõisteid näiteks selliseid nagu ,,kare" ja ,,sile", ,,suur" ja ,,väike". Ilma seesuguste mõisteteta pole tähendusrikas keelekasutus võimalik. Selleski staadiumis peavad lapsed saama mängida ja asju uurida ka omaette. Täiskasvanu osa on siiski ikka äärmiselt oluline. Kõi
Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, nagu käed, jalad, silmad, kõrvad. looteperiood.- üheksandast nädalast kuni sünnini. Üheksa nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad, ta meenutab nüüd inimest ning teda hakatakse nimetama looteks. Loode kasvab kiiresti, 38-40 nädalaks on ta umbes 50 cm pikk ja 3 kg raske ning valmis sündimiseks. Areng imikueas. ehk esimesel eluaastal. Loengumaterjalid. 2. Tunnetusprotsesside areng Meeldejätmisprotsess lapsel, selle muutumine lapse kasvades ja arenedes. Tegurid, mis seda mõjutavad. Täiskasvanute roll lapse mälu arendamisel. Mõiste sisu ja tähendus lapsel. Arutlemine ja järelduste tegemine lapseeas. Laste tunnetusprotsesside iseärasused ja õpetaja võimalused nendega arvestamiseks. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk 19-38 3. Kõne areng lapsel Milliseid perioode võib eristada lapse kõne arengus
SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG............................
Järgmised oskused, mis peaksid lastel olemas olema ning juhul, kui neid ei ole, viitab see potentsiaalselt mõnele arenguhälbele. Vanus 0-1 aastat: ➧Füüsiline areng ja üldmotoorika. Olulised muutused toimuvad esimesel eluaastal laste motoorsetes oskustes. Nad hakkavad hoidma pead, haarama, keerama, istuma , seisma ning tegema esimesi samme. ➧Sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Domineerivaks vahetu emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. ➧Kõne areng. Nii nagu beebid liigutavad käsi-jalgu, hakkavad nad liigutama ka suud ja keelt. Esialgu on liigutused juhuslikud ja kui neile lisandub hääl, saame rääkida koogamisest. Edasi hakkavad lapsed
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust
näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja jookseb kindlalt, kaheaastane käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil.
Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam. Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega. Enamasti põhineb mäng isiklikul kogemusel
lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
teadlikult meeldejäetavat materjali üle kordama. Järgnevalt antakse ülevaade kõnetegevuse põhikategooriatest keelest ja kõnest, mis on kognitiivse arengu ühed olulisemad tegurid. Keelt vajab inimene, et suhelda teistega ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine. Väikelaps omandab keele selgeks õppimise käigus rikkaliku varu sõnades talletatud teadmisi ja praktilisi oskusi. Kõne on inimesele niihästi sõnaline mõtlemise aluseks kui ka suhtlemisvormiks (Kidron 2001). Keel annab sõnadega indiviidile edasi täielikult valmis kujundatud suhete arusaamise süsteemi. Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi
omandamine on 2-5a lapsele raskeks ülesandeks. 4-5a.põhietapp- laps suudab liigutusi paremini kontrollida *lõpuks on kujunenud teatud põhiliig tase ja selle alusel saab võim teatav keh võimekuse areng. *kujuneb välja täiskasvanule omane kõnni tegevus. *sobivaim vise täpsusele. 6-7a-väljakujunenud etapp- liigutuste kõik osad on omavehel integreeritud õigeks ja koordineeritud tegevuseks. *isel keh võimete arengu ja põhiliig kujunemise suhteline stabiilsus *jooks omandab täiskasvanule sarnase pildi *lapsed on omandanud erinevad hüppevormid *sobivaim kaugvise. Lapse arengu eelsatavad tulemused 3a. Keh areng: *liigub vabalt, valitseb ederpidi ja tagurpidi liikudes oma keha *kõnnib abiga trepist ülesja alla*viskab täiskavanule palli lõõb iseseisvalt palli jalaga *hüppab koosjalagadega *teeb täisk abiga kukerpalli *kas mitmesuguseid vahendeid liivakühvlit, pliiatsit.. *asetab koltse üksteise
oskusi - viskamist, püüdmist, jooksmist, tasakaalus püsimist ja löömist. Muidugi arenevad tema liikumisoskused ka järgnevate aastate jooksul edasi, kuid just sellel eluperioodil ilmnevad esimesed märgid lapse kehaliste oskustest edenemisest. Muutuse alus Kasvava lapse käte, jalgade ja keha kontrollimise ning tasakaalu ja koordinatsiooni alused võrsuvad kolmest allikast. Esiteks on nende võimele algeid näha olnud juba eelmise 15 elukuu jooksul, mil lapse koordinatsioon pidevalt paranes - sünnijärgsetest reflektoorsetest käte ja jalgade liigutustest kuni sihipärase tulemusliku tegevuseni. Teine allikas on sinult saadud ergutus, kui ta järjekindlalt oma keha liigutama õppis - kõhult seljale keerama ja vastupidi, käte ja jalgade abil toa teise otsa roomama ja lõpuks ise. ilma toeta püsti seisma. Laps vajab nüüdki sinu julgustust, et oma koordinatsioonioskusi edasi arendada.
Kui hilinevad esimesed arengu etapid ja need kulgevad rea iseärasustega, siis on ka kogu edasine areng takistatud. Paratamatult ilmnevad mõned teisesed kahjustused. N: kui on takistatud käefunktsioonide kujunemine, ei saa eakohaselt areneda praktilised tegevused, kõne, mõtlemine jne. Enneaegse lapse puhul arvestatakse tema reaalse küpsusega, st seitsmendal raseduskuul sündinud lapselt ei saa oodata sama vana ajalise lapse oskusi (Utsal 2006). Lapse areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga nädal toob midagi uut. Sageli on vanemad lapse arengu kiiruse pärast mures: äkki ei ole mu lapsega kõik korras, ehk olen jätnud ise midagi olulist tegemata. Last võrreldakse teiste lastega ja raamatust loetud normidega. Tavaliselt ei ole liigseks muretsemiseks põhjust, sest lapsed arenevad erineva kiirusega (Tulviste 1996). Kui lapse areng olulisel määral erineb eakohastest normidest, siis võib tegu olla arenguprobleemiga
Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus
mänguasjade nuppe ja erinevaid jooni ning nendevahelisi seoseid, hoobasid ning liikuvaid kasutab info saamiseks keelt. osi. • Rollimängud nukkude, • Tema ettekujutus oma teadmistest ja loomadega. oskustest on ebarealistlik. • Paneb kokku 3 – 4 • Omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi tükilisi puzzlesid. korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning • Mõistab , mida mudelite järgi õppimise kaudu; tähendab 2 tükki. • Vajab oma tegevusele tagasisidet ! • Kopeerib paberil ringi 3 aastane – kognitiivne areng 3 aastane – kognitiivne areng
Selles vanuses on lapsele ülioluline mängida; laps õpib mängu kaudu, kogeb rolle ja lahendab sisemisi konflikte. Kuna laps on juba piisavalt vana siis on vaja, et vanematel jätkuks tema jaoks piisavalt aega. On oluline,et töölt tulles võimaldaksid vanemad aega kuulata lapse päeva tegemistest ja probleemide puhul aitaksid neid lahendada. Kuna laps suudab vastu võtta palju erinevat infot siis, peab arvestama,et laps võib olla õhtuti pahuram ja väsinum. Kolmel esimesel eluaastal tutvub laps teda ümbritseva maailma asjade ja inimestega valdavalt ühe küsimuse toel: "Mis see on? Lapse kiindumus lähedastesse tugevneb ja saavutab maksimumi teise eluaasta vältel. Laps püüab pälvida täiskasvanu kiitust, kurvastab, kui temaga rahul ei olda. Areneb tunnustustarve, mis saab lapse arengu tähtsaks impulsiks. Laps saab ema juuresolekust tuge ja kindlust, mis lubab tal ümbruse uurimisega tegelda.
eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist Eesmärk: · Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös · Lapse arengu toetamisel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt; ümbritseva keskkonna mõistmine; eetiline käitumine ja algatusvõime; esmased tööharjumused; kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ja areneva mänguoskused, õpioskused, sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused. Põhimõtted: · iga lasteaed koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel · õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid · õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu · eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja 7. Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitus,
lahendada konflikte, mis tekivad mängu käigus, kuid mitte alati ta saavutab soovitavaid tulemusi. Analüüsides lapse mänge, võime samuti näha, et laps oskab leppida kokku teiste mängukaaslastega. Koolieelse lasteasutuse riikliku õpekava (2008) järgi sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse suhtlemine teistega,iseenda ja ümbruskonna tunnetus, ühiskonnas üldtunnustatud tavaste ja eetiliste normide omaks võtmine. Viiendal eluaastal on lapsel ikka veel raske oma käitumist kontrollida . Viieaastane laps on väga tundlik teiste hinnangute suhtes ning see mõjutab oluliselt tema enesehinnangut. Ta ootab kiitust, tahab teistele meeldida, kõike hästi teha ja seejuures mitte eksida (Männamaa, Marats 2009). Vaadeldav laps väga tahtis, et pallimäng oli reeglite kohaselt või kullimängu vältel laps väga tahtis olla tähelepanu keskpunktis. Kui ta ei saanud soovitavat, siis ta ärritus ja solvus. Seega
Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses. Piaget, 1970 lapsed läbivad oma arengus 4st erinevast staadiumist koosneva seeria kindlas järjekorras, mis on kõigil ühesugune. Ta püsis seisukohal, et need astmed ei erine mitte ainult igal astmel omandatud informatsiooni kvantiteedil vaid samuti teadmise ja mõistmise kvaliteedil. Piaget seisukoht oli interaktsionistlik, laps omandab asjakohase kogemuse. Piaget ütleb, et staadiumid on reaalselt eristatavad, kindla arengulise järgnevusega. võimalik on suur varieruuvus. staadiumid on hierarhilised. kõrgema arengutaseme staadiumid sisaldavad elemente madalamatest staadiumitelt. Hilisemad tasemed on täiuslikumad, sest haaravad rohkem elemente ja elementidevahelised seosed on tugevamad. Kognitiivse arengu staadiumid on ettevalmistuseks järgnevatele staadiumitele. Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi:
tajub, kas tal õnnestub tähele panna olulist ja kui püsiv tähelepanu on; b) mälu ja teadmiste omandamine – mida teevad lapsed selleks, et info meelde jääks ja kuidas õnnestub salvestatud info mälust kätte saada; c) mõtlemine – millised on analüüsi- ja sünteesioskused, milliste tunnuste alusel laps võrdleb, rühmitab ning kuidas järjestab; d) arutlus- ja järeldusoskused; e) õpioskused – soov tegutseda koos täiskasvanuga ja järgida juhiseid, valmisolek ja oskus uurida, katsetada ning hankida ise uusi teadmisi, oskus harjutada õpitavat, küsida ja kasutada abi. Kõne areng Sotsiaalne areng Kognitiivne areng 2-3 aastane - kasutab enda kohta nime või - Võib karta tundmatuid ja uusi - Keskendub tegevusele 5-10
Just julgustamine on väga tähtis, sest lapsel on vaja enesekindlust uute asjade proovimiseks. 10. elukuul ilmutavad mõned lapsed huvi püstiseismise vastu. Selleks võiks lapse tõsta kaenalde alt kinni hoides mõne laua või tooli juurde, kust ta saaks kinni haarata. Kui käed mõned sentimeetrid imikust eemale lasta, võib ta lauda või tooli kasutades iseseisvalt edasi seista. Viieteistkümnendaks elukuuks on enamik lapsi teinud oma esimese sammu. Kõige suurem abi selles vanuses on tema enesekindluse suurendamine. Kogu maailm on selles vanuses uus, sest püsti seistes paistab ümbritsev lapsele hoopis teistmoodi kui istudes. 18 Kahjuks võib igasugune väike tagasilöök nagu kukkumine või enda ära löömine tema enesekindlust vähendada, selleks peaks iga ema väga suurel määral oma last julgustama:
...........................9 ALLIKAD.................................................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Mänguga
Psühhosotsiaalne arenguteooria. (astmete kokkuvõte) 1. Usaldus või usaldamatus (sünd kuni 1,5a)- usalduse kriisiga (konflikti lahenemisega). Suhted on sellel perioodil emaga kõige intensiivsemad. Seotus emaga. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine. Füüsilised (füsioloogilised) tarbed ja psühholoogilised tarbed peavad olema rahuldatud. Usaldussuhted maailmaga on ÜLDISELT positiivsed. On võimalik luua tsükliliselt (heaolu langed ja tõuseb). Omandab teatud teadmise, et maailm on kas tore ja hea või negatiivne. Ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule. 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus (1,5 a- 3 aastat)- intensiivne suhe ema JA isaga. Peaks arenema sõltumatus ja autonoomia, kui lapsi julgustatakse otsima ja vabadust. Ta hakkab liikuma (võime iseennast kontrollida ja suunata). Hakkavad ise sööma, riietuma. Kui tekib liigne piiratuse tunne ja liigne kaitstus, siis see suurendab häbi
Mängu kujunemine lapseeas · Psühhomotoorne mäng varajases eas Bühler- funktsioonimängud Pieget- harjutusmängud Einsiedler- psühhomotoorne mäng Väikelapse esimesteks leludeks on tema käed- jalad, suu ja hääl. Vanuse kasvades muutub mäng üha tähtsamaks vahendiks lapse ja vanema interaktsioonis. Kukumängud Pallimängud (väikeste erinevast materjalist pallikeste haaramine) Esimese eluaasta lõpus on laps võimeline ümbritsevas maailmas orienteeruma ja mitmeid esemeid käsitsema. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi. Esimesed kujutlused ilmuvad lapse mängu kas zestide ( 11-13 kuud) või kõne näol. Teist eluaastat isel. Sotsiaalsete kontaktide laienemine käima hakkamine pluss kõne areng- oluline mõju mängu arengule. Mäng muutub üha mängulisemaks, st mäng ja esemeline tegevus lahknevad. · Väikelapse sümbolmäng
näeb, siis ta loetleb põõsaid ja küngast. Kui aga nüüd kohtadele jäädes küsida lapselt, mida peaks nägema küsitleja, siis loetleb laps parasjagu täpselt neid samu asju, mis ta ise parasjagu näeb. See tuleb sellest, et selles eas ei oska lapsed vaadata asju teiste vaatenurgast ning neil puudub ka loogiline mõtlemine. Täiskasvanu jaoks on selline ülesanne aga imelihtne, sest temal on vajalikud oskused ja loogiline mõtlemine juba väljakujunenud. Loogilise mõtlemise omandab laps alles peale seitsmendat eluaastat konkreetsete operatsioonide staadiumis (7.-12. eluaasta), kuid see ei tee temast veel täiskasvanut (Butterworth ja Harris, 1994). 7-aastane laps suudab mõelda loogiliselt konkreetsetest probleemidest antud ajahetkel, näiteks koolitunnis antud ülesanne, kus tuleb arvutada esemete asemel numbritega. Selliste ülesannete lahendamine arendab loogilist mõtlemist ning lapse
-4.elukuud seotud lapse ellujäämisega tahteliste liigutuste eelkäijad võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit Perinataalne areng: on aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: toitumise muutus, hingamise muutus, seedeeritus, temperatuuri regulatsioon ja erinevused stimulatsioonis naisel on sel ajal 03.03 Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju 300g esimese eluaasta lõpuks u 900g kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potensiaalist. Täiskasvanu aju kaalub ligikaudu 1300g 1/3 geenidest on seotud just aju arenguga 70% ajumahust areneb peale sündi - ei saa olla kindlad, mis selle protsendi sees on Närvirakkude vahelisi ühendusteid tekib elujooksul juurde - ühendusteede moodustamine esimestel elukuudel ja aastatel põhineb aistingute kogemustel (sensoorsed - nägemine, kuulmine, kompimine) - sünnieelselt on laps juba stimuleeritud keskkonnale
Sel ajal õpivad lapsed mõistma enimkuuldud sõnade tähendusi. Lapsega pidevalt vesteldes areneb tema aju kõnekeskus. Kui teie laps häälitseb, tuleb talle vastata ning andke märku, et on meeldiv teda ,,rääkimas" kuulda. Hääletoon vastaku sõna tähendusele. ,,Ei" öeldes peab kasutama kindlat ja rahulikku hääletooni ning selgitada lapsele, miks tema tegevus ei meeldi. Ehkki laps ei saa veel seletusest aru, reageerib laps hääletoonile (Lapse areng 7.-9. elukuu. 22.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KAHEKSANDAL ELUKUUL Üldliigutuslik areng: laps saavutab istumistasakaalu ja kehatüve kontrolli; kõhuli olles läheb neljakäpukile ja tagasi lükates end kätega; istub kindlamalt keskasendis, kuid seljaosa on veel veidi kumer (tasakaalustamiseks toetub aeg- ajalt kätele); laps läheb istumisasendist ise küljele ja tuleb tagasi istuma; seisab toetatud püsiasendis, võib rullida varbaid; toe najal üritab
· kõne lausetega, vastab küsimustele kes? mis?, mõistab u 1500 sõna · kõnnib abiga trepist üles ja alla, liigub vabalt ka ise · asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa · leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel · kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga · kasutab endast rääkides sõna mina, saab aru tunnetest Arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Esimesel eluaastal on inimese areng äärmiselt kiire. Lapse arengut mõjutab otsustaval tema suhe emaga/isaga. Tähtis on suhtuda igasse imikusse kui indiviidi, kel on oma eripära ja arengutempo. Vanematega suheldes saab laps julgust õppida tundma ümbritsevad maailma ja hakkab mõistma inimkõnet kogu selle väljendusrikkuses. Esimese eluaasta lõpupoole ütleb ta oma esimesed sõnad. Maimikuiga (1-3 aastat) Lapse kiire areng jätkub. 3-aastane liigub ruumis küllalt vabalt jookseb, hüppab, ronib. Tuleb
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Samuti on õpitud häire põhjusi paremini mõistma. (Linna, 2004.) 1.4. Kui inimesel on vaimupuue Kui perekonda sünnib vaimupuudega laps, avaldab see muutust nii perekonna emotsionaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Esiteks on see perekonnale emotsionaalne šokk, mille möödudes ei lähe asjad kergemaks. Agne Raudmees (2010) kirjeldab vaimupuudega lapse kasvatamist kui väljakutset, väsitavat ja närvesöövat lisakoormust, mille täitmise juures ei tohi unustada iseennast ja enda ning oma pere vajadusi. Kõige raskem on mõista vaimupuudega inimese erivajadusi, seega on lapsevanemal vaja alustada uut elukestvat õpet. (Raudmees, 2010.) 8 Vanemate valu lapse puude ja mure tuleviku pärast mõjutab loomulikult ka last. Et puuet alguses tajutakse kui ohtu vanemate eneteadvusele ning kuna see sageli takistab neid elamast
kuis tema arengut toetada. objekt infot kogume nii lapse arengu kui ka kasvukeskkonna kohta. Lapse arengu kohta kogutav info ei saa olla vaid üldsõnaline nt areng on eakohane- , vaid see jagatakse (kasvatusteaduste ja psühholoogia teoorias)osadeks: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline. Praktikas aga veelgi väiksemateks osadeks. Lasteasutuste riikliku õppekava (2008) kohaselt soovituslikult: - vaimne areng kognitiivsed oskused : tunnetus- ja õpioskused, matemaatika, mina ja keskkond, muusika; kommunikatsioon : suhtlemine(keel) ja kõne - sotsiaalne areng sotsiaalsed oskused, mänguoskused - emotsionaalne areng emotsionaalne seisund ja käitumine, enesekohased oskused - füüsiline areng eneseteenindus ja motoorika, liikumine, kunst. meetodid vaatlus, küsitlus, mitteformaalsed protseduurid, testimine. Lasteaias kasutatakse neist esimest kolme ning hindamise teostajaks on suures osas just õpetaja.
See on sotsiaalne tegevus ja oluline on, et lapsed õpiksid üksteisega mängima. Kõik lapsed peavad omandama ka eneseteenindusoskuse. Mis emotsioonid on lapsel valdavad, mis emostoone väljendab, kuidas eri olukordades oma emostioonidega toime tuleb. Suhtlemine ja kõne. Kõne on oluline, sest oma soove edastada, vajadusi edastada, teadmiste omandamine. Kõne on mõtlemise vahend. Mida täiuslikum on küne, seda keerulisemaid operatsioone saab rakendada. Üldorienteeritus ja õpioskused. Kuidas lapsed seal teadmisi omandavad(kuidas ümbritevast teavad, mida teavad, mida üldse ümbruskonnast ja mujal teavad) ning kas ta oskab abi küsida, kas saab aru üldse kuna abi vajab. Metatunnetus. Laps saab aru kuidas ja mida ta meelde jätab ja saab aru, mis tal meelde jäi. Ehk saab aru, mis tal peas toimub. See metatunnetus tekib peale 5 elusaastat umbes. See kujuneb ainult siis, kui sellele eraldi tp pöörata!! Koolis just tehakse seda:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
