Sisukord 1. Uni-Mis see on 2. Une ja unenägude seod 3. Unenäod Sissejuhatust Magamine on meie elu üks lahutamatu osa. Samamoodi on unenäod une lahutamatu osa. Usute või mitte, aga kõik see, mis me iga päev läbi elame, mõjutab ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse ...
Uni ja unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur ...
1.Sissejuhatus Unenäod on minu jaoks olnud alati väga huvitav nähtus. Tundub nagu meil oleks kaks elu: reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. 3 2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades l...
Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset ...
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus,...
Sisukord 1. Mis on uni ja unenägu?.....................................................................................................................2 2. Mis on unenägude põhjuseks? .........................................................................................................2 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid?................................................................................................3 4. Mida unenäos nähtu tähendab?........................................................................................................3 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?..................................................................5 6. Une ja unenägude tüübid..................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................
Miina Härma Gümnaasium Psühholoogia Grete Elise Rägo Unenäod Referaat 2015 Tartu Sisukord Table of Contents Sissejuhatus,....................................................................3 Uni................................................................................... 4 Unenäod...........................................................................5 Unenägude ajalugu...........................................................7 Unenägude seletamine ja uurimine.....................................8 Kokkuvõte....................................................................... 10 Kasutatud kirjandus........................................................11 Lisa................................................................................12 2 Sissejuhatus, Ligi kolmandiku om...
UNI Referaat Triinu Pankratov 12A Viimsi Kool 2010 MIS ON UNI JA MIKS SEE ON MEILE VAJALIK? Inimeste ja loomade elus on uni väga tähsal kohal. Seda just seepärast, et meie elu on regulaarne päeva-öö vaheldumine. Meie elu mõjutavad erinevad bioloogilised rütmid nagu Maa ja Kuu liikumine. Liigvarajane ärkamine esineb inimestel, kes töötavad öistes vahetustes. Tihtipeale tunnevad nad väsimust, kuna uni jääb lühikeseks ning nad ei suuda end välja puhata. See probleem on levinud kõikjal ning unetus ehk insomnia kasvab järjest tõsisemaks probleemiks. Probleemiga on hakanud tegelema mitmed teadlased ning une teaduslikule uurimisele pannakse senisest veel suuremat rõhku. Esimesed teadlased, kes jõudsid une erinevaid staadiumeid uurides märkimisväärsete tulemusteni, kas...
Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 ...
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märgan...
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt. kehade olemasolust, vähem kindlaks ju Jumala ja hinge olemasolu? 8. Kuidas aitab mõistus teha vahet teadmisel ja pettusel, unenäol ja tegelikkusel? 1.Meetod, mille Descartes tõeuurimiseks valis oli selline, kus ta arvas, et peab tegema kõik vastupidi ja absoluutselt väärana heitma kõrvale kõ...
UNENÄOD Unenägude mõistatus on inimesi läbi aegade huvitanud. Kõigil ajalooetappidel on otsitud seletusi unenägude tekkimisele, tähendusele ja nende imepärasele pildimaailmale ning proovitud seletada nende sõnumit. Tänapäeval pannakse unenägude tõlgendamine (ehk oneiroloogia) sageli samasse patta koos astroloogia, numberoloogia ja teiste " uduteadustega". Eemisel sajandil oli unenägude tõlgendamine kõrgelt hinnatud tegevus. Inimesed kuulasid oma unenägusid hoolega ja said nende vahendusel igatsetud nõuandeid ja juhtnööre. Unenägude suurest tähtsusest kõneleb ka see, et need avaldasid mõju ühiskondlikul tasandil. Nad on vorminud religiooseid arusaamu ja kombeid ning paljud hingega seotud uskumused on saanud unenäokogemustest. Inspiratiooni on saanud arhitektuur, kunst ja muusika, unenäod on sünnitanud ka müüte. Kõigis läänemaade ja loodusrahvaste varastes kultuurides on unenäod seostunud enamasti religi...
1. Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral 2. Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" 3. Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired 4. Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise...
Fjodor Dostojevski "Valged ööd". Kokkuvõte. "Valgete ööde" peategelaseks on noormees, kes tunneb ennast Peterburis väga üksikuna.Tema kinnine iseloom ei luba tal ilmselt tutvuda ja sõbruneda kaasinimestega. Tänaval hulkudes kohtab ta tütarlast,kelle sõbralik olek meeldib arglikule noormehele ja nad jutustavad teineteisele oma elust. Noormees elab nagu unenägudes ja tema elust saame me vähe teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele. Kontrollimiseks kinnitab vanaema Nastenka isegi nööpnõelaga oma kleidisaba külge. Olukord muutub Nastenkale veidi lõbusamaks, kui vanaema majja tuleb uus üüriline. See noormees suudab vanaema koos Nastenkaga teatrisse viia "Sevilla habemeajajat" vaatama.Pimeda vanaema jaoks piirdub ooperielamus ainult muusika kuulamisega. Nastenka ja üürilise vahel puhkenud armastuslugu peab aastaks katkema,sest üüriline peab ära sõitma.Viimasel õhtul teeb Nastenka meeleh...
1. Zeus peajumal, taeva ja tuulte valitseja, kujutati piksenoolte ja tamepärjaga. Sümboliks oli tamm. 2. Hera Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja, tohutult armukade 3. Poseidon Zeusi vend, vete valitseja, habetunud, sümboliks oli kolmikhark, sümbolloomaks oli hobune. 4. Hades Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja, sümboliks oli granaatõun 5. Demeter maa- ja viljakusjumalanna, kujutati koos viljapeadega 6. Apollon kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend 7. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas, kujutati lühikeses kitoonis koos jahikoer, vibu ja noolega. 8. Athena tarkuse jumalanna, sündis Zeusi peast, kujutati kiivri ja odaga, sümboliks oli öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist. 9. Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust, kujutati koos peegli, lillede ning poja Erosega. 10. Eros armastusjumal, Aphrodite ja...
Minakaitsmemehhanismid Hakkavad tööle siis, kui inimene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Minakaitsemehhanisimid on alateadlikud. 1) Represioon ehk tõrjumine - ärevust tekitavad tunded ja mõted surutakse tedvusest välja. Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada. Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid kogemusi, pealegi pole tõrjumine tavaliselt täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenägudes ning keelevääratustes. 2) Regressioon ehk tagasiminek - võib aset leida olukorras, kui inimene ei tea parajasti, kuidas toimida. Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise. Raskes olukorras tuleb ikkagi leid oma lahendus, regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi. 3) Ratsionaliseerimine - tähendab, et häiriv asi mõedakse ümber. Seeläbi on inimesel võimalik leevendada oma ebaõnnestumist või leida oma tegevusele õigustust, et paista enda silmis parema...
Austraalia muusika Muusika: Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud nt öised corroboree-tantsud. Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga- või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduud (2m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi. Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihm...
ESSEE Gottfried Wilhem Leibnizi Teksti põhjal Autori põhiväide, et maailm eksiteerib Jumala armu põhjal lihtsubstsantidest ehk monaadidest ja liitsubstantsidest ehk kehadest. Lihtsubstants on kaaluta ja osadeta mass. Ning neid on lõputul hulgal. Liitsubstants on aga keha koos oma monaadiga (hingega, vaimuga). Kui elussubstants on tekkinud, ei saa enam monaad kehast lahkuda ennem kui saabub nö. Surm. Pärast surma on monaad uuesti lihtsubstants. Loomad on oma monaadidega lihtsate monaadide seisundis, kellel ei täheldata tõdede järelduste tegemist. Neid lihtsaid monaade kutsutakse hingedeks. Aga need kes tunnetavad paratamatuid tõdesid, nimetatakse just selle tõttu mõistlikeks olenditeks ja nende hingi vaimudeks. Autor väidab, et kõik elusolendid tulevad esile eelolnud elusorganite seemneist. Tekib küsimus, et mis hetkel siis lihtsubstants liitub seemnega ja k...
Austraalia muusika Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud, näiteks öised corroboree-tantsud. Laulud muudab omapäraseks kõla kontrastide vaheldumine ühelsamal helikõrgusel. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduni (2 m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi.Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud, tantsud ega ...
1.Nimeta tegevuskohti, kuhu mina tegelane jõudis, ja lisa, mille poolest ei olnud see koht tavline võrreldes teiste samasuguste ruumidega. Vannituba- seal muutusid kellad ja peegel uduseks Näitustesaal- selles saalis oli ainult üks maal kontserdisaal- seal ei pidanud endale piletit soetama Arsti ruum- arst tahtis kirjutada sellised prillid, mis muudavad mina tegelase nägemist aga võivad silmi rikkuda Kohtusaal- inimesi ei süüdistatud mingites kuritegudes vaid lihtsalt ahnuses, liigses söömises ja joomises, laiskuse jne. Söögisaal- mina tegelane pandi istuma lauda, kus juba istus inimene ning selles saalis tervitasid teda kõik inimesed nagu nad teaks teda Pastot Rothi ruum- selles ruumis olid inimesed ümber pastori, tavaliselt kirikus jne ei olda ümber pastori. 2.Nimeta asju või olukordi, millest minategelane lõpuni aru ei saanud. Miks - miks on ta selles majas Kes - on need kõik inimesed seal, kes tunduvad talle tuttavad Kell...
1) Milliseid reforme hakati ellu viima Türgis 19. sajandi lõpul? Loodi sõjavägi, kristlased võrdsustati moslemitega, loodi uued ministeeriumid 2) Kes olid noortürklased? Sultani vägivallareziimi vastased 3) Miks Türgi impeerium lagunes 20. sajandil? osaleti I maailmasõjas kaotajate poolel. 4) Miks ei suutnud India eurooplaste vallutustele vastu seista? Indias oli mitmeusuline ühiskond, kirev rahvuslik kooseis ja range seisuslik kastikord. 5) Kuidas väljendus Indias rahvuslik ärkamine? 1885. rajati India rahvuskongress, 1906. Moslemi Liiga, 6) Milline oli Jaapani traditsiooniline usund ja kes oli selle pea? Shinto, Jaapani keiser, ehk kõrgemvaimulik 7) Kes oli Jaapani kuulsaim valitseja 19. sajandi lõpul ja millisesse dünastiasse ta kuulus? keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale...
Sürrealism- liidriks oli kirjanik Andre Breton. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine oli kui inimeste vabastamine mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaze ehk hõõrutud pilte. Automaatne ja kollektiivne joonistamine. JOAN MIRO ansurdne huumor, fantaasia ja värviküllased kujundid, spontaansus. Otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, laste ja hullude eneseväljenduses. Esemed ja nendevahelised suhted oli moonutatud. Kolmemõõtmeline ruum. SALVADOR DALI «mälestuse püsivus» naturalistlikud üksikasjad on ühendadyt mõistusevastastesse seostesse. Optilised petted. Skulptuur- GIACOMETTI «Näitav mees» pikaks venitatud, kriipsutaolised inimfiguurid. Funktsionalism- Edenes Hollandis, Taanis, Soomes, USA Saksamaa k...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA · Definitsioon ,,isiksus" 1. kordumatu, eripära, omapära 2. korduv ja püsiv osa inimloomusest Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks sokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi. Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks. Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla ...
JUMALAD ROOMA JUMALAD Ka paljud numenid olid seotud koduse eluga, nagu näiteks Terminus - piirivalvur, Priapus - viljakuse andja, Pales - kariloomadele jõu andja, Sylvanus - metsaraidurite ja kirvemeeste abistaja. Neist saaks pika loetelu. Iga tähtsam toiming majapidamises oli mingi heategeva jõu hoole all, kuid sellele jõule polnud antud konkreetsemat kuju. Saturnus oli esialgu üks numenitest, külvi ja seemne kaitsja, ning tema naine Ops, viljalõikuse abiline. Hiljem samastati ta kreeklaste Kronosega, roomlaste Zeusi, s.t. Jupiteri isaga. Sel teel muutus Saturnus isiksuseks ja tema ümber sigines terve hulk müüte. Kuldse aja mälestuseks, millal Saturnus valitsenud Itaaliat, peeti igal talvel suurt pidu - saturnaalid. Peo ajal pidi kuldne aeg taas maa peale tulema. Saturnaalide ajal ei tohtinud sõda kuulutada; orjad ja peremehed sõid ühes lauas; huk...
Ulmekirjandus 1.Adams Douglas ,,Nägemiseni, aitäh kala eest" Kaheksa aastat pärast Maa hävitamist Vogonite poolt pöördub Arthur sinna tagasi ja leiab, et möödunud on vaid kuus kuud. Kõik on nagu vanasti, kui välja arvata kummalised ja kohutavad ebakõlad reaalsuses. Just siis, kui Arthur üritab neid kõigest väest eirata, kohtub ta kellegagi, kes üritab teha just vastupidist ning armub. Kahekesi asuvad nad otsima Jumala Viimast Sõnumit Oma Loodule ja kõigi traditsioonide vastaselt leiavad selle. 2.Asimov Isaac ,,Koidu robotid" Raamat räägib robottest ja nende maailmast. 3.Atwood Margaret ,,Orüks ja Ruik" Selles raamatus on kirjeldatud maailma pärast geneetilist katastroofi. Ringi hulguvad kummalised ristandid ja vähesed ellujäänud inimesed püüavad kuidagi hinge sees hoida. Raamatu peategelane Lumemees, kes elab enamasti puu otsas, meenutab, kuidas asi katastroofini läks ning mida oleks saanud tei...
Vana-Kreeka Mõisted II 1. Media katel Ilu ravi ja kaotatud nooruse igatsus, Medeia lasi tükkideks raiutud jäär tulle visata, välja hüppas noor loom. 2. Medusa koletis(gorgod)1/3 gorgost, surelik, juuste asemel maod, kelle pilk kivistas inimese 3. menaadid / bakhandid veinijumala Dionysuse saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe, kui ka harilikke naisi 4. Mentor Alaemuse poeg, Odüssuse, Telemahhose kasvataja, Juht, vanem õpetaja. 5. Midas kuningas, kes muutis asju katsudes need kullaks 6. Minotaurus mütoloogiline olend, pulli pea, inimese kehaga 7. moirad saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena 8. Morpheus unenägude jumal. Suutis võtta ükskõik ,mis inimese kuju ja unenägudes end ilmutada 9. muusad kunstide, teaduse ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Zeusi ja Mnemosyne tütred 10. nartsissism väga enesekeskne ja edev i...
LASNAMÄE GÜMNAASIUM Jana Werle 10.a klass KATKEND BLOGIST Olümpiaaditöö Juhendaja: Monika Sooalu Tallinn 2014 3.jaanuar 2014 Mõtlesin täna, et inimene kogeb iga päev väga palju erinevat, meelde jääb vaid osa. Kummaline on, kuidas unenägudes kõik mosaiigiks sulandub. Unenägu on justkui segiläinud mälupulk, kus eri kaustade failid üksteisega tutvust sobitavad. Siin segunevad nii loetud faktid, mõeldud mõtted, lapsepõlveunistused kui ka tunded. Näiteks miskipärast meenus hiljutine rahvaloendus. Pole kunagi varem näinud unes nii selgelt jutustatud muinasjuttu. Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on. Ükskord tegi hiirekuningas oma kuningriig...
Essee Lilya 4-ever Koostas: Jandra Hektor 10a.klass Juhendaja: Heli Maaslieb 2014 Essee on kirjutatud filmi ,,Lilya 4-ever" põhjal. Arutlusele tuleb paljude probleemide seast kolm suhted perekonnas, sõprus ja prostitutsioon. Film algas sellega, et terve pere pidi kolima Ameerikasse. Peagi selgus, et Lilya jäetakse üksi elama. See on ema poolt väga vale käitumine, sest Lilya on alles 16-aastane. Ma ei suuda uskuda, kuidas üks ema saab oma ainsa tütre maha jätta ja ise nii kaugele ära minna. Lilya eest hakkab hoolt kandma tädi, kes Lilyast ei hooli. Tädi võtab hoopis Lilya korraliku korteri endale j...
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused (Arutlus meetodist) 1. Minu hinnang artikli põhiväited · Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt.. 2. Põhilised argumendid · Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõiste...
Descartes ,,Meditatsioonid" Esimeses meditatsioonis kahtleb Descartes tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Ta rakendab metoodilist kahtlust. Ta kirjutab,et inimene peab hävitama kõik eksiarvamused, mille ta on kunagi tõepähe võtnud, kõiges tuleb kahelda. Selleks,et inimene suudaks sellise suure töö ette võtta, peab ta olema piisavalt küps ning ta peab omama mingit põhjust, miks seda teha. Selle põhjuse annab inimesele tema aru, mis ütleb, et miski ei ole kindel. On väga kerge minna tagasi harjumuspäraste arvamuste juurde, sest need on väga usutavad ning mõistuspärasem on neid uskuda, kui eitada. Descartes kirjutab,et tema meeled on teda enne petnud ning ei saa enam täielikult usaldada seda, mis on sind enne petnud ( näiteks vees kõverana paistev pulk on tegelikult sirge) seega kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. J...
Elu ilusaimad hetked Elu ilusamad hetked. Neist hetkedest räägitakse tihti, kuid ei räägita millised need kõige ilusamad hetked on ja mida need tähendavad inimestele sügaval südames. Kellele on need meeldivad, kellele täiesti tavalised hetked. On vanasõna, et ilu on vaataja silmades. Milline võib olla siis elu ilusaim hetk? Paljude naiste elu kaunim ja ka romantilisim hetk on arvatavasti päev, kui nad abielluvad. Sellel päeval teevad naised ennast väga ilusaks ja tunnevad ennast maailma õnnelikeima inimestena. Tihti kulutatakse selle peale enneolematud rahasummad, aga see ei ole oluline, sest see on nende päev, kus nemad peavad tundma ennast kuningannadena. Aga millised on inimestele veel kaunid hetked? Ühed ilusaimad ja erilisemad hetked inimese elus on need, millega on ta ise algust teinud. Tavaliselt on need pikad eesmärgid, mille nimel on töötatud aastaid, kulutatud raha ja nähtud...
Arutlus meetodist Rene Descartes 1) Antud teksti põhiväide: Inimese ja jumala hinge olemasolu. 2) Descartes arvas, et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda olemasolu maailmas je enda eksisteerimises, jõudis ta teadmiseni ma mõtlen, järelikult ma olen olemas. Midagi loogilisemat ja enam kergemat ei saakski selles lauses olla. Ta tunnetas, et ta on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises, mis oma oleluseks ei vaja kohta ega sõltu materiaalsetest asjadest. Samuti pööras ta tähelepanu hingele,...
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub s...
SÜRREALISM. I maailmasõja järgses Pariisis ei haaranud võidurõõm sugugi kõiki kunstiinimesi. Mõnede rahulolematus ühiskonnaga isegi süvenes. Sõja lõppedes saabusid Pariisi mitmed Zürichi dada liikmed eesotsas rumeenia kirjaniku Tristan Tzaraga. Pariisis kohtusis nad mässumeelse seltskonnaga, mille vaimseks liidriks oli Andre Breton, kes otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. Sellele võeti nimeks sürrealism ja 1924. aastal avaldas Breton, toetudes psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, oma arusaamises sürrealismist. See “...on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või muul viisil väljendab mõtte tõelisi käske, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi”. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseksmuutmine ja kaotamine. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inim...
Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. ...
MIS ON TEADVUS? TEADLIKKUS ISEENDAST JA OMA KESKKONNAST. MIS ON ÄRKVELOLEKUTEADVUS? KUI OLEME ÄRKVEL JA PIISAVALT ERKSAD NING TAJUME ENNAST JA KESKKONDA. KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL RE...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Tegelased: Minategelane; Bella; Bobby; Allan; Olle; William; Erna; pastor Roth; Stanley; Christer; Sixten; Kohtunik; Härra X ja Härra Y. See on erilaadne ilu mõningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstarktne, mis ilmsiks saab nende väheste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult inimesed. See oli mingi lääge, veniv meloodia, mis meenutas lagritsat. Jungfrutjärden helkis tuhmilt nagu puhastamata hõbe, taevas oli kuskil seitsme sinakashalli uduliniku taga. Mustja männimetsaga pehmendatud rannajoon sulges selle kõik looklevasse raami. Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi. Väljamõeldud inimene on enamasti ka elavast inimesest parem. Miks me teeme lihtsad asjad keeruliseks, kuni me neist enam aru ei saa ja kahtlema hakkame? Inimes...
Mis on stress, selle põhjused, tagajärjed ning kuidas sellega toime tulla? Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi põhjuste peamised valdkonnad on mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võit...
METAFÜÜSILINE MAAL Itaalia 1917-1921 Nime andis: Carlo Carra, teooriaid tutvustasid ajakirj. Valori Plastici's. TUNNUSED: eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. linnavaated või siseruumid. maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid ümbritsetud musta joonega, heledalt valgustatud. Ruum matemaatilise rangusega , viirastuslik. Värvid tuhmid. inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. vahel pilt pildis (Chirico).. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri ,,Valori plastici". Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), Carlo Carrà, Giorgio de Chirico, Giorgio Morandi,Alberto Savinio. Veristliku sürrealismi eelkäija - Giorgio de Chirico....
1. Andre Breton otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. 1924 nimetas andis ta oma arusaama sürrealismist: ,,puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väjlendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. 2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem d...
Inimene ise on oma õnne kõige suurem vaenlane Inimesed kas teavad, mida nad elult tahavad, või ei tea, ent see on üldiselt kõigile omane soov olla õnnelik. Ei ole võimalik luua ühest õnne definitsiooni, mis on ilmselt kõigi jaoks erisugune. On olemas Andreseid, kes püüdlevad õnne poole, rabades tööd ja näevad põrguvaeva, üritades garanteerida sellega oma perele head väljavaated ja võimalused. Samuti ka hoopis vastandlikke Pearusid, kes on pigem hedonistlike kalduvustega, väärtustades hetkenaudinguid ja põnevaid sündmusi. Mõne üksiku inimese puhul tundub, et õnn on kaasa sündinud ning pole midagi muud kui läbi elutee Fortuuna kaitsva tiiva all kulgeda. Teiste elus on aga tõuse ja mõõnu, nemad peavad pidevalt pingutama, et heale järjele jõuda. Kuid kas Vargamäel oli üldse võimalik saada üdini õnnelikuks ning mis neid inimesi selle juures takistas? Õnnelikke, kellel kõik tööd vilja kannavad ning alati veab, on ...
Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895...
Jahtunud jälg Olen 19-aastane üksik naine. Elan ema ja kasuisaga lapsepõlve kodus Tallinna külje all. Mind piinab luupainaja. Igal nädalal näen kasvõi korra unes väikest tüdrukut, kes vaatab mulle sügavsiniste silmadega otsa ja tahab, et ma temast kinni hoiaksin. Samuti näen pildikesi Selja jõest, kus lapsepõlves kasuisaga kalal käisin. Kuid mida see kõik tähendab? Miks? Olen vanemate käest selle kohta pärinud, kuid nad muutuvad alati väga närviliseks ja ütlevad vaid, et kujutan seda endale ette. Hiljuti räägiti ülikoolis vananenud kriminaal juhtudest ja nende uurimisest. Sel hetkel sain aru, et unenägu võib ju midagi tähendada. See peab olema minu perekonna minevikuga mingit moodi seotud. Sirvisin raamatukogus, kus töötan, vanu ajalehtedes olevaid surmateateid. Otsisin väikeste tüdrukute juhtumeid. „Olemas!” karjatasin üle saali. Olin leidnud 5-aastase Triin Kuldoru surmakuulutuse. Ta oli kaduma...
Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile...
Teadvuse äärealadel - unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on inimeste elus eriline nähtus, mida nimetatakse uneks. Vanematel inimestel kestab see vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Elu jooksul magab inimene keskmiselt 8 tundi igal ööl ja ometi ei vaja ei aju ega keha sellist pikendatud puhkuseperioodi. Niisiis, võib-olla magame vaid selleks, et unenägusid näha? Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsal...
Emotsioonid Argo Kruusmaa Ranno Rentik Sissejuhatus Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioonide olemasolule põhineb valedetektori tööpõhimõte. Ajalugu Üks esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud juba AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492 432 eKr) kirjutistest. Tema arvates taanduvad kõik nähtused neljale algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalu...
ALICE IMEDEMAAL Valge küülik jookseb mööda ja pomiseb: "Oi heldeke, oi heldeke, ma jään hiljaks!" ja võtab vestitaskust kella, et vaadata, mis see näitab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii väga imelik. See näib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseäralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult järele, pressib end küülikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alice´i unenäguderiiki. Alice maandub just seal ja elab läbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu leheküljed on otsast lõpuni unenäoloogikast kantud. Raamatu alguses ütleb ta, et Alice on unine, ja loo lõpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenäos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kõik algab ebamäärase tundega, et miski ei klapi, sest küülikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus...
Kunsti kontrolltöö 1. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäited? - 1906a. Tartus põllumajandus näituse osakonnas, iseseisvad ülevaatenäitused 1909a. Tartus ja Tallinnas. 2. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? - eelistas sõejoonistus ja graafika tehnikat. 3. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? - loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike teemadega rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 4. Kus oli võimalik õppida kunsti 20.saj. alguse Eestis? - Tallinna ja Tartu Kunstikoolis. 5. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? - valiku aluseks polnud aga vormiline sarnasus või ühtnme stiil, vaid võimalikult rabav uudsus. 6. Mis loodi teoseid eelistasid dadaistid luua? - ( Dadaistidele oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine tegelikult kõrvaline ). Olulisem oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes...
Psühholoogia tund 2.03.2010 Unega seotud probleemid Unetus ehk insomnia Inimene ei saa und, vähkreb voodis, ei saa und ja ärkab iga natukse aja tagant. 95% inimestest on unehäired. Vanurid vaevlevad kõige rohkem unepuuduse käes. Unetuse põhjused: 1. Füüsilised põhjused hingamishäired, astma, bronhiit, külmetus, rahutud jäsemed, vähi haiged, kõrge vererõhk 2. Füsioloogilised päevased tukastused, müra, lendamisest tekkinud uimasus, madal veresuhkur, järsk kaalukaotus, liiga suur söögikord enne uinumist. 3. Psühholoogilised depressioon, kurbus, erutus, ootusärevus, hirm, mure ja pinge. 4. Psühhiaatrilised psüühilised traumad. 5. Farmakoloogilised alkohol, mõned ravimid, antidepresandid, kofeiin, energijajoogid, nikotiin. 6. Keskkonnaga seotud Liialt kuum või liialt jahe magamistuba, müra, ebamugav magamisasend või koht. ...
Semiootika alused, 4 oktoober Saussure ja strukturalism Keel, milles me suhtelem iseendaga, see pole loomulik keel, varjatud, tsenseeritud meie mõistuse poolt. Unenägudes ma aga ei kontrolli - Freudi ideed. Kogu sotsiaalne aktiivsus on märgiline. Edastame märke. M rgiteadus võiks olla sotsioloogia aluseks, kuni ideoloogiani. Tähtsaim läbimurre tehtud aga keeleteaduses: seotud siis Ferdinand de Saussure'ga (1875-1913) Saussure: Vanast šveitsi aristokraatlikust perest, väljapaistev loodusteadlane, ka leiutaja. Alpinismi kui spordiala rajaja, esimene, kes vallutas Mont Blancki. Entomoloogia – putukateadus. „Üldkeeleteaduse kursus“ (Saussure raamat) avaldati pärast tema surma, seda tegid kaks tema kolleegi. See polnud otseselt Saussure kirjutatud, vaid raamat on kokku pandud tema suulistest materjalidest ja konspektidest. Mingisugust nähtust keeles seletame me selle k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
