1.Nimeta
tegevuskohti, kuhu mina tegelane jõudis, ja lisa, mille poolest ei
olnud see koht tavline võrreldes teiste samasuguste ruumidega.
Vannituba -
seal muutusid kellad ja peegel uduseks
Näitustesaal-
selles saalis oli ainult üks maal
kontserdisaal-
seal ei pidanud endale piletit soetama
Arsti
ruum- arst tahtis kirjutada sellised prillid, mis muudavad mina
tegelase nägemist aga võivad silmi rikkuda
Kohtusaal-
inimesi ei süüdistatud mingites kuritegudes vaid lihtsalt ahnuses,
liigses söömises ja joomises, laiskuse jne.
Söögisaal-
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jaanuseke
Õppematerjali autor
roimas ja selles, et ta üldse elab. Kuidas portreteeriksite minategelase südametunnistust? Segaduses,sünge, rahutu ning ära eksinud hingena. Milliste argumentidega kaitseksid minaisikut, kui oleksid kohtus tema advokaat? Tegelane on saanud oma karistuse juba hingekoorma talumisega. Koosta nimekiri seitsmest surmapatust, milles võiks süüdistada tänapäeva inimest. Mõtesta lahti romaani pealkiri. Hingede öö see pealkiri räägib mehe hingerännakust tol ööl. Minategelase hing läbis minevikusündmusi häguste sündmustena ning tõi selgust tema hingeelus toimuvast.
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ta mõnel keel
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühele väiks
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühel
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
Telgis said kõik kokku ja hakkasid kohe jutustama: kes oli märgi esile mananud, miks ja kus too võlur nüüd on? Hommikul lahkusid Weasleyd, Harry ning Hermione koju, kus neid ootas murelik proua Weasley. Ta oli lehest lugenud hirmsast vahejuhtumist lendluudpallimatsi ajal ja oli arvanud, et nad kõik on juba surnud. Härra Weasley suundus otsejoones tööle, et abistada ministeeriumi töötajaid müsteeriumi lahendamisel. Ülejäänud läksid magama, sest seljataga oli unetu ja seikluslik öö. Järgmisel hommikul ärkas Harry üles, tundes õhus vaheajalõpu rusuvust. Vihm trummeldas ikka veel vastu aknaid, kui Harry teksad ja pulloveri selga tõmbas (koolirüüd panevad õpilased selga alles Sigatüüka ekspressis). Bill ja Charlie otsustasid tulla teisi rongi peale saatma, kuid Percy vabandas ja ütles, et peab tööd tegema. Proua Weasley oli küla postkontoris katsunud jõudu telefoniga ja tellinud kolm tavalist mugutaksot, mis nad Londonisse viiks
Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei. Ma sooviksin hoopis magada teie voodis! Ega teil midagi selle vastu pole?" küsis John. "Ei ole, mul pole selle vastu midagi!" Mu mees niheles terve öö diivanil. Ma ei saanud öö otsa magada. Hommikul olime kõik köögis peale Johni. "Stiiv-Maikel aja John üles!" käskisin Stiiv-Maikelit. "Miks mina? Miks ei võiks sina seda teha?" küsis ta hirmunult. "Sest mina käsin!" käratasin nähvates talle. "Hea küll, aga kui ta minu peale vihastab, siis sina vastutad!" ütles ta ja jooksis üles. Kui ta üles jõudis, siis sisenes ta tuppa ja hakkas karjuma ja jooksis alla, nagu oleks tal tuline kartul püksis. "Kas ta oli alasti?" küsis Helen õhinal. "Ei
Metsalangi voodisse, hiljem öösel puges Indreku juurde, poiss ei julgenud end liigutada, kartis et siis neiu teeb midagi - naine, kes Indreku kaissu pugenud olid, osutus selleks samaks, kes talle linnas esimesena naeratas, noormees ärkas selle peale ülesse, ja tahtis lahkuda, kuna uksed ja väravad olid lukus, kasutas selleks akent, neiu oli pärast seda nutnud, Metsalang pragas Indrekuga selle eest XXIV - Indrekul ei läinud see öö kuidagi meelest, mõtles sellest pidevalt - ainuke koht, kus ta sai üksi olla, oli vana kuur, kus oli õlgedel maganud, mõtiskles, kuidas maailm jääb aasta-aastalt aina vaesemaks - ükskord, kui Indrek tahtis kuuri minna, kuulis ta seal väikese tüdruku häält, lähemale minnes nägi, kuidas tüdruk istub kirju kass süles ja õpetab talle eluviise, Indrekut nähes põgenes - tütarlaps hakkas läbi laudseina Indrekuga rääkima, rääkis kuidas kogu tema pere teda tunneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid