Suhkruasendajad Mis on suhkruasendajad? Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Enamike suhkruasendajate kasutusele võtmise peamiseks põhjuseks see, et paljud neist ei anna energiat või on nad nii magusad, et neist saadav energia on imeväikene. Suhkruasendajad annavad võimaluse nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral. Tänapäeval on õpitud valmistama mitmesuguseid suhkruasendajaid, mis jaotatakse kahte gruppi: energiat sisaldavad ja energiavabad. Energiat sisaldavad suhkruasendajad tõstavad veresuhkrut ning nende tarvitamisel tuleb arvestada kaloreid ja süsivesikuid. Plussid ja miinused + Ka diabeetikud saavad nautida magusat maitsed + Võimaldab salenejatel suhkru asemel energiavabu suhkruasendajaid kasutada - Tarbides üle lubatud normi võivad põhjustada tervisekahjustusi ENERGIAVABAD SUHKRUASENDAJAD SAHHARIIN (E954)...
MAGUSTUSAINED MESI JA SUHKRUASENDAJAD KO14-KE KRISTINA LUNEV MESI Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetu ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Mesi on bioloogiliselt aktiivne toiduaine, mida mesilased valmistavad õitelt korjatud nektarist või taimeosadelt kogutud eritistest. MEE LIIGID PÄRITOLU JÄRGI: ÕIEMESI - taimede nektarist saadud mesi; LEHEMESI - mesi, mis on saadud peamiselt elusate taimeosade eritistest toituvate putukate (Hemiptera) või elusate taimeosade eritistest; MEE LIIGID (2) TOOTMISVIISI JÄRGI: KÄRJEMESI KÄRJETÜKKIDEGA MESI NÕRGUNUD MESI VURRIMESI PRESSITUD MESI FILTREERITUD MESI MEE KOOSTIS Mesi koosneb põhiliselt erinevatest suhkrutest, peamiselt fruktoosist ja glükoosist ning samuti teistest ainetest nagu orgaanilised happed, ensüümid ja...
1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus. Glükoosi kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite valmistamisel. Glükoos on inimesele energiaallikas ja parandab närvisüsteemi 5) Milline erinevus on α- ja β-glükoosil (2 erinevust) 1. Kui glükoosi tsüklilises vormis on esimese süsiniku aatomi juures olev H-rühm üleval p...
Suhkrud Suhkruasendaja Diamant Koostis: kunstlik magusaine tsüklamaat, naatrium- karbonaat, happesuse reguleerija viinhape, kunstlik magusaine sahhariin, laktoos Tootja:Krüger GmbH & CO. Tootjamaa: Saksamaa Puuviljasuhkur Namora Koostis: fruktoos ja dekstroos Tootja: Namora Tootjamaa: Iisrael Skaneja glükoos Koostis: glükoos Tootja: Skaneja Tootjamaa: Leedu Suhkur Optima Linja Koostis: suhkur Tootja: Optima Linja Tootjamaa: Leedu DanSukker Demerara Koostis: suhkruroost erikvaliteediga toorsuhkur Tootja: Nordic Sugar Tootjamaa: Taani
Gradeerima-väärtuslikuks tegema Gradueerima-teaduslikku kraadi andma Aspekt-seisukoht Asbest-materjal Sünekdohh-kõnekujund Patendeerima-töö taotlustunnistust andma Bloknoot-rebitavate lehtedega märkmik Standard-norm Tsehh-tootmisjaoskond tehases Almanahh-kunstialane koguetos Sahhariin-roosuhkrust 500x magusam värvuseta aine Stiihia-iseeneslik purustav loodusjõud Papaaha-kõrge karusnahkne meestemüts Mahorka-tubakaliik Krahh-häving Brigantiin-kahemastiline kiirepurjelaev Katamaraan-kahekereline veesõiduk Grafomaan-palju ja väärtusetult kirjutav isik Tsellofaan-läbipaistev kile Kulinaar-kokk Arhivaar-arhiiviametnik Magistral-suur autotee Aforism-lühike vaimukas mõttetera Formalist-oma töös välist vormi jälgiv inimene Karahvin-pikema kaelaga klaasist lauanõu jookide serveerimiseks Atasee-saatkonnas või diplomaatilisel missioonil oma riiki teatud alal esindav diplomat Sarmikas-võluv Tehnoloogia-töötlemisviis Ekskursioon-õppe või huvireis Ek...
Tallinna Teeninduskool Suhkruasendajad Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Suhkruasendajad Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Mis on suhkruasendajad ja milleks neid kasutatakse......................4 1.1 Kasutus Euroopas....................................................................4 2. Koguste arvestamine.......................................................................5 3. Magusamaitselised lisaained...........................................................6 3.1 Mannitool.................................................................................6 3.2 Sorbitool...................................................................................6 3.3 Ksülitool...
Minu Toiduained Köögiviljad: Progand,Tärkliselised Kaunviljad Lihad: Linnulihad, Munad, Sealiha, Kala, Peekon Ilma suhkruta Naturaalsed juustud, Sinihallistus juust, Cheddar, Asiago juust Kodustehtud jogurt (süüa 24 tunni jooksul peale valmistamist) Puuviljad Õunad,Banaanid,Ananassid, Aprikoos, Avokaado,Viinamarjad, Kiivi, Ploomid Mahlad (värsked) Ilma suhkrute ja lisanditeta Pähklid,Kreeka põhklid, maapähkleid koorega, Mandlid Õlid: Oliiviõli, kookoseõli, Maisiõli, Avokaadoõli Kerge tee ja kohv Maitsestamata zelatiin Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi Ilma suhkruta mandlipiim Mandliõli Küpsetus Sooda Basiilik, Loorberi leht Peet Kõik Marjad Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas Seller Kastanid Petersell Kaneel Soodavesi Kookos, Kookosepiim Suvikõrvits Jõhvikamahl Kurk Rosinad Baklazaan Konservitud puuv...
AREENID · Tasandilistest aatomitest moodustub ring või tsükkel, ilmnevad uued omadused, mis ei sarnane küllastumata ühendite omadega. Neid aineid nim aromaatseteks, kuid enamikul neist pole meeldivat lõhna või on lõhnatud. Üldnimetus on areenid ja lihtsaim esindaja on benseen (C6H6). · Benseeni pole võimalik klassikaliste struktuuridega väljendada. Seal on sidemed just nagu poolteisekordsed. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronide pilv, mis ühendab endas kuut pii-elektroni. · Aromaatne ring-asendatud benseeni molekulides asendub benseeni tsükkel (on tervet tsüklit hõlmav pii-elektronide pilv. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. · Areenist moodustunud asendusrühm: arüülrühm (asendiisomeeria) · Benseenist: fenüül · Areenid on vedelikud või kristalsed, vähepolaarsed, ei lahustu vees, lahustuvad süsivesinikes, eetris jt mittepolaarsetes lahustites, suur energeetiline püsivus. Ben...
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahva...
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas -...
MESI on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. MEELIIGID JAGUNEVAD KOGUMISVIISI JÄRGI: Õitelt kogutud mesi Okastelt kogutud mesi MEE KOGUMINE JA VALMISTAMINE: •Nektar kantakse tarru meepõies •Aurutatakse välja võimalikult paju vett •Mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes MEE KASULIKKUS! Mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. MEE KASUTAMINE: Mesilased koguvad mett endale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit koguda ei ole võimalik, noore ...
Lisaained. Definitsioon Lisaained on looduslikud või sünteetilised ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel, eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, konsistentsi, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Päritolu 1. Ained, mis on eraldatud toiduainetest 2. Ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. 3. Ained, millel ei ole looduses analoogi. Liigitus Jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Põhifunktsiooni alusel võib lisaainetel olla veel teisi omadusi. Toiduvärvid E100 E199 Säilitusained e. konservandid E200 E299 Antioksüdandid E300 E399 Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E400 E499 Happed, alused, soolad E500...E585 E500 naatriumkarbonaadid (söögisooda) happesuse regulaator, kergitusaine E501 kaaliumkarbonaadid E502 ammooniumkarbonaadid E507 soolhape Kunstlikud maitse ja aroomained ning nende ...
Eainete märgistus Mari-Liis Oberg, Kerly Naeris, Polina Piskoppel, Kaie-Mari Hanikat 10 A klass Kuidas tähistatakse Eaineid? Kas on erinevaid võimalusi? Euroopas on vastav koodsüsteem tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Samuti võib tähise ja numbrikoodi asemel olla Eaine nimi nt. sidrunhape. Näiteks: E410 jaanileivapuujahu E330 sidrunhape E954 sahhariin Milline on Eainete kohta käiv seadusandlus? Toiduseadus 3. peatükk ,,Toidu suhtes esitatavad nõuded" §16. Lisaaine (1) Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid ( teisest § 17. Tehislik lõhna ja maitseaine (1) Toidu ühendist saadav ühend) muutuvad otses...
TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glüko...
KORDAMINE EESTI KEELE SUULISE JA KIRJALIKU VÄLJENDUSE ÕPETUSE EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür D...
H ÕIGEKIRJUTUS h sõna algul h sõna keskel h sõna lõpus hajameelne psüühika psühholoogia almanahh harrastama mehhaanika mehhanism kasahh halastamatu sahhariin krahh herilane arahhis tsehh hubane stiihiline tsehh hulgus papaaha epohh hurtsik mahorka sahh hütt abstraheerima Aga: Kaashäälikuühendis: Aga hüüdsõnades: ulguma tsehlanna aitäh ulgumeri korjas pohli ...
Kaudselt Bisnismen ärimees Õudselt Drastiline tugevasti mõjuv rabav Soodsalt Gangster kurjategijate jõugu liige Ärksad Gurmaan peenetoidu armastaja Tõrksalt Guru Õpetaja Kündsin Kotlet Liha toode Küntud Bankett pidusöök Nüüdisaegsed Taburet tool Algkool Kabinet töö ruum Hõlbsalt Kompvek komm Üleüldse Tualett WC Peatselt Sigaret tubakatoode Teadke Ballett tants Umbsest Fokstrott tants Moodsa ...
E-ained Hendrik Saarmäe Toiduainete lisaained on sünteetilised või looduslikud ained, mis lisatakse töötlemisprotsessis toidu sisse tahtlikult. Lisaainete eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained). Kolmanda grupi moodustavad ained, millele ei ole looduses analoogi. Toime põhjal jagatakse lisaained viide suuremasse gruppi: toiduvärvid E 100 - E 199; konservandid E 200 - E 299; antioksüdandid E 300 - E 399; emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400- E 4...
Keemia KT Areenid 1. Mõisted o Aromaatne ühend – aromaatset ringi omav orgaaniline ühend o Aromaatne ring – orgaaniliste ühendite struktuurielement, tunnuseks tasandilistest aatomitest koosnev ring ning π-elektronpilv o Areen – tsükliline kaksiksidemega ühend o Heterotsükliline ühend – sisaldavad peale süsiniku ka teisi elemente (N, O, P) o Fenool – ühte OH-rühma sisaldav areen o Aromaatne amiin – NH2-rühmaga benseen, ka aniliin o Benseen – kõige tavalisem areen, C6H6 o Nitreerimine – reageerimine HNO3-ga o Fenüül – benseen asendusrühmana o Fenoksiidioon – fenool happe anioonina o Laengu delokalisatsioon – laeng on „laiali määritud“ 2. Areenide valemite ja nimetuste teadmine ja reeglid o Benseen – C6H6 o Aromaatsed halogeenühendid – halogeeni eesliide (nt. klorobenseen) o Fenool – sis...
Keemia KT Karbonüülühendid ja Karboksüülhapped 1. Aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete võrdlus, valemid, eristamine Aldehüüdide, ketoonide ja karb.hapete nimetamine ja valemite koostamine Aldehüüd Ketoon Karb.hape R-CHO R-CO-R R-COOH Lõpp -aal Lõpp -oon Lõpp -hape CH3CHO - CH3COCH3 - CH3COOH - etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatak...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 LISAAINED Kirjalik töö Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 Kirjalik töö „Lisaained“ Hanna Seeder Sisukord 1.Heliis siirup punasesõstra- ja maasikamaitseline.....................................................................3 2.X-tra tomatiketšup....................................................................................................................3 3.Rimi must jäätee virsikumaitsega............................................................................................3 4.AS Maag lihatööstus Rannarootsi lastevorst............................................................................3 5.Mertinger Burgeri viilud (juust)........................................................................................
ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, ...
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
AREENID AROMAATSED ÜHENDID. 1825 aastal eraldas M.Faraday aine, mille valem oli CH ja seda ainet on hakatud kutsuma benseeniks. See on lihtsaim aromaatne ühend. Selle esialgse struktuuri pakkus välja Kekule 1865 aastal, kes mõistis, et aine ehitus ei saa olla tsükloheksatrieenile sarnane, sest benseeni omadused erinevad oluliselt alkeenide omast. Benseeni molekuli energia on palju madalam, seega on benseen palju püsivam, kui tüskloheksatrieen. Hilisemad uuringud tõestasid, et kõik benseeni sidemed on ühepikkused (sidemed on poolteisekordsed) ja sama energiaga. Lisaks on benseeni molekul tõiesti sümmeetriline moodustis, milles kõik aatomid asetsevad ühel tasapinnal, erinevalt tsükoheksaanist, mis moodustab ruumilise struktuuri. Joonis 1. Benseeni kujutamine. Kõik süsinikud on sp² valentsed. Igal süsinikul on hübridiseerimata(?) p-orbitaal ja nende orbitaalide kattumisel tekib -elektronpilv kahel poo...
Kas suhkruhaigete suhkur on kasulik või kahjulik? Suhkrust räägivad suhkruhaiged sageli. Suhkur on seotud hirmudega. Tihti ei taheta kuuldagi vabamasy suhkrukasutusest ja siis otsustatakse seda pigem mitte kunagi süüa. Tegelikult on see otsus positiivne. Kuid seisukohad muutuvad ja ikkagi lubatakse suhkurt enda toidulauale. Suhkur on valge surm, kuigi see on õigestes kogustes väga kasulik. Umbes 10 a tagasi tõdeti, et diabeetiku toiduvalikus võib olla väikestes kogustes ka tavalist suhkrut. Toidusoovituses öeldakse, et spetsiaalseid diabeeditooteid ei ole vaja. Ka suhkru asendamisel teiste magusainetega nagu fruktoos, sorbitool või maltiool, ei saavutata eriti midagi. Tähelepanu tuleks pöörata kõikidele süsivesikutele. Tavaline suhkur on üks süsivesikutest, millele tuleb tähelepanu pöörata sama palju kui kõigile teistele süsivesikutele.Tavalisel suhkrul ei ole maagilist veresuhkru...
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
Toidu lisaained Tiiu Liebert'I raamatus selgitatakse, mis on toidu lisaained, milleks neid toiduainetesse lisatakse, kas nad on ohutud. Antakse ülevaade lisaainete jaotamisest rühmadesse ning iseloomustatakse neid rühmi lühidalt. Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E-koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest,...
Toiduainete keemia Toiduainete koostis 2 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana Sünteesiained: valgud, mineraalained (Ca, P,Mg); tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu Energeetilised ained: süsivesikud, rasvad Reguleerivad ained: vesi, vitamiinid, mikroelemendid 3 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toidupüramiid 4 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eained ehk toiduainete lisaained Toidu lisaained on ained, mis lisatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsivust. Lisa...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karoliina Tammik(9A klass) E-AINED JA PAKENDID Referaat TALLINN 2011 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi.................................................................................4 Looduslikud................................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaai...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Siret Püi T11ME E-AINED Iseseisev töö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2009 2 Siirup( troopiliste puuviljade maitseline) E950 - Atsesulfaamkaalium (ka atsesulfaam K) Kasutusala:Karastusjoogid, mahlad, jäätis, marmelaadid, dzhemmid, shokolaad, maiustused saiakesed. Omadused:Magusaine. Kõrvalmõjud:Kuna on üks uuematest suhkruasendajatest, ei teata kõrvalmõjusi. E951 - Aspartaam Kasutusala:Karastusjoogid, mahlad, hapendatud piimatooted, jäätis, suhkruasendajad, närimiskummi. Omadused:Magusaine, lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud:Mõned inimesed võivad olla allergilised aspartaamile. Võib tekitada peavalu. Loomkatsetes on tekitanud epilepsiat. Aspartaami kõrvalmõjudest 2/3 on neuroloogilised või käitumishäired, nagu näiteks ahistustunne, ärritustunne, masendus, unetus, pearinglemine. Epilepsia puhul ettevaatust. E952 - Tsükla...
Sisukord Sissejuhatus Eritoitumise all käsitleme taimetoitlust, laktoositalumatust, tsöliaakiat, diabeeti, toiduallergiaid, toitude kohandamist erivajadustega klientidele. Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. ...
...... .......... E-ained toidus Uurimistöö Juhendaja: ........ Varstu 2010 SISSEJUHATUS ............................................................................................... 1. TOIDU LISAAINETEST ÜLDISELT ......................................... .................. 1.1.Toidu lisaainete põhilised grupid....................................... ................ 1.2. Päritolu............................................................................. ............... 1.3. Toidu lisaainete ohutus...................................................................... 2.TOIDUVÄRVID................................................................................. 2.1.Mis on toiduvärvid?........................................................... .... .......... 2.2.Milliseid toiduvärve eelistatakse kõige enam...
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.1. AJALUGU...........................................................................................................................3 2. HAMBAPASTADE LIIGID...................................................................................................7 2.1 Laste hambapastad............................................................................................................7 2.2 Fluoriide sisaldavad hambapastad.....................................................................................7 2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad.........................................................7 2.4 Multiomadustega h...
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, ...
Kodune töö nr. 7 Mis saab pärast nafta lõppemist? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koo...
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit...
TOODETE KEEMILISE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINETE PÕHJAL Kristi Lember XIIÕA 1. Majonees provansaal. Tarplani Kaubanduse OÜ Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, sinepipulber, sool 1,1%, vadakupulber, munapulber, paksendaja ( modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine ( naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), toiduvärv (beeta-karoteen) E415 Ksantaankummi Kasutusala: Juurviljakonservid, salatikastmed, dzhemmid, marmelaadid, karastusjoogid, maiustused. Omadused: Paksendaja, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. E202 - Kaaliumsorbaat Kasutusala: Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid Omadused: Säilitusained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalö...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Vallo Holm Ohtlikud ja E-seeria lisandid toiduainetes õppeaines keskkonnakeemia Juhendaja: Sergei Jurtsenko TARTU 2008 2 SISUKORD Toidulisandid ja lisandid toitudes........................................................................................ 4 Lisaained..............................................................................................................................4 E `d meie toidus, nende kahjulikkus....................................................................................7 Lisaained ja ülitundlikkus..................................................................................................10 E - ainete tabel, ehk mida mingi E - aine põhjustab.......................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................
1) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused 2) Amfetamiini toime, mõju ja kahjulikkus 3) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 4) Stüreeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 5) Dioksiinid: kasutusalad, kuidas ja mis protsesside tagajärjel nad võivad sattuda loodusesse ja atmosfääri, nende mõju ja ohtlikkus keskkonnale, dioksiinide sisalduse ainetes tõestamise kirjeldus (Beilsteini proov) 6) Heterotsükilised ühendid: nikotiini, morfiini, kofeiini leidumine, mõju organismile, kasutusalad 7) Süsivesinike halogeeniühendite füüsikalised omadused ja mõju organismile 8) Diklorometaani, triklorometaani (kloroformi), tetraklorometaani omadused ja kasutusalad 9) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse? 10) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda sat...
MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLREGILISED? Sport ja allergia Pärast füüsilist pingutust hingamisraskused ASTMA Spirograafia näitab kui vabalt liigub õhk välja meie higngamisteedest, kui palju 1 sekundi jooksul väljahingatava õhu maht väheneb Pingutusastma esinemissagedus on 90% astmahaigetel, 6-13% rahvastikust, naised 35,4%, mehed 13,2%. Atoopia korral astma tekke risk suureneb 25 korda kiirus ja jõualadel ning 75 korda kestvusaladel. Bronhilõõgastite kasutamine Inhaleeritavate hormoonide kasutamine Allergia indutseerib astmat Sport miks? Suu kaudu pingutuse ajal külm, kuiv õhk, temperatuuri langus hingamisteedes (nina kaudu hingates soojendatakse sissehingatav ühk ning puhastatakse), ödeemi tekke algus Kuiv õhk kaotame niiskust hingamisteedes, osmolaarsuse tõus, konstriptsiooni põhjustab, seega nina kaudu hingata koormuse ajal Pingutusastmahoo ajal ei tõuse eosinofiilide arv veres ega rögas NO hulk väljahingatavas õhus ei muutu võ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insul...
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
1.osa Teraviljad Ökoteraviljad Kõvateraline nisu *Proteiinisisaldus 10-14% *Sisaldab rohkesti gluteeni (teravilja valgusegu) *Kasvab soojas kliimas *Sobilik paremini pärmitaignast toodete küpsetamiseks Durumnisu - kõvanisu eriliik *Sisaldab rohkesti gluteeni, kuid küpsetamiseks ei sobi *Jahvatatakse jahu nimega semolina, mida kasutatakse pastatoodete valmistamiseks (tähendab itaalia keels sõredat, selgelt tuntava teralise tekstuuriga nisujahu) couscous *Saadakse kõvanisust ...
Referaat: NAFTA JA SELLE PRODUKTIDE VÕIDUKÄIK LÄBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka...
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik...
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud kül...
Toitu terviseks Maailmas on palju rahvaid ja väga palju erinevaid toitumistavasid. Uuemal ajal on aga kunagised traditsioonilised toitumisviisid üha rohkem taandunud, asendudes järjest enam universaalse, arenenud riike iseloomustava toitumisviisiga, mida on nimetatud ka toidusedeli ,,läänestumiseks". Mitmed uurijad on toitumisviisi ,,läänestumist" otseselt seostanud üha massilisema haigestumisega varem suhteliselt harva esinenud tõbedesse, nagu näiteks südamehaigused, diabeet, vähk, reumatoidartriit, podagra ja mitmed teised. Küllap annab see märku tõsiasjast, et traditsiooniliste toitumistavade hülgamisega on ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid ning kõrgekvaliteedilist valku kvaliteetsete li...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
