Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Areenid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
AREENID
  • Tasandilistest aatomitest moodustub ring või tsükkel, ilmnevad uued omadused, mis ei sarnane küllastumata ühendite omadega. Neid aineid nim aromaatseteks, kuid enamikul neist pole meeldivat lõhna või on lõhnatud. Üldnimetus on areenid ja lihtsaim esindaja on benseen (C6H6).
  • Benseeni pole võimalik klassikaliste struktuuridega väljendada. Seal on sidemed just nagu poolteisekordsed. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronide pilv, mis ühendab endas kuut pii-elektroni.
  • Aromaatne ring-asendatud benseeni molekulides asendub benseeni tsükkel (on tervet tsüklit hõlmav pii-elektronide pilv. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri.
  • Areenist moodustunud asendusrühm: arüülrühm (asendiisomeeria)
  • Benseenist: fenüül
  • Areenid on vedelikud või kristalsed , vähepolaarsed, ei lahustu vees, lahustuvad süsivesinikes, eetris jt mittepolaarsetes lahustites , suur energeetiline püsivus. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu
  • Narkootiline toime.
  • Benseeniring esineb bensoehappes (E210), aminohapetes, aspiriin, sahhariin , vanilliin
  • Aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, tema reageerimine algab elektrofiili ühenemisega. [elektrofiilne asendusreaktsioon ]
  • Üle 4 benseenringi-kantserogeense toimega
  • Aromaatsed nitroühendid moodustuvad nitreerimireaktsiooni saadusena
  • Aromaatsed halogeeniühendeid kasutatakse lahustitena
  • Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud (püsivad). (teratogeenne mõju, HIV sarnane). Paiskaad prügipõletustehased ja tööstused.
  • Tüüpilised reaktsioonid: alküünimine(A+RCI=C6H5R+HCl), halogeenimine (A+Cl-Cl=C6H5Cl+HCl), nitreerimine(A+HONO2=C6H5NO2+H2O).
  • Heterotsüklilised on need, mis sidaldavad tsükli koosseisus heteroaatomeid. (sarnased atsüklilistega)
  • Püridiin-värvuseta, mürgine, ebameeldiva lõhnaga vedelik (kivisöetõrvas)
  • Pürrool-omapärase lõhnaga vedelik, oksüdeerub õhu käes, puuduvad aluselised omadused. Lämmastikku sisaldavad heterotsüklid esinevad alkaloidides. – nikotiin .
  • Morfiin- tugev valuvaigisti, tekitab sõltuvust
  • Kofeiin -ergutav
  • Looduses porfiini asendusderivaadid: porfüriinid-heem(Fe), klorofüllid(Mg).
Areenid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Blimey Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

AREENID
3
doc

AREENID

Aromaatne tuum ei pea koosnema ainult süsiniku aatomitest, sellesse võivad kuuluda ka teiste elementide aatomid, kuid tingimata peavad need olema sp²-valentsolekus. Tasandilisel ehk sp² - süsinikul on väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kolm orbitaali (üks s- ja kaks p-orbitaali). Süsiniku aatomi väliskihi kolmas p-orbitaal ei hübradiseeru ja jääb kõrgemale energeetilisele tasemele. NOMENKLATUUR Aromaatsete ühendite üldnimetus on areenid. Tüviühendiks on üldjuhul tsükkel e. aromaatne tuum. Kui benseenituum on ise asendusrühmaks, siis kasutatakse eesliidet fenüül-. Areenide isomeerija on tingitud asendusrühmade asukohast. / EESLIIDE + KSÜLEEN / 1. Orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid) - 1,2 dimetüülbenseen e. ortoksüleen 2. Meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3- isomeerid). -1,3 dimetüülbenseen e. metaksüleen 3

Keemia
Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

vesinikuks. 2CH4 HC CH + 3H2 IV KASUTAMINE Etüünist toodetakse vinüülkloriidi etanaali ja õlikindlaid kautsukeid (kloropreenkautsk) ning teda kasutatakse metallide kuumutamisel. Etüünist ja butanoolist valmistatakse sostakovski palsamit, millega ravitake haavandeid ja põletusi. Etüün ja ammoniaak on vitamiini PP sünteesi lähteained. Areenid (Aromaatsed süsivesinikud) AREENID Ühetuumailsed Kondenseerunud tuumadega AREENID ehk aromaatsed süsivesinukud on benseenituuma sisaladavad süsivesinikud (benseen C6H6). I BENSEENI KUJUTAMISE MOODUSED lihtsustatud poolteistkordse sümboolne

Analüütiline keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

vesinikuks. 2CH4 HC CH + 3H2 IV KASUTAMINE Etüünist toodetakse vinüülkloriidi etanaali ja õlikindlaid kautsukeid (kloropreenkautsk) ning teda kasutatakse metallide kuumutamisel. Etüünist ja butanoolist valmistatakse sostakovski palsamit, millega ravitake haavandeid ja põletusi. Etüün ja ammoniaak on vitamiini PP sünteesi lähteained. Areenid (Aromaatsed süsivesinikud) AREENID hetuumailsed Kondenseerunud tuumadega AREENID ehk aromaatsed süsivesinukud on benseenituuma sisaladavad süsivesinikud (benseen C6H6). I BENSEENI KUJUTAMISE MOODUSED lihtsustatud poolteistkordse sümboolne

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

„Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39

Kategoriseerimata
Orgaaniline keemia konspekt
44
pdf

Orgaaniline keemia konspekt

„Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39

Orgaaniline keemia




Kommentaarid (2)

haldii profiilipilt
haldii: oli vaja
16:54 17-02-2013
JxxK profiilipilt
Jaak Aaso: Tänud
22:44 05-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun