Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

E-ainete märgistus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tähistatakse Eaineid?
  • Milline on Eainete kohta käiv seadusandlus?
Eainete märgistus
Mari-Liis Oberg, Kerly Naeris, Polina Piskoppel, Kaie-Mari Hanikat
10 A klass
Kuidas tähistatakse Eaineid?
Kas on erinevaid võimalusi?
Euroopas on vastav koodsüsteem tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele
keemilisele ühendile.
Samuti võib tähise ja numbrikoodi asemel olla Eaine nimi nt. sidrunhape.
Näiteks:
E410 jaanileivapuujahu
E330 sidrunhape
E954 sahhariin
Milline on Eainete kohta käiv seadusandlus?
Toiduseadus 3. peatükk ,,Toidu suhtes esitatavad nõuded"
§16. Lisaaine (1) Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse
toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid ( teisest
§ 17. Tehislik lõhna ja maitseaine (1) Toidu
ühendist saadav ühend) muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. käitlemisel on lubatud kasutada nõuetekohast
Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega
toidu põhikoostisosana.
tehislikku lõhna ja maitseainet (edaspidi lõhna
(2) Lisaainet on lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud ja maitseaine).
viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine
kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada.
(2) Toidus lubatud lõhna ja maitseainete loetelu
(3) Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa ning ning piirnormid toidugruppide kaupa, lõhna ja
lisaaine kasutamise tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus .
(4) Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi
maitseainete suhtes esitatavad nõuded, nende
Valitsus. ainete kasutamise ja valmistamise tingimused
ning viisid kehtestab Vabariigi Valitsus..
Kas Eainete märgistuse kohta antav info pakendil on tarbijale piisav?
Kas tootja saab anda ka eksitavat infot? Too näiteid.
Pakendil olev info on tarbijale piisav. Alati võib lisainfot otsida ja oma teadmisi
täiendada.
Tootja võib saada eksitavat infot.
Nt. Pakendil on kirjas, et toode sisaldab tartrasiini. Tarbija ei tea, mis on tartratsiin ning
saab aru, et antud pakendi sisu ei sisalda Eaineid.
( Tartratsiin ehk E102 on värvaine, mis on nt. sinepis, karatusjookides,
närimiskummis jne. )
Eainete kasutamine teistes
riikides
Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk Etunnus, mis tähendab, et see on läbinud
vastavad ohutushinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud.
Eainete süsteem väljaspool Euroopat jäätakse E täht ära ja kirjutatakse ainult number.
Näide: Euroopas on äädikhape E260, aga väljaspool Euroopat 260.
E-ainete märgistus #1 E-ainete märgistus #2 E-ainete märgistus #3 E-ainete märgistus #4 E-ainete märgistus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaiuolen Õppematerjali autor
Kuidas tähistatakse e-aineid? kas on erinevaid võimalusi?Milline on e-ainete kohta käiv seadusandlus?Kas e-ainete märgistuse kohta antav info pakendil on tarbijale piisav?E-ainete kasutamine teistes riikides

Sarnased õppematerjalid

Tööleht toiduseadusest
14
docx

Tööleht toiduseadusest

Tööleht toiduseadusest 1.Ühendage mõiste ja definitsioon sobivalt 1. Toit ALooduslik või sünteetiline aine, mida käitlemisel 1. B lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Tavaliselt ei kasutata seda iseseisva toiduna. 2.Lisaaine B…nimetatakse töödeldud, osaliselt töödeldud või 2. A töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. 3. Toidulisand CPõllumajanduses või selle allharus toodetud 3. D saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks. 4. Esmatoode

Tööohutus
Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

Toiduaineõpetus
kordamine toiduohutus
20
docx

kordamine toiduohutus

Ettevõtted peavad olema teadlikud nende poolt toodetavate toitude füüsikalistest ohtudest. Igapäevaselt toorme, vahetoodete ja lõpptoodete kontroll. Seadusandlusest ja ettevõtte sisekorrast tulenevad reeglid peavad olema täidetud. Poldid, mutrid, klaasitükid, pinnud, rooste, koorunud värv, närilised+nende karvad, töötajatega seonduv. 24. Toiduga kokkupuutes olevad materjalid (TKM). Nõuded, kasutamise tingimused, märgistus. Nõud, köögitarbed, kodumasinad, toiduainetööstuse seadmed ja vahendid, pakendid. Need ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. Märgistus ja vastavusdeklaratsioon. Jälgitavus. Kasutamistingimused: 1) toidu reageerimisvõime materjalidega – mida hapum või rasvasem toit, seda rohkem reageerib materjalidega

Toiduohutus
TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS
69
docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

toota harva rohkem kui 300 g siidi päevas. Hiina ja Jaapani siidi tootmine- Hiinas ja Jaapanis kasutatavad röövikud munevad üks kuni kaks korda aastas. Hiina ja Jaapani siidiussid on selektiivse aretuse tulemus. Kasvatatakse ainult kunstlikult. Metsik siid - Jaapanis ja Põhja- Hiinas elava siidiliblika röövikuilt saadavat siidi nimetatakse metsikuks siidiks. Sarnaneb mooruspuusiidiga, kuid röövik sööb tammelehti. Tussorsiid, jammamai siid, muga- siid 1.3 Märgistus 1. Valmistatud varem kasutamata villakiust ega ole segatud muude kiududega. 2. Villa ja mõne muu kiu segust toodetud vill. Muud kiud on lisatud villa omaduste parandamiseks. 3. Villane, sisaldab taaskasutatud villa. Lambatõuge liigitatakse vastavalt saadavale villale nelja eri rühma: Alusvilla andvad tõud- vill on udejas, peen ja säbar. Pealisvilla andvad tõud- ogakiud, karmid, lauged ja läikivad. Peenuse järgi liigitatakse ja iseloomustatakse villa järgmiselt:

Ettevõtlus
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
40
doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi­ suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrap

Biokeemia
Müügitöö põhivarad
37
doc

Müügitöö põhivarad

MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest

Müügiõpetus ja kaubandusõigus
ÕPIMAPP
60
docx

ÕPIMAPP

Ent kui eritoitu muudetakse (näiteks muudetakse koostist või tehakse oluline muudatus märgistusel), tuleb uuesti teavitada. Eritoiduks loetavatele toidugruppidele kehtivad nõuded muutuvad aastal 2016. (Ibid) Teavitamise eesmärk on informeerida järelevalveasutust tootest; see ei tähenda toote või märgistuse heakskiitmist. Toote nõuetele vastavuse eest vastutab toidukäitleja. (Ibid) 2.5 Märgistamise nõuded - Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistus peab andma vajalikku teavet toote sihipäraseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta rinnaga toitmist.( http://web.zone.ee/tammeniit/lastetoidud/mrgistamise_nuded.html) - Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu nimetus peab olema järgmine «Imiku piimasegu» või kui see on valmistatud täielikult lehmapiima valgust siis «Piimal põhinev imiku piimasegu»; «Jätkupiimasegu» või kui see on

Toidukaubaõpetus
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

närimiskummid, jogurtid, kompotid aga ka vorstid ja saiatooted. Värvained on enim allergiat tekitavad toidu lisaained. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks ning riigiti on samuti erinev, mida 2 lubatakse kasutada. On olemas ka ohutuid looduslikke värvaineid, millel puuduvad tervisele kahjulikud kõrvalmõjud (vt. E-ainete tabel). Säilitusained (E 200- E 299) - see grupp on kõige laiem - ka suhteliselt lühikest aega säilivad tooted võivad sisaldada säilitusaineid - nt kui leib või sai säilib tavapäraselt värskena umbes 3 päeva, siis säilitusainetega on aega pikendatud kuni nädalani. Säilitusaineid leidub ka kõikides vorsti- ja singitoodetes, paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, jäätistes, küpsistes, kuivatatud puuviljades ja mahlades

Toitumine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun