EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Liha- ja piimatehnoloogia eriala Kristel Lori II kursus RUKKILEIB Referaat: Inimese toitumisõpetus TARTU 2008 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 1. Rukkileiva sünd .......................................................................... lk 4 2. Aganaleib ................................................................................. lk 5 3. Leivategu ................................................................................. lk 6 4. Rukkileiva tähtsus tänapäeval ......................................................... lk 8 5. Põhisoovitused tarbimiseks ............................................................ lk 10 6. 12 head põhjust süüa rukki...
docstxt/126002698188751.txt
RUKKILEIB MEIE TOIDULAUAL KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas tekkis leib? Kujunes aastasadade jooksul 2. Jahu saamise viisid. Rukkiterade jahvatamise käigus( terve koorimata tera jahvtamisel; kliid on osaliselt eemaldatud) Käsikiviga, tänapäeval Tartu veskis( Tartu Mill) Viljaterasid peenestati uhmri või jahvekivide vahel, tambiküna ja tabilabidat. 3. Meie vanim leivavili. Oder ( rukis 11saj.-12saj.) 4. Hapendatud rukkileiva tulek. Põhja Euroopas Viikingite ajal, Eestis 11. sajandil 5. Leivaahju roll leiva arenguloos. Kerisahi( saunades ja rehielamutes)-koldega ja pealt kinni; suitsuahjud; lõõridega ahjud, ühendatud korstnaga. Leib oli pehmem ja säilis kauem. 6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib? Odraleib muutub kõvaks ja rabedaks, aga rukkileib mitte( see on pehme) 7. Millised rahvad söövad rukkileiba? Eestlased, lätlased, leedukad, ida- soomlased, karjalased, soome-ugri ra...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Freddy Kriisa 011PK RUKKILEIB EESTLASTE TOIDULAUAL Referaat Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................3 Aganaleib Päästja ikaldusaastatel..................................................3 Leivategu ja küpsetamine.................................................................4 Leib toidulaual..................................................................................5 Kokkuvõte........................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................6 ...
Rukkileiva arvestus 1. Kuidas tekkis leib? Leivaküpsetamine sai alguse umbes 5000 aastat eKr. Sellele eelnes pudrukeetmise leiutamine. Õue jäetud jahu segunes vihmaveega – esimene “kört” oligi valmis. Tuletegemise oskusega hakati toorputru lõkkel keetma. Pudrupotist kees kört üle ääre kuumadele kividele. Saadi omapärase maitsega krõbedad kakukesed. 2. Jahu saamise viisid Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvekivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat. Hiljemalt esiaja lõpust saati valmistati jahu oma tarbeks kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga. Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide (lohuga kivide) abil. Jahu segati mit...
Jätku leiba ! Läbi aegade on eestlaste peamine toit olnud leib, viimase tuhande aasta jooksul rukkileib, mis jõudis meie esivanemate lauale üksnes suure töö ja vaevaga. Seetõttu tunti leiva ja leivavilja vastu sügavat austust ning mõlemat peeti pühaks. Ütleb ju eesti vanasõnagi, et leib on kibe kätte saada, aga magus süüa. Leib on aastasadu olnud meie päästerõngas ka viletsatel aegadel. Oli suur õnn, kui aganase leiva kõrvale oli võtta silku ja peale rüübata piima. Parimateks paladeks, millega vanasti austusväärseid külalisi võõrustati, olid puhas värske rukkileib, või, mesi ja pekk. Näeme, et esimesel kohal seisab rukkileib. On huvitav, et teiste toitudega võrreldes ei tüdine me leivast mitte kunagi. Eriti maitsev on see siis, kui oleme pikemat aega kodust eemal viibinud. Leib on meie laual niivõrd igapäevane toiduaine, et selle puudumist ei kujuta me hästi ettegi. Rukkileib on eestlasi toitnud kümme sa...
Tallinna Teeninduskool EESTI MÜÜGIVÕRGUS OLEVAD SAIAD-LEIVAD Referaat Rauno Loik 011PK Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 LEIBURI SAIA-LEIVA TOOTED Koorikleivad: Rukkipala Tera-Timmu Porgandi Pille Seemne-Siiri Köömne-Kusti Kaerasüda Rukkisüda Rukkileivad: Kodune rukkileib Rukkileib Toolse leib Röstleivad: VILJAKAS võileivaviilud rukkihelvestega VILJAKAS võileivaviilud kaerahelvestega Sepik: Kodune sepik Peenleivad: Tallinna peenleib Madise leib Teraleivad: Tallinna teraleib Seemneleivad: Must seemnelieb Täistera leivad: Täistera leib LEIBURI SAIAD-LEIVA TOOTED Röstsaiad: Täistera mitmeviljasai Kuldne röstsai klassikaline Kuldne röstsai tume Kuldne täistera röstsai Seemnesaiad: Päevalille seemnesai Kuklid: Rosina kukkel Kuldne röstkukkel Sai: Isasai PERELEIVA SAIA-LEIVA TOOTED Rukkileivad: Pere rukkileib Pere Wa...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ELUSTIILIPÄEVIKU ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5 Lõunasöök: hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, kartul keedetud soolata 128g....................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 336g, vinegrett...
Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja e...
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Ettekanne Leivatooted. Keemiline koostis ja tootmisprotsess. Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus .......................................................................................1 Leiva Keemiline Koostis ........................................................................1 Tootmisprotsess ...................................................................................2 Meie Koolileivast .................................................................................3 Sissejuhatus Leiba tunti väga ammu. Muistsete egiptlaste ja foiniiklaste leivateokunst läks edasi heebrealastele, sealt kreeklastele ja umbes 170 aastat enne Kr. roomlastele. Ja nii üha edasi mujale Euroopasse. Küpsetamisel kasutati odra- või nisujahu. Alles pärast nn. Suurt Rahvasterändu (IV -VII saj. p. Kr.) ilmus kasutuse...
Vladislav Tsõpov Viktor Gorshkov 03.05.09 Sissejuhatus Rukkileib on eestlaste jaoks oluline toiduaine Leib on juuretise abil, hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetis Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks Leiva keemiline koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva Organismile väga vajalikud mineraalained (K, Mg, Fe, P) B-grupi vitamiinid Tootmisprotsess Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise I etapp: on naturaalselt kääritatud rukkijuurtise valmistamine II etapp: keedu valmistamine III etapp: taina tegemine IV etapp: leiva küpsetamine V etapp: jahutamine Meie Koolileib · Koolileivaks saab olla rukkileib, mis sisaldab 90 % ja enam rukkijahusid kogu jahu sisaldusest · Koolileiba valmistata...
Leevika vilja 021K Läti looduslikud tingimused ja seetõttu ka toiduainete valik on väga lähedased meile, nii et mitme toidu puhul pole võimalik välja selgitada, kumma rahva oma see algselt on olnud Iseloomulik on liha ja kalade mitmekesisus. Sea-, veise-, lamba- ja kodulindude liha süüakse keedetult, praetult ning hautatult. Toitude valmistamisel ilmneb tugev teiste rahvastega, eriti vene ja saksa mõju. Puuviljasest on eelistatuimad õunad, neist valmistatakse magustoite ning neid lisatakse kastmete, liha- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Laialt on tuntud leivasupp, mustikasupp klimpidega ja kissellid pudruga. Toite maitsestatakse vürtsidega mõõdukalt: kõige enam lisatakse pipart ja looberilehte, vähem muskaatpähklit, kaneeli ja nelki. Maitserohelisena on esikohal sibulapealsed, petersellilehed ning till. Kuigi valdavalt on läti köök kliima ja talupojakultuuri tõttu eesti köögiga üsna sarnane, armastavad eestlased siiski m...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keijo Tarkiainen 011PK Eesti Pagar Referaat Juhendaja: Diana Sarapuu Kelder Tegevusvaldkond: Eesti Pagari missiooniks on küpsetada tradistioonilist eestimaist leiba ja saia austuse ning armastusega. Eesti Pagar peab oma kohuseks säilitada Eesti pagaritööstuse head kvaliteeti, väärtustades kodumaist toorainet ja hinnates teraviljatoodete tervislikkust. Eesti Pagari tooted on valmistatud Eesti inimestele, arvestades nende klassikalisi maitse-eelistusi. Üldine iseloomustus: Eesti Pagari kaubamärk on turul alates 2004. aastast, kuid tema eelkäija ajalugu ulatub eelmise sajandi algusesse. Juba1914. aastal alustas Antslas väike pagaritöökoda leiva- ja saiatoodete küpsetamist. Tänu pagaritoodete suurepärastele maitseomadustele võideti kiiresti oma klientide poolehoid. Ajapikku pagariäride arv kasvas ning väiksemad ärid pidid koondama oma jõud, et täita...
LEEDU KULTUUR ÜLDANDMED · Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest, kuid asub samuti Põhja- Euroopas. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. · Pindala 65 200 km² · Rahvaarv 2 971 900 RELIGIOON Rooma-katoliku usk 80%. Rooma-katoliku usu kogudusi on 677, luteri kogudusi 54, õigeusu kogudusi 51, vanausu kogudusi 59, evangeelseid- baptistlikke kogudusi 11, kreeka-katoliku kogudusi 4, moslemikogudusi 5, juudikogudusi 5, karaiimi kogudusi 1. KEEL · Leedu keel (lietuvi kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. · Leedu keel kasutab ladina kirja. Leedu tähestikus on 32 tähte. · sveiki, labas tere · aciu, labai aciu aitäh, suur tänu · viso gero head aega TAVAD · Leedu rahvussport on korvpall · Leedu rahvakalendris peetakse suurimaks talvepühaks esimest jõulupüha (kaledos), kõige tähtsam päev on aga 24. d...
Referaat Erinevate rahvaste leivad Chapati Ajalugu Sõna "chapati" peetakse Dravidia päritolu,päritchappatähendab "lapik" ja attaivõi paathi tähendab Meeste Toit.Chapati on märgitud Ain-i-Akbari, 16. sajandidokumentides esitatud Keiser Mughal , Akbars Visiiri, Abu'l-Faz ib Mubarak . Chapati on õhuke valge värvusega pannkooke meenutav india leib. Seda leidub ka:Türgis,Ida-Afrika maadest,Keeniast,Ugandast ja Hiinas seal kutsutakse seda kas Chapati või lame leib. Ciabatta Ciabatta,sõna otseses mõttes "tuhvel leib" on Itaalia valge leib mis on valmistatud nisujahu ja pärmiga.Pätsid on veidi piklikud laiad ja lamedad.Ciabattale omane vorm töödati välja aastal 1982 aastal.Alates 1990 aastast on see populaarne Euroopas,eriti Hispaanias ning Ameerika Ühendriikides ja laialt kasutatav võileiva leivana. Ciabatta esmakordselt toodetud Liguria ,võid leida igalt Itaalia ...
LEIB Leib on olnud läbiaegade eestlase peamine toit. Seetõttu on leiva suhtes tuntud sügavat austust ning peetud seda ka pühaks. Viimase tuhande aasta jooksul rukkileib, mis jõudis meie esivanemate lauale suure töö ja vaevaga. Ka tänapäeval on leib eestlase laual, aga see ostetakse poest ilma suurt vaeva nägemata. Uurimustöös püüan leida,milline on olnud leiva koht eestlase toidulaual, ja miks on ta olnud nii tähtis. Otsida vanasõnu ja kõnekäände leiva kohta. Püüan näidata tänapäeval toodetavate leibade sortimenti. Praktilise tööna pakun esitlusel enda küpsetatud leiba. Leivaküpsetamise protsessi lisan ka uurimustööle. Leivaosa tänapäeval inimese toidulaual „Maalehe“ 09.10.2014.a. nr 41 numbris on põhjalikult käsitletud Eestis poelettidel olevaid leibasid. Leib on vanem kui meie. Parem aganane leib kui tühi kõht. Amet ei küsi leiba. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. Tee tööd higig...
Kuusalu Keskkool EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED Loovtöö 2016/2017 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1.EESTI.................................................................................................4 2.VENEMAA..........................................................................................4 3.SAKSAMAA........................................................................................5 4.SARNASUSED.....................................................................................6 4.1.Eesti ja Vene köögid...........................................................................6 4.2.Eesti ja Saksa köögid..........................................................................6 5.ERINEVUSED.....................................................................
Juuretis ja keedused Iseseisevtöö Lauri Rosin Juuretis Juuretis kujutab ennast kääriva seguna. Juuretises on nii piimhappe kui alkohoolne segu, seega toimub juuretises üheaegselt piimhappe kui ka alkohoolne käärimine. Oluline on, et juuretisse ei satuks jahuga või õhust liigselt võõrbaktereid ja metsikuid pärmseeni, mis võivad toote rikkuda Juuretise valmistamine Toimub kahes etappis, kultiveerimine ehk aretustsükkel ja tööstuslik tsükkel Algjuuretise saamine, kultiveerimine ehk aretustsükkel Algjuuretis saab mitut moodi 1. jahust ja veest segu valmistamine; 2. emajuuretise ehk starteri lisamine, tavaliselt kasutatakse selleks käärinud juuretist või puhast juuretise kultuuri; 3. juuretise kääritamine, olenevalt kasutatud tehnoloogiast võib see võtta aega 10–30 tundi. 1. etapp Aretustsükkel ...
Sissukord Sissejuhatus Ettevõtte nimetus; Ettevõtte tegevusvaldkond; Ettevõtte üldine iseloomustus (asukoht, töökorraldus jne.); Ettevõtte kliendirühmad; Ettevõtte suurus,ruumide paigutus ja kirjeldus; Toodangu sortiment, kogused; Nimeta võimalikud töökohad ettevõttes Tehnilise varustatuse iseloomustus; Millised on ettevõttes töö tingimused; Too välja kondiitritöö positiivsed ja negatiivsed küljed; Ettepanekud ja arvamused õppekäigu kohta; Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tööstusliku leiva tootmine Tartus algas aastal 1911, kunas alustas esimene ülevenemaaline leivatehas Pain Normal, kus valmistati täisterast terviseleiba, mis oli hinnatud nii kohalikul turul – eriti aga Peterburis. Tähelepanuväärne oli ka mitmekülgse ärimehena tuntud August Kook´i 1936 aastal Emajõe tänavale vanast õlletööstusest ümber ehitatud leivatööstuse ...
MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 1. Loetle ainult rukkijahust valmistatud leibade nimetused ja tootjad. (Vao A&O kauplus) As Pere Leib Tootmine Pere Rukkileib, Kroovleib, Lihtne Rukkileib, Muuli Leib, Wabariigi must leib, Wabariigi vormileib, Pärnu leib, Rae leib, Tartu Meelise leib As Leibur- Klassikaline rukkileib, Leiburi SAIB Vändra Leib Mahe (öko) rukkileib Oü Saare Leib Kroovleib, Saare peenleib As Lõuna Pagarid - Rukkileib 2. Kirjelda müüdavate tsitrusviljade sortimenti ja müügikohti. (Selver As, Paide Selver) Vaatlesin tsitrusviljade müüki Selver As-is, Paide Selveris. Tsitruselisi müüakse koos teiste puuviljadega puuviljade ja köögiviljade sektsioonis, kas külmikuriiulilt või puuviljakastist. Esindatud olid järgmised tsitruselised: apelsin, mandariin (pole hetkel müügil), klementiin, sidrun, greip, pomelo, lime, switie (pole hetkel müügil) Lahtine ...
Kooskõlastatud ..................................... (juhendaja) PÄEVAKAVA Laste vanus: 4-5 aastased Nädala teema: Mis on meie laual? Nädala eesmärgid: · Üldoskused: Laps nimetab leiva kasulikke omadusi. Laps nimetab erinevaid leibu. · Keel ja kõne: Laps kasutab tingivat kõneviisi. Laps kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähtedega. Laps kirjutadab L-tähte. · Matemaatika: Laps järjestab esemeid suuruse järgi. · Mina ja keskkond: Laps jutustab leivaga seotud traditsioonidest. Laps nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev. · Kunst: Laps voolib ümarvorme töödeldes soovitud esemeid ja teeb sõrme või pulgaga ...
Catering Tartus. Marju Zupsmann. Mj110. Catering Tartus Tartus on vägagi palju firmasid, mis pakuvad ka catreningi(toitlustusteeninust majast väljas). Hinnatumad neist on ehk Frens, Entri, Truffe, Shakespeare, Astri Grill, Dorpat, Kolme Sõsara Hõrgutised. Ka meie enda, Tartu Kutsehariduskesku pakub Cateringi teenust. Entri Catering Restoran Entri pakub peale restoraniteeninduse ka Catering teenindust. Tegevust alustati 1998 aastal. See firma kasvas välja "Hotell Tartu" sulgemisest ( tekkis tööjõudu) Teenindus Pulmapeod Pidulikud vastuvõtud Sünnipäevad Suvepäevad Jõulupeod Konverentsid (kohvipausid, lõunasöögid, õhtusöögid jne...) Avamisüritused Pidulikud lõuna- ja õhtusöögid Peielauad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Tarvo Nõmm ,,Minu Island" Hanna Moor Vastseliina Gümnaasium 2014 Tarvo Nõmm Muusik ja muusikaõpetaja. Kolis Islandile 2000. aastal. Elas Islandil 9 aastat. ,,Island on tule ja jää maa." Island Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Rahvusköök Paljud Islandi rahvustoidud on valmistatud mädandamise ja hapendamise teel. Peamiselt kasutatakse kala ja lambaliha. Islandi leib Traditsiooniline Islandi rukkileib koosneb rukkijahust, täisteranisujahust, soodast, hapupiimast ja siirupist. Küpsetamiseks kasutatakse maasisest soojust. Leivatainas pannakse papist piimapakki ja viiakse Leivamäele. Leivamäel on igal perekonnal oma leivaauk. Leiba küpsetatakse maa sees 24 tundi. Loodus Island on tuntud väga mitmekesise looduse poolest. Tuntumad turismiobjektid on vulkaa...
Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pru...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Fazer Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................3 FAZERI VÄÄRTUSED JA LOOME MAITSE ELAMUSED..4 FAZERI TOOTED....................................................5 MINU PERE EELISTUSED.........................................6 RUKKILEIVA AJALUGU..........................................7 LEIVA- JA SAIA TOOTED ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE........................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................9 SISSEJUHATUS Lühidalt Fazerist Fazer Grupile pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas perefirmana Helsingis oma esimese kohviku. Täna tegutseb kontsern kaheksas riigis, pakkud...
Eesti 17. sajandil Rootsi aeg Rootsi aja algus Eestis Liivi sõja (1558-1583) järel jagatud Eesti ala kolme kuninga vahel: 1) Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang- Rootsi 2) Lõuna-Eesti (ja Põhja-Läti) ehk Liivimaa- Poola-Leedu kuningas 3) Saaremaa-Taani Antud võimupiirid ei püsi kaua 17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse. Rootsi kuningavõimu esindasid siin kubernerid. Riik soovib oma si...
Laktoosivaba koolimenüü : Makaroni-singivorm, tomativiilud, täistera küpsised Kodune seljanka,mannavaht, porgand Hakklihakaste, kartulipuder Aedviljasupp, banaan Kapsahautis hakklihaga, keedukartul, mahlatarretis + rukkileib, sai, mahl, erinevad salatid, vesi Menüü hiinlastele : Chef special soup: Paks supp kana, sealiha, kreveti, nuudli ja juurviljadega Tom Yum chicken: Vürtsine Tai supp seente, sidrunilehtede, sidrunirohu ja koriandriga AsianFair special Lamb: Lambaliha seente, paprika, porgandi ja punase chilipipraga brandikastmes Konjee lamb: Krõbe lambaliha porgandi, paprika ja sibulaga ingverikastmes Chicken noodles: Nuudlid kana, juurviljade ja munaga Mixed meat chopsy: Krõbedad nuudlid kana, sealiha ja krevettidega magus- hapus kastmes Vegetables with almonds: Kapsas, porgand, seened, sibul, paprika, brokkoli ja bambusevõrsed valges mandlikastmes Eggplants in hot garlic: Baklazaanid paprika ja sibulaga vürtsikas küüslauguk...
Ratsamatk Ännijärve kaldal Avely Pekka T08 Lühitutvustus Toimusmiskoht: Harjumaa, Aegviidu Saabumine: Kivisaare Ratsatalu kell 10.00 hommikul Hooaeg: mai august Osalejad: 612 in Raja pikkus: 20km Kestvus: 56 tundi Hind osaleja kohta: 450 kr/in Hind sisaldab: hobune koos matkavarustusega, matkajuht, kiiver, helkurvest, piknik, saun Kus ja mis? Erilise võlu annavad Aegviidule 7 järve, milles peegelduvad vastu põlised puud. Ratsamatk kulgeb Aegviidust umbes 3,5 km kirde poole, mööda Ännijärve kallast. Meie juures on võimalus aastaringselt tutvuda hobustega ja ratsutada. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses. Tulevikus pakume mitmeid erinevaid ratsamatkade pakette, mis sobivad kõigile ratsa ja l...
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite...
tumine keskaegses Eestis Koostasid: Jandra Hektor ja Rando Pilberg Toitumine oli keskajal valdkond, mis hõlmas endas tohutuid erinevusi nii pidu ja argipäevase, samuti linna ja maaelanike toidulaua vahel. Keskaeg tõi kaasa kolmeviljasüsteemi. Talupoegade toidulaud Talupoja toidulaud sõltus looduslikust keskkonnast. Elati üksnes oma saagist. Toit oli lihtne. Kõige tähtsamad toidud: rukkileib ja kõiksugused juurviljad. Kartulit ei olnud. Kali ja õlu. Küla elas saagist, linn selle ülejäänust. Põllutöö jäi tervenisti talupoegadele ja kõik teised ühiskonnakihid elasid nende kulul. Tapeti loomi, soolati liha ja kala, pruuliti õlut. Eesti aladel kasvatati puuviljadest õunu, kirsse ja pirne. Toitumine linnas Linn pidi end varustama suhteliselt väikesest piirkonnast. Linnaelanike toidusedel erines talupoegade omast palju. Jookidest kali, õlu, vein, viin. Linnas kaubeldi rahaga. Veeti sisse toiduaineid. Linnakodanike...
EESTI RAHVUSTOIDUD Eesti rahvustoidud on 19.sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroad. Üks tähtsamaid sööke on rukkileib, mis muutus omamoodi sümboliks ja musta leiba hinnatakse tänini. Lisaks leivale küpsetati karaskit, sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teravilja toit on ka kama, mida vanasti söödi hapupiimaga, kuid tänapäeval süüakse seda ka jogurti või keefiriga. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja...
Kiudained Kiudained Põhimõtteliselt on kiudained süsivesikud, mida ei saa seedida. Kiud on olemas kõigis taimsetes söökides. Kõik kiud ei ole aga samasugused ning nende liigitamiseks on mitmeid viise. Kiudainete liigid Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid: Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad. Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad. Kust me saame kiudaineid? Kiudaineid saame me teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seeni süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Kiudainete tarvitamine Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja ga...
Eesti 17. sajand BALTIMAAD PÄRAST LIIVISÕDA * Liivi sõda 1558-1583 * Põhja-Eesti on "Eestimaa", Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti on Liivimaa, Läti lääne- ja lõunapoolsem osa on Kuramaa, Taanile kuulus Saaremaa * 17.sajandi algul puhkes Poola ja Rootsi vahel uus sõda ( 30aastat) mille Võitis Rootsi * 1629 saab Rootsi Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, 1645.aastal ka Saaremaa * 1656 tungis Venemaa Baltikumi, 1661 andis alla EESTI RAHVAS 17.SAJANDIL * Eesti aladel pea kolmveerand taludest tühjad * Sisse tuli venelasi, rootslasi, lätlasi ja soomlasi * Rootsiaja lõpul elas Eestis 400 000 inimest, palju talupoegi *Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga...
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leiv...
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg 1845-1938 Tartu 2016 Elukäik Sündis 16. veebruril 1845 - Tartus Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrghariduse omandas Sorbonne'i ülikoolis Prantsusmaal Töötas aasta Londonis kantseleiametnikuna (1865.a) Praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis (1866.a) 1868 siirdus tagasi Eestisse, Sangaste lossi Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega – Erik ja Ermes Sangaste loss Sangaste Rukki Maja Sangaste Rukki Maja on külalislahke koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kart...
VENE KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on d...
Teravili LEIB Merilin Jürine KK11-PE Mis on leib? Läbi aegade olnud traditsiooniline toit Eesti toidulaual Rukki-või nisujahust(harvem muust) valmistatud taignast küpsetatud toit Eesti nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist Leiba peetakse südamesõbralikuks toiduaineks, sest aitab kolesteroolitaset alandada Mineraalainetest on leivas märkimisväärselt fosforit, rauda, magneesiumit ja tsinki. Täisteraleib sisaldab palju erinevaid B-grupi vitamiine 6 viilu rukkileiba (300 g) katab päevasest mineraalainete vajadusest 60-80 protsenti (eriti fosfori ja rauaga) ja vitamiinide vajadusest 35-50 protsenti (kõige rohkem B1, B3 ja B6 vitamiini) Leib annab vähe toiduenergiat, leiva vee sidumise võime tõttu tekib leiva söömisel kiiresti täiskõhutunne Kõige väärtuslikumad on täistera-...
RAKENDUSBIOLOOGIA 1 artikli analüüs Dajana Pärt 1. Aktikkel FUNKTSIONAALNE TOIT Funktsionaalsus on Jaapanist pärit mõiste. Nende ainete valik põhineb laialdastel teaduslikel uuringutel, mis kinnitavad funktsionaalse toidu abil näiteks parandatud kaltsiumi omastamist või lipiidide ainevahetust. Funktsionaalne toit Funktsionaalne on toit, mis lisaks tavapärastele toitelistele omadustele mõjub soodsalt organismi füsioloogilistele funktsioonidele, mis edendavad tervist ja heaolu. Mis teeb toitu funktsionaalseks? · Probiootilised piimhappebakterid · Kiudained · Vitamiinid · Mineraalained · jm Miks kasutada funktsionaalset toitu? · Alati on targem, kasulikum ja odavam tervist hoida ja haigusi ennetada, kui neid hiljem ravida · Teades, et on olemas toidud, mis avaldavad meile soodsat mõju, omame läbi toiduvaliku suuremat kontrolli oma heaolu üle · Elu on muutunud: - aega on vähe - toitumisharjumused on teised - tervislik toit...
Eesti vabariigi aastapäeva kõne Tere, Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Mari Mets ja kõnelen täna teemal Eesti vabariigi aastapäev. Tänavu aasta tähistame kogu Eesti rahvaga Eesti 97.ndat sünnipäeva. Sel päeval mõtleme kõik oma riigi peale, kuid iga inimene teeb seda nii nagu tunneb ja soovib. Eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on küll väike, aga tubli. Koos oleme elanud palju üle. Headeks näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse organisatsioonidesse ning hiljuti toimunud rahavahetus. Mitte ükski eestlane ei tohiks unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui me...
Süsivesikud ja vitamiinid Karl Leppik 8.B RVG SISUKORD: • Tutvustus. • Vajalikkus. • Kus leidub? • Tähtsad teadmised Süsivesikute tutvustus • Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. • Mõnele organile, näiteks ajule ,on süsivesik, glükoos ainuke energiaallikas. Kus neid leidub? • Süsivesikuid leidub: – Kartulites – Puuviljades – Mahlades – Mees Mis asjad kuuluvad süsivesikute hulka? • Süsivesikute hulka kuuluvad: – Glükoos ehk viinamarjasuhkur – Fruktoos ehk puuviljasuhkur – Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur – Kiudained • Sellest räägime kohe…… Kiudained • Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. • Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. • Kiudained muudavad soolesisalduse veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. • Viimane asjaolu aitab vältida kõhukinnisust. Kiudaine allikad • Head kiud...
Ida Virumaa Kutsehariduskeskus Peenleib Juhendaja: Juri Gerzanits Õpilane: Mikk Arus Kursus: 4 5.12.2013 Lühidalt leiva ajaloost Leivaküpsetamise algus ulatub kuni 5000 aastani eKr. Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud. Kergitamata tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutat...
Talupoegade elu keskajal Preisimaa või teiste saksa idakolonisatsiooni piirkondadega võrreldes oli Liivimaa täiesti erandlik: saksa talupoegi siia elama ei asunud ja kui rannarootslased välja arvata, siis Eesti talurahvas oli ja jäi etniliselt homogeenseks. Seevastu varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Kuigi juba teokoorimise suurendamine keskaja lõpul mõjus taludele majanduslikult nivelleerivalt, kadusid suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel alles 16. sajandi teisel poolel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades. Adratalupoegade õiguslik seisund oli ühesugune, kuid talude suurusel oli väga suur vahe ja sellest tulenevalt erines perede elulaad. Rahvaarvu kasvades asutati uusi talusid, kuid uute ma...
katsikud- Katsikul käimine tähendab, et minnakse külla, kui kellelgi tuttaval laps sünnib kosjad -Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima pulmad-ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale matused-on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik või ilmalik. talgud-on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kol...
Refera Kasulikud toiduained Pärnumaa Kutsehariduskeskus MT-10B Liivika Raudsepp November 2010 Kiudained Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra ja kaerahelbepuder, aed ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja leib, sepik) Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. A vitamiin Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna Kõrvitsa viljalihas on suhkr...
Traditsioonilised toidud Eestis keskajal Keskaegne köök ● Keskaeg tõi kööki uued tuuled ja muutis senist toitumist väga oluliselt. ● Uus kolmeväljasüsteem võimaldas efektiivsemat viljavaheldust, levisid rohkem energiat andvad kultuurid, mis aitasid näljahädadest, sõdadest ja ikaldustest kiiremini taastuda ● Toidukultuuri edendas kõvasti hansaaeg – linnades tarvitati kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud. Keskaegne köök Tartus ● Teraviljadest tarbiti rukist(kõige olulisem leivavili) ja otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks) ● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahu...
ERI RAHVASTE LEIVAD · Chapatti - Täistera,nisu -või hirsijahust määrimata küpsetuspannil küpsetatud pannkoogitaolised leivad Indias ,Pakistanis ja Iraanis . Enne küpsetamist taignarull rullitakse ja keerutatakse kätel kuni taignaplaadi läbimõõt on umbes 18 cm. · Challah - Juutide reedeöiste söömaaegade palmikleib või uue aasta puhul küpsetatud ringikujuline "õnneleib" ,mis on valmistatud pärmitaignast . · Ciabatta - Suurepooriline , oliivõliga valmistatud leib Itaaliast . Leib on valmistatud pärmitaignast . · Foccacia - Täistera nisujahust oliivõli ja ürtidega . Eriti rosmariiniga . Oliivide ning päikesekuivatatud tomatitega küpsetatud leib Itaalias , mis on valmistatud pärmitaignast · Kulit - Magus sai , mis on küpsetatud rohke või ja munadega pärmitaignast ning ta on ümmarguse pätsi kujuga . Taignale lisata...
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on so...
VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toore...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.........................................
Kihnu Kihnu · Kihnu on saar Liivi lahes. · Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab Kihnu valla. · 1994. aasta seisuga on praegu saarel 4 küla 570 elanikuga. Rahvariided · Naised kandsid Kihnus käiseid. · Seelik (kört) oli XIX sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. · Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Toit · Toitumisharjumused on Kihnus ka tänapäeval jäänud samaks, nagu olid 100 aastat tagasi. · Toidu valmistamise õppisid lapsed vanematelt. · Kihnus olid kindlad toidud, mis teatud päevadel tehti: Esmaspäev · Esmaspäeva hommikul söödi soojendatud hapukapsasuppi. · Lõunaks keedeti koorega kartuleid, peale pandi soolaräim või muu kala, mis parajasti oli. · Kõrvale söödi hapukurki, kes tahtis, praadis kõrvale ka liha. ·...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
