Anna Popova praktika aruanne. 26.11 Kell 11.00 jõudsin laevale Victoria, toimus ekskursioon ja tutvustati tööülesandeid. Kell 15.00 hakas töö: Paigutsain küpsiseid ja puuvilju vaagnatele, lõikasin paprikat, pakkisin toodeid lahti ja paigutasin ümber vaagnatele, pakendasin ja panin kuupäeva ja kellaaja kleepsud juurde. Väga tore ja õpetav esimene tööpäev 27.11 Kell 11.30 toimus veekindlate uste koolitus, hiljem tuli evakueerimine, kus kõik pidid häire peale kogunema Show baari ja hiljem minema tekkile, panema selga päästevesti ja ootama kapteni edasiseid ülesandeid. Sain teada, kuidas tuleb käituda kui toimuks avarii laeval või põleng. Töö hakas kell 16.00. Õppisin tegema juustudaudasid. Ladusin browny küpsiseid, piparkooke, beseed ja marmelaadi vaagnatele. Hiljem lõikasin kurke, tomateid, paprikat millest valmistasin salati. 28.11 Kell 14.00 oli tuleohtutuskoolitus. Räägiti kuidas tuleb käituda ja miga teha ohu olukorras. Töö algas kel...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS XXX Toitlustusosakonna praktika Aruanne Juhendaja: XXX Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................... ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS................................................................................................ TÖÖOHUTUS.............................................................................................................................. TÖÖPÄEVA KIRJELDUS........................................................................................................... KOKKUVÕTE...........................................................................
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja II kursus Koostaja :Kädi Loorits OÜ HANSALIIN M/S Silja Europa PRAKTIKA ARUANNE Juhendajad kaupluses : Marianne Tüli , Eike Antsmäe , Annika Hännikäinen Grupijuhendaja : Anneli Kütt Väike-Maarja 2013 1.Sissejuhatus Mina sooritasin oma selle praktika laeval . Praktika ametlik kestvus oli 08.04-10.05.2013 , aga mul kujunes praktika aeg natuke teiseks , kuna praktikale minnes pandi mind kohe graafikusse . Läksin praktikale 15.04.2013 ja laevalt sain maha 30.04.2013 õhtul hilja. Päevad laeval olid kaheteist tunnised . Praktikale minnes ma algul natuke kartsin soome keele pärast , kuna kuulsin vahetult enne praktikat , et enamik kliendid on soomlased. Ma lootsin , et ma tulen antud ülesannetega toime ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM21 Oü Hansaliin M/S Baltic Queen Praktika aruanne Anneli Püvi Juhendaja: Marko Peek/ Helen Sengbusch Kaupluse juhataja 2009 2 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................................................3 LISA1. HINNANGULEHT....................................................................................................................................3 LISA2. PRAKTIKA LEPING................................................................................................................................3 LISA3. RETSENSIOON ........................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS................................................................
Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus. Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls-Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V, 435 Nm. 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm. Ahtris: 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm...
Minu meeldivaim muusikaelamus möödunud suvest Minu meeldejäävaim muusikaelamus möödunud suvest oli Kaire Vilgaste esinemine Victoria laeval. Kaire lauluhääl on imeilus ja mulle väga meeldis show, kus ta esines. Ma kuulsin ja nägin Kairet mitu korda laeval esinemas, siis kui ma laeval praktikal olin aga kõige meeldejäävaim oli see kord kui me perega Rootsi kruiisil käisime. Sellel korral vaatasime me show-d esireast ja see oli super hea, Kaire Vilgats oli surepärane aga ka ülejäänud tantsijate grupiesitus oli imetlusväärne. Etendused olid rootsi ja eesti poole sõites erinevad mis tegi kruiisi veel nauditavamaks. Rootsisse jõudes käisime me perega teletornis, mitmedes muuseumides ja mõnes poes. Teletornist oli hämmastav vaade tervele Stockholmi linnale, see nägi väga kaunis välja. Muuseumidest oli kõige põnevam tehnikamuuseum, kus oli ,,NASA The Human Adventure" näitus. Seal oli väljas kõik seonduv kosmose tehni...
Allure of the Seas Maailma suurim kruiisilaev Kristen kanep Mis on kruiisilaev? Kruiisilaev on laev, millega tehakse pikemaid lõbureise merel. Sellistel laevadel on pearõhk majutusel, toitlustamisel, luksuslikkusel ja meelelahutusel. Kruiisi laev erineb näiteks tavalisest parvlaevast sellepoolest, et see ei vii inimesi punktist a, punkti b vaid naasevad alguspuntki tagasi, kust nad reisi alustasid. Allure of the Seas Laeva sissejuhatus M/S Allure of the Seas on Oasis- klassi kuuluv alus mis on hetkel maailma kõige suurim kruiisilaev. Laeva kodusadam asub Bahamal, Nassau linnas. Laev telliti 31. märtsil 2007 aastal. Laev ehitati meie põhjanaabrite juures Soomes, Turu laevatehases. Vette lasti ta 20. novembril 2009. Laev võeti kasutusele 1. detsembril 2010. Laeva ehitati kolm pool aastat. Laev maksis ligikaudu 800 miljonit eurot. Tegevused laeval Lõõgastus: 5 ujulat, spa, 12 tuhande ekso...
Jules Verne 3. veebruar Viieteistkümneaastane kapten Dick Sand oli 15 aastane laevapoiss laeval nimega „Pilgrim“, aga traagilise sündmuse tõttu laeva õige kapten Kapten Hull hukkus ja uueks kapteniks oli sunnitud hakkama noor Dick Sand. Ta oli sunnitud seda tegema, sellepärast, et kellegil teisel polnud piisavaid kogemusi. Noor kapten tahtis jõuda Ameerika rannikule, et oma tähtsad reisijad maha panna. Ta oskas laeva asukohta ainult logi ja kompassi abil ligikaudselt määrata. Negoro kes oli alles üsna hiljuti tulnud laevale kokaks, hakkas kogemusteta kaptenit salaja takistama. Küll lõhkus ta ühe kahest kompassist ära, pani teise kompassi alla raua tüki ja millegi pärast katkes ka logi tugev köis. Nii, et jäädi ilma kõigest varustusest mis oleks aidanud navigeerida. Täna nendele vingepussidele sattus „Pilgrim“ Aafrikasse. Seal sai Negoro juhuslikult kokku oma vana tuttava Harrisega. Neil tuli plaan juhatada Dick koos o...
Alexandre Dumas “Krahv Monte-Cristo” I Raamat räägib ühest prantsuse, täpsemalt Marseille, meremehest Edmond Dantèsest. Tagasi jõudnuna kaubareisilt laeval “Pharaon”.pidi ta aru andma oma tööandjale Elba saarel maha mineku kohta. Nimelt kapten oli suremas ja Edmond üritas teda päästa ning viis ta Elba saarele, kus lootis abi leida Bonapartèlt. Kapten kahjuks suri ja heideti merre, 36-naelane raudpomm jalge küljes, ühe Itaalia saare lähedal. Edmondist sai “Pharaoni” kapten. Raamatu peategelast ootas Marseille’s armastatu Mercedes, kellega Edmond plaanis abielluda, ning teda ootas ka isa, kes oli oodanud poega kolm kuud ja elanud selle aja suures kitsikuses. Edmond ja Mercedes olid valmis abielluma, kuid see ei õnnestunud. Sõprade kadedusest ja tema laeva tüürimehe vihavaenust sündis vandenõu, mis viis Edmondi sünge Ifi kindluse tumedasse vangikongi. Nimelt kirjutati kuninglikule prokurörile...
m/l ,,STAR" TÖÖSISEKORRAEESKIRI SISUKORD 1.ÜLDSÄTTED 2. LAEVAPERE 2.1. Laevapere liige 2.2. Laevapere struktuur 2.2.6.1. Tekiteenistus 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.3. Reisijateteenistus 3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL 4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE 5. LAEVAPERE LIIKME MUNSTERDAMINE LAEVALE JA LAEVALT MAHA 6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED 6.1. Kohustus täita erinevaid norme 6.2. Keskkonna reostuse vältimine 6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.6. Keeld teha tundmatud tööd 6.7. Töötamine laeval 6.8. Õnnetustest teatamine 6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine 7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2. Vaht, töö ja öörahu 7.3. Toitlustamine ja kord messis ning puhkeruumides 7.4. Suitsetamine laeval 7.5. Alkohol ja narkootikumid 7.6. Viibimine laevaruumides 7.7. Meelelahutu...
Kristjan Mägi Oasis of the Seas Referaat Juhendaja: Õpetaja Ain Toom Kuressaare 2013 Oasis of the Seas üldtutvustus Oasis of the Seas on ettevõttele Oasis of the Seas Inc kuuluv ristluslaev, mis on ehitatud Soomes STX´Europe-i laevatehases Turus ja mida opereerib laevakompanii Royal Carribean International. Oasis of the Seas oli alates 31. oktoobrist 2009 maailma suurim reisilaev. Selle tiitli kaotas ta 29. Oktoober 2010, kui Turu sadamast väljus tema sõsarlaev Allure of the Seas, mis on samasugune, kuid siiski 5 cm pikem. Laeva kodusadam on Nassau Bahamal. Tehnilised andmed Oasis of the Seas on 360 m pikk, 47 m lai ja süvisega 9,3 m. Laeva laius on 60,5 m, aga veejoonel 47 m. Laev ulatub veepinnast 72 m kõrgusele. Laeval on reisijatele 16 tekki. Laeva mahutavus on 225 282 ja tema veeväljasurve on umbkaudu 100 000 t. La...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus RK11 Sandra Kavelits PRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Jüri Toomel Tallinn 2012 SISUKORD 2 1 SISSEJUHATUS Oma praktikakohaks valisin Tallinki laeva Victoria I. Kuna I kursuse praktikaks on klienditeenindusepraktika, siis otsustasin, et ei taha teha seda maa peal. Mulle isiklikult meeldib meri ja koolis nägin brozüüri, millel oli kirjas: `'Tule merele!''. Võtsin selle kätte ja teadsin, et laevale on minek. Mu praktika laeval möödus kiiresti, sest olin sattunud meeldivasse keskkonda ja mind ümbriteseid sõbralikud inimesed, kes olid abivalmid. Praktika kestis 294 tundi. Peale praktikat jäin laevale tööle. 3 2 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1 Täpne nimetus Ettevõtte täpne nimetus on OÜ Hansaliin. 2.2 Asukoht Ettevõtte registreeritud asukohaks on Tallinn, Eesti ning p...
Roald Amundsen Margus Laur 8c Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 18. juuni 1928) oli Norra polaaruurija. Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1880. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. *19031906 läbis ta laeval "Gjøa *19031906 läbis ta laeval " " esimesena loodeväila idast läände. *Kuna kõik teised kontinendid olid juba avastatud, suundus ta 1911. aastal laeval "Fram" Antarktikasse. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades 1 kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. *1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil TeravmäedpõhjapoolusAlaska, mis kestis 2 päeva. *1928 korraldati rahvusvaheline ekspeditsi...
TSIRGULIINA KESKKOOL 8. klass Kristen Kanep KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Uurimistöö Juhendaja: Ivo Pill Tsirguliina 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 KRUIIs......................................................................................................................... 4 KRUIISILAEVAD........................................................................................................... 6 KRUIISILAEVADE KIR...
Tartu Kutsehariduskeskus Hotelliteenindus Vladimir Kopõlov Majutusteeninduse eriala ettevõtte praktika Aruanne Juhendaja: Alina Orlova Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ettevõte lühiiseloomustus. 3. Praktika korraldus 4. Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes. 5. Toateenija ametikirjeldus/analüüs praktikal 6. Uued teadmised ja oskused eneseanalüüs 7. Kokkuvõte Sissejuhatus Olles Tartu Kutsehariduskeskuse Hotelliteeninduse eriala õppilaseks , mina pidin sooritada teeninduspraktikat majutusettevõttes ajavahemikul 18.12.2012-01.01.2013 ja mõned päevad jaanuari kuus, mille eesmärgiks oli säilitada teadmisi, mis olid saanud kooli tundide jooksul ja omandada uusi praktilisi oskusi toateeninduse erialal. Kui igal õpilasel oli õigus ...
Madrus. Harjutustest 1. Millist lasti veab pildil kujutatud laev ....................................................................... ...................................................................... 2. Millised näitajad iseloomustavad laeva asendit veepinna suhtes a..............................................................b.......................................................... 3. Mida tähendavad kirjed laeva pardal .................................................................. ................................................................... ................................................................... .................................................................. ................................................................... ................................................................................................................................................ 4....
20. sajandi eluolu Majanduslikult arenenuim suurriik oli Ameerika Ühendriigid. Tööstuse areng oli kiire ka Lääne-Euroopas. Tööstuse arengu kiiremine tõi kaasa endaga urbaniseerumise, eriti Lääne- Euroopsas ja Ameerika Ühendriikide idarannikul. Sellega kasvas arstiabi kättesaadavus ning keskmise eluea kasv pani aluse kiirele rahvaarvu kasvule. Suurlinnad summistusid, sellega kaasnenud peamised probleemid olid tööpuudus, kuritegevus ning hügieeni puudumine. Suurriikide sooviks oli teiste nõrgestamine ning oma mõju tugevdamine. Eriti tugevad vastuolud olid Inglismaa ning Saksamaa vahel. Titanic, selle uppumise põhjused ja tagajärjed Ehitus algas 31. märtsil 1909. aastal. Laev kuulus firmale White Star Line. Laev ehitati Harlandi ja Wolffi laevaehitustehases Belfastis, selle olid projekteerinud lord Pirrie, Thomas Andrews ja Alexander Carlisle. Laeval oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruse 43 km/h. Titanic oli 269 meetrit pikk ja 28 meetr...
Aurik Queen Elisabeth põhjaminek 27. septembril 1938 ristis George VI abikaasa uue laeva oma nime järgi ning maailma suurim reisilaev Queen Elizabeth libises ellingult vette. 314,25 m pikkune ja 36 m laiune Queen Elizabeth oli 3,65 m pikem kui tema "vanem õde" Queen Mary. Oma 83 673 brutomahuga ületas uus laev Prantsuse Normandie tervelt 250 tonni võrra. Queen Elizabeth võis pardale võtta 2300 reisijat ja 1200 meeskonnaliiget. Laeval oli 14 tekki. Ehkki laeva koguvõimsus ulatus 200 000 hobujõuni, ei jätkunud tal kiirust kohale jõuda. Laeva ohutuks väljasõiduks tuli valida kõrgeima tasemega tõusuaeg. Selleks oli 26. veebruar 1940. Kiiruga halliks võõbatud laev pukseeriti umbes 13 miili kaugusel asuvasse jõesuudmesadamasse. Süvise vähendamiseks olid eemaldatud kõik päästepaadid. 7. märtsil kell kolmveerand viis sildus aurik New Yorgi sadamas kai nr. 90 ääres. otse Queen Maru kõrvale, mis oli saabunud 16 kuud varem....
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Andzeelika Kurrusk AS Tallink Grupp, laev Victoria Praktika aruanne Juhendajad: Argo Saar, Gerli Lila Särevere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööd on laeval palju ning tempo kiire. Seltskond samas suur ja ruumid väikesed. Selles olukorras aitab teadmine, et üksteisega läbisaamisest sõltub kõik. Kõik endised teadmised tuli nüüd kokku korjata ja paljusid asju juurde õppida. Menüüs väljendub mitmekülgsus mõned road on teravamad, mõned magus-hapud. Suurimaks väljakutseks on eelkõige muutustega kohanemine, mis eeldab usku oma võimetesse, suutlikust oma arusaamu, käitumisviise muuta, üldoskuste arendamist, ümber orienteeruda ja valmisolek õppida lisaks ning ümber. PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Tegevusvaldkond / pakutavad tooted ja teenused Kauplused: Boutique Boutique`st leiate eest ...
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 Tallink Baltic Queen Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Mart Piks Valga 2014 Sissejuhatus Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Baltic Queen pardal. Otsustasin laeva kasuks kuna olin ka eelmine aasta laeval. Meeldib laeval tööd teha kuna seal saab väga palju iseseisvust. Laevale saamiseks oli vaja täita avaldus ja jääda vastust ootama. Kuna sain eelmine aasta meremehe tõendi kaheks aastaks siis seekord seda enam tegema ei pidanud. Seekord pidin enne laevale minekut läbima turvaalase koolituse ja lõpus sooritama eksami. Praktika kestvus oli kokku 8 õppenädalat ehk 320 tundi. Praktika eesmärgiks oli harjuda töökeskkonnaga, omada ja arendada praktilisi oskusi, õppida tundma ettevõtte töö korraldamist, saada iseseisva töö korraldamise j...
KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukru...
Meretransport Tallinna Transpordikool V2E Gertu Kinks Jennye Lillinurm Ranno Kirsi Eesti meretranspordi ja sadamate konkurentsieelised(1) Eestis asub Läänemere suurim sadam, kui arvestada nii kauba kui reisijatevedu Eestis asuvad Läänemere sügavaimad sadamad, mis saavad vastu võtta ka suuri ookeanilaevu Eesti sadamad on lihtsalt laevatatavad aastaringselt Eestis asub Euroopa kõige idapoolsem meresadam, 25 kilomeetrit Venemaa ja Euroopa liidu vahelisest piirist Muuga sadam Eesti meretranspordi ja sadamate konkurentsieelised(2) Eesti vetes on lihtne navigeerida Eesti sadamatesse on laevadel juurdepääs lihtne ja turvaline Eesti sadamates asuvad Euroopa efektiivseimaid terminalid, kaupade ümberlaadimine toimub ...
Lisa 1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 A osa. ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega. c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide kohta. Need täiendavad püsi- või märgut...
ÄRIPLAAN ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi: SOLAR LINE AS äriregistri registreerimise number 11487034 KMKR EE 101259093 registreerimise aeg ja koht: Tallinn, 26.01.2014 Aadress: Kärberi 17-40, Tallinn Telefonid: 5175319 e-mail: [email protected] Juhatuse liikmed: Artjom Petrov Aleksandr Petrov Tatjana Petrova Valentin Petrov Aktsiaseltsi võib esindada ainuisikuliselt juhatuse liige Artjom Petrov. Põhikapital: 50000 EURO Kontaktisik, tema telefon: Artjom Petrov, 53022472 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE Kruiiside saatmine Tallinnast Taani või Suur Britaaniasse ja tagasi. I. KOKKUVÕTE Ettevõte soovib Eesti turule tuua oma teenuseid, millistes on kruiisi saatmine Taani või Suur Britaaniasse ja tagasipöördumine. Kruiisi ajal klientidel on võimalus kasutada laeva baari, laeva restoraani, istuda oma kajutides. Firma põhitegevusaladeks on kruiisisturism, majutus ja toitlustus ning baari, restorani ...
Vahiteenistus Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vah...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Irina Fjodorova Praktika : Toitlustusosakonna toimingud Aruanne Juhendaja Silvi Pihlakas Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus: Viibisin abikoka praktikal 13.11.2012-20.01.2013. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Victoria1 laeval. Praktika kestvus kokku oli 5,5 õppenädalat, 300 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada teoreetilisi teadmisi praktiliselt. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis ning motivatsioon kutsealaseks tööks ettevalmistumisel. Praktikal saadud oskusi on vaja rakendada kutsealaste õpingute tõhustamiseks. Selle ettevõtte valik oli lihtne, sest puudus varasem töökogemus laeva köögi osaga ja...
Kalandus Majandusharu, mis tegeleb peamiselt kalade jt. mereorganismide püügi, kalakasvatusega (primaarne sektor), aga ka kalatöötlemisega (sekundaarne sektor). 1.Kalapüük: *ookeanipüük toimub rahvusvahelisete lepetega kindlate kvootide alusel suured hästi varustatud laevad pika perioodi jooksul merel (nädalaid, enamasti kuid) püük suhteliselt kallis kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht sellega tegelevad ainult suurriigid (Jaapan, USA, Venemaa, Hiina) *püük siseveekogudest tehniliselt kõige lihtsam kalad suurima toiteväärtusega varud ülepüügi tõttu väiksed paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud tööstuslikus püügis tähtsust ei oma oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia) *rannikupiirkondadest...
Titanicu kommunikatsiooni analüüs Oma analüüsis arutlen „Titanicu“ kommunikatsiooni üle. Püüan välja tuua olulisemad punktid ja põhjused, miks Titanic uppus 15.aprill 1912. Kommunikatsioon on informatsiooni ja selle tähenduse ülekandmine ühelt isikult teisele kasutades selleks varem lepitud sümboleid. „Titanic“ oli 269 meetrit pikk ning 28 meetrit lai ning kaalus 46 328 tonni, oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruseks 43 km/h. Laev mahutas oma pardale 3 547 inimest. „Titanic“ oli 1912a maailma suurim reisilaev ja alusats oma esimest merereisi 14.aprill. Laeva reisijateks olid põhiliselt rikkurid, kes pidutsesid ja nautisid reisi uhkel ookenaihiiglasel. On teada, et sellel päeval oli avastatud mitu triivivat jäämäge, millest oli ka informeeritud „Titanicut“. Viimase info jäämäest saatis teele laev ”Caledoni”, kes märkas oma teel jäämäge. ”Titanic” sai teate ilusti kätte. Aga mingil põhjusel jäi see tea...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustuse suunaga KM2 Kristi Kitsing HANSALIIN OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Liina Lepik Messi kokk Särevere 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 2010 aasta kodumajandus õppegruppi praktika toimus 26. aprill kuni 15. juunini. Õpilastel tuli leida endale sobiv firma, kus nad saaksid enda koolis õpetatud teadmisi teostada ja ka juurde õppida midagi huvitavat. Mina Kristi Kitsing valisin selleks kohaks AS Tallink Gruppi laeva Baltic Princess. 3 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS 1.1 AS Tallink Grupp AS Tallink Grupp ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn- Stockholm, Paldiski-Kapellskär, Helsingi-Rostock, Helsingi-Stockholm, Turu- Stockholm/Kapellskä...
1. Ettevõtte tutvustus, ettevõtte tegevusvaldkond AS Tallink Grupp on 1989. aastal asutatud Euroopa juhtiv laevandusettevõtte, mis pakub minikruiisi- ja reisijateveoteenuseid ning kaubaveoteenust Läänemerel. Tegevusvaldkondadeks on laevandus ja transport. Ettevõte pakub oma teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmel laevaliinil Soome ja Rootsi, Eesti ja Soome, Eesti ja Rootsi ning Läti ja Rootsi vahel. Ettevõte tegutseb põhimõttel „Nulltolerants laevadelt merre sattuvale reostuseleˮ. Tallinki eesmärk on kõrvaldada võimalik reostus tekkekohas, tagades, et nii maal kui ka merel tegutsetakse alati keskkonnateadlikult ning järgides rangeid ohutusstandardeid ja kõiki asjakohaseid seadusi. 2. Missioon, visioon, tunnuslause (slogan) Missioon: saavutada maksimaalne kliendirahulolu, pakkuda eri klientidele mitmekesiseid kvaliteetteenuseid ning seal juures tagada kulusäästlik äritege...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomaduse...
Norra maadeavastajad Rebeka Kübard 11.klass Roald Engelbregt Gravning Amundsen · Norra polaaruurija (16.juuli 187218.juuni 1928) · Ta läbis 19031906 esimesena loodeväila ja jõudis 14. detsembril 1911 esimesena lõunapoolusele. Ta oli ka esimene inimene, kes lendas üle põhjapooluse, saades sellega esimeseks inimeseks, kes käinud mõlemal poolusel. · Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridtjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1888. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. · 1911. aastal suundus ta laeval "Fram" Antarktisele. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades ühe kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. Roald Engelbregt Gravning Amundsen · 1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil Teravmäedpõhjapoolus Alaska. Sellega oli ta neljas inimene põhjapoolusel ja kuna esimesi kolme (Fre...
Charles Darwin (1809-1882) Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta ümbermaailmareisilt laeval HMS Beagle, eriti vaatlustelt Galápagose saartel. Lapsepõlv Darwin sündis 12. veebruaril 1809 Shrewsbury linnas, Shropshire krahvkonnas, Suurbritannias. Darwinil oli üks vanem vend Erasmus, kolm vanemat õde Marianne, Caroline ja Susanne ja üks noorem õde Catherine. 1817. aasta kevadel läks Darwin Shrewsbury päevakooli , seal õppis ta 1. õppeaasta. Sama aasta 17. juulil suri Darwini ema. Isa Robert pani pojad drSamuel Butleri juhitavasse Shrewsbury algkooli, kus Darwin õppis kuni 16. eluaast Edinburgi aastad 1825. aasta juunis võttis isa Charlesi halva õpp...
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ..................................................................
Colreg 1972. a. Tuled, sektorid, asetus- käigusoleval, jõuseadmega, pikkus 50m ja rohkem, laeva. 1. Topituli on laeva pikitasandis paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 225 kraadi vöörist otse ja mõlemale poole kuni 22,5 kraadi tahapoole traaversit. 2. Pardatuled tähendavad rohelist tuld paremasd pardas ja punast tuld vasakus pardas; kumbki neist valgustab katkematult silmapiirist 112,5 kraadi vöörist otse ja kuni 22,5 kraadi tahapoole vastava parda traaversit. Alla 20 m pikkusel laeval võivad pardatuled olla paigaldatud laeva pikitasandis paiknevasse ühte laternasse. 3. Ahtrituli on laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 135 kraadi ja ahtrisuunast 67,5 kraadi mõlema parda poole 4. Puksiirtuli tähendab kollast tuld, millel on samad tingimused kui ahtritulel. 5. Ringtu...
Rahvusvahelises veonduses kasutatavad dokumendid Oleg Vesnuhhov Juhendaja: Aili Trumm Sisukord Sissejuhatus Rahvusvahelises transpordis kasutatav dokumentatsioon: Meretranspordis; Õhutranspordis; Maismaatranspordis. Sertifikaadid ja muud toetavad dokumendid. Sissejuhatus On olemas kaks peamist dokumenti: Konossoment peamine dokument meretranspordil; Veokiri või saateleht peamine dok. õhus ja maal, kasutatakse ka merel. Nendele lisanduvad erinevad abistavad ja täiendavad dokumendid sertifikaadid, instruktsioonid jne. Korraga võib ühe transpordi protsessi piires olla kasutuses kuni 40 erinevat dokumenti. MERETRANSPORDI DOKUMENDID(1) Konossoment Bill of Lading BL on transpordifirma, selle volitatud esindaja (agendi) või laevakapteni poolt välja antud kinnitus kauba vastu võtmise kohta veoks nimetatud laeval, märgitud sadamast sihtpunkti konossomendil fikseeritud tingimustel...
Laeva sisse- ja väljasõidu klaarimine Laeva klaarimiseks vajalikud dokumendid on kirjas raamatus Fair play Worlds Port Guide. Informatsioon puudutab sadamapiire, nõutavaid dokumente, lootsi andmeid, ankrukohti, kõikvõimalikke piiranguid, infot kommunikatsiooniks, puksiirteenuseid, sildumis-infot, stividore jne. Info dokumentide kohta on selle raamatu tähtsamaid funktsioone. Tavaliselt on igal sadamas eraldi nõuded dokumentide ja nende koguse kohta, mis peavad laeval olema esitada sadamasse saabumisel, selle jaoks on Documents Section. Mõnes riigis on kehtestatud ühtsed nõuded ja andmed selle kohta on kirjas kohe riigi nime all General Section -is. Dokumentide erinevaid liike on ääretult palju, allpool on toodud põhilised neist koos kirjeldusega. Dokumendid laeva klaarimiseks Enamuse antud dokumentidest vormistab kolmas tüürimees ja neil peab olema kapteni allkiri ning laeva pitsat. General Declara...
Teisiti ei ole võimalik There is no other way Dave Benton Dave Bendon (kodanikunimega Efren Eugene Benita on sündinud 31. Jaanuaril 1951 Arubal.) Dave on väga hea muusik. Aastal 2001. aasta esitas ta koos Tanel Padariga Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu "Everybody", millega nad võitsid võistluse. Alates 1997 aastast tegutseb ja elab Dave koos oma naise Marisega Eestis. Dave Bendon Dave koos oma naise Marisega Valisin oma elulooraamatuks Dave Bentoni sellepärast, et Dave on väga hea muusik ja väga sümpaatne inimene. Raamat räägib sellest, et Dave uskus imedesse ja sellesse, et kõrgusi vallutab ja eesmärgini jõuab vaid see, kes USUB. Dave Benton räägib raamatus sellest, et ta naisele ei meeldinud, et Dave laulis ja naise perekonnale ei meeldinud ka Dave sellepärast, et perekond arvas, et Dave pole naisele sobilik kaaslane. Dave nägi väga palju vaeva, et perele ...
,,Kakskümmend tuhat ljööd vee all" On aasta 1866 ning igalpool üle maailma räägitakse suurest koletisest ookeanis, keda nimetatakse narvaliks. Ta on hiigelsuur ning suudab tekitada suuri purustusi. Ta on vee alla tirinud palju laevu ning sellele otsustatakse lõpp teha. Kutsutakse kokku seltskond, kuhu kuuluvad harpuunija Ned Land, minategelasest loodushuviline Pierre Aronnax, tema teener Conseil, kapten Farragut ning mitukümmend meeskonnaliiget. Nad on sõitnud juba päris pikka aega ning meeskond hakkab tüdinema, sest selle pika aja jooksul pole nad ühtegi narvali näinud. Kapten Farragut seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi USA-sse sõitma. Kuid samal päeval näeb Ned Land seda koletist ning nad hakkavad narvalit taga ajama. Kuid see elukas pöörab otsa ringi ning otsustab rammida ,,Abraham Lincolnit". Toimub kokkupõrge ning hr Land, hr Aronnax ning Conseil kukuvad üle parda. Nad ujuvad selle koletise peale n...
Põhimõtted ja määratlused Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate tagajärgedega laeva ja inimeste hukkumisea mistõttu uppumatuse tagamine on nii laevaehitajate kui ka laevapere üheks tähtsaimaks ülesandeks. Uppumatus on laeva eluvõimelisuse põhielement , sest uppumatuse kadu on võrdväärne laeva kui inseneriehhituse ja laevastiku eksplutatsiooniüksise kaotamisega. Kuigi praktilisi abinõusid uppumatuse tagamiseks on rakendatud juba aastatuhandeid, o...
Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Uurimislaevad Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Urmas Lips Nelli Norit Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on uurimislaev...........................................................................................................................4 2. Süvamere puurimislaev CHIKYU....................................................................................................5 3. Uurimislaev NATSUSHIMA............................................................................................................6 ...
Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus Taavi, Merle, Jaanika Looduslike tegurite mõju põllumajandusele · Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle) · Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) · Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk, vegetatsiooni perioodi pikkus) Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõt...
Mary Kingsley: Lääne-Aafrika Avastaja Mary Henrietta Knigsley (1862-1900) oli üks Briti avastaja kes tegi kaks pioneer tripi Lääne ja sentraal Aafrikase. Ta oli esimene Eurooplane kes sisenes kaugsetese kohtades Gabonas. Esimene Lääne-Aafrika reis Aastal 1893, Kingsley läks Lääne-Aafrikase et õpida religiooni; Ta kavatses raamatut kirjutada oma seiklustes Lääne Aafrikas ja täiustada õpinguid religiooni fetisitest mida ta isa; George Henry Kingsley, oli alustanud. Oli enne kuulmatu et naine üksi ringi rändab sellel ajal, aga see ei peatanud Knigsley. Augustis, 1893, Kningsley lahkus Britist Lääne Aafrikase, reisides kauba laeval (juhitud Kapten Murray poolt). Ta purjetas mõõda ranikut (Freetown, Sierra Leonest Luanda, Angola) ja siis ta reisis saarelt Guinea kuni mis on nüüd teadud kui Nigeriani. Ta korjas paljusis teaduslike objekte, Putukaid ja magevee kalasi, Briti Muuseumi jooks kuni ta avastas ala Congo jõge. Teine Lääne-...
Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2. Toimub peamiselt territoriaalvetes 3. Püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades 4. Tööstuslikus püügis ei oma tähtsust 5. Suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias Avamerepüük 1. Tehniliselt eelmisest keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul 2. Esmane töötlemine laeval 3. Maailma tööstuslikus püügis tähtsaim Ookeanipüük 1. Toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide ...
Maalikunstnik ja graafik Tal on lahedad pildid Tal on omapärane stiil Meeldib mõte miks ta maalib Lapsepõlves elas Navi külas Elab ja töötab LõunaEestis On õppinud geoloogiat Ainuke ametlik galerii Tallinna vanalinnas Navitrolla on tegeleb graafikaga ja maalikunstiga Ta teeb peamiselt fantaasiamaale "Anna musi" 1999 "Mis on plangu taga?" 2004 "...Ainult kass" 2004 Navitrolla looming on ka Tallinki laeval Galaxy Ning ka Gini purgil Ta on joonistanud pildid raamatule "Alice imedemaal" Kokkuvõtteks võin öelda, et mulle meeldib see kunstnik tema loomingu pärast, tema pildid on ägedad. http://www.google.ee/search? tbm=isch&hl=et&source=hp&biw=1196&bih=915&q=navitrolla&gbv=2&oq=na vitrolla&aq=f&aqi=g1g- S9&aql=1&gs_sm=s&gs_upl=37l37l0l1845l1l1l0l0l0l0l170l170l0.1l1l0 http://et.wikipedia.org/wiki/Navitrolla http://www.navitrolla.ee/
Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri, 1972 (COLREG) 204209VAAM Ajalugu 1972. aasta konventsioon asendas 1960. aasta kokkupõrkereeglid. Kõige olulisem uuendus - tunnustus TSS-ile (liikluse eraldamise skeemid) - reegel 10 annab juhised ohutu kiiruse, kokkupõrkeohu ja TSS-is või selle läheduses tegutsevate laevade käitumise määramiseks. Esimene TSS loodi Doveri väinas 1967. aastal ja seda opereeriti vabatahtlikkuse alusel. Alates 1971. aastast muutus TSS kohustuslikuks. Tehnilised sätted COLREGid sisaldavad 38 reeglit, mis on jagatud viieks osaks: • A osa - üldsätted (reeglid 1-3); • B osa – juhtimis- ja sõidureeglid(reeglid 4–19); • C osa - tuled ja kujundid (reeglid 20–31) • D osa - heli- ja valgussignaalid (reeglid 32–37); • E osa -vabastused (artikkel 38) • Lisad A osa - Üldsätted Reeglis 1 on öeldud, et reegleid koh...
Jules Verne ,,Viieteistkümneaastane kapten’’ Analüüs Karlo Leok 7.C Klass Tallinna Reaalkool 1. Miks valisin selle teose? Kuidas käis valikuprotsess? Ma valisin selle teose, sest ma olen seda varem lugenud ning mulle meeldis see. Ma mõtlesin, et nii jääb mulle selle raamatu sisu paremini meelde ja ma saan parema hinde. Üldse on Jules Verne üks mu lemmikuid kirjanikke ja see võib olla ka üks valiku põhjuseks. Just selle teose valisin ma just enne kirja panemise tundi. Valikust käisid ka läbi ,,Näljamängud: Lahvatab leek’’ kui ka ,,Augud’’. 2. Jules Verne-st ja tema teostest. Jules Verne oli prantsuse päritolu kuulus kirjanik, kes sündis aastal 1828 ja suri aastal 1905. Tema kirjanikukarjäär algas aastal 1848. E...
Tarneklaulid Incoterms Järgnev teema on siia lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta. Vedamist kaudselt, kuid kliendi - tarnija suhet puudutab teema kindlasti. Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000. Rühm C CFR - Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. Risk siirdub ostja...
Roald Engelbregt Gravning Amundsen referaat Sisukord 1. Meri kutsub 2. Loodeväila ekspeditsioon 3. Uus kiusatus- Põhjapoolus 4. Peale suuri unistusi 5. Elu ja surma eest 1. Amundsen sündis 1872. aastal 11 aastat pärast Nansenit Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Peale isa surma asus Roaldit elus suunama ema , kelle ainsaks sooviks oli, et Roald merele ei läheks. Ta täitis ema soovi ja asus õppima meditsiini. Kui ka ema suri läks Amundsen siiski merele. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale laevale, mis 18971899 esimesena Antarktikas talvitus. 2. Neilt reisidelt saadud kogemused ning lugematult pal...
Jõhvi Põhikool Roald Amundsen Referaat Maximilian Sokolov 7. klass Juhendaja: õp. Tiina Gaškov Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Roald Amundseni elu.............................................................................................. 3 Unistus polaaruurija elust.................................................................................... 3 Lõunapooluse kaudu põhjapoolusele...................................................................4 Elu kui seiklus...................................................................................................... 4 Kokkuvõte......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
