Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Kakskümmend tuhat ljööd vee all" sisukokkuvõte (5)

4 HEA
Punktid
„Kakskümmend tuhat ljööd vee all“
On aasta 1866 ning igalpool üle maailma räägitakse suurest koletisest ookeanis, keda nimetatakse narvaliks. Ta on hiigelsuur ning suudab tekitada suuri purustusi. Ta on vee alla tirinud palju laevu ning sellele otsustatakse lõpp teha. Kutsutakse kokku seltskond , kuhu kuuluvad harpuunija Ned Land , minategelasest loodushuviline Pierre Aronnax, tema teener Conseil, kapten Farragut ning mitukümmend meeskonnaliiget. Nad on sõitnud juba päris pikka aega ning meeskond hakkab tüdinema, sest selle pika aja jooksul pole nad ühtegi narvali näinud. Kapten Farragut seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi USA-sse sõitma. Kuid samal päeval näeb Ned Land seda koletist ning nad hakkavad narvalit taga ajama. Kuid see elukas pöörab otsa ringi ning otsustab rammida „ Abraham Lincolnit“. Toimub kokkupõrge ning hr Land, hr Aronnax ning Conseil kukuvad üle parda . Nad ujuvad selle koletise peale ning näevad, et see nn. narval on terasest . Nimelt on see allveelaev , mida tollel ajal ei tuntud. Allveelaeva seest tulevad välja umbes kümme meest ning tirivad kolm meest allveelaeva. Nad suletakse kinnisesse ruumi, kuhu neile tuuakse süüa ning lastakse magada . Paari päeva pärast tuleb ka sinna laeva kapten, kes soovib, et teda kutsutaks kapten Nemoks. Nad tutvuvad ning Nemo tutvustab neile oma allveelaeva ning kuidas nad seal laeval toituvad ning kuidas elavad. Kuid kapten Nemol on ainult üks tingimus: et külalised ei saa kunagi laevalt lahkuda. Edastistel päevadel külastavad nad erinevaid veealuseid kohti, millest pole mitte keegi kolmest mehest kuulnud . Esimeseks paigaks on Crespo metsad, millest hr Aronnax järeldab, et minnakse mandrile. Kuid kapten Nemo eirab mandrit ning ei lähe sinna kunagi. Järelikult peab see asuma vee all. Seal nad kohtuvad hiigelkrabiga ning uute vetikasortidega. Nad sõidavad edasi ning jäävad kinni Torrese väinas, kus on härradel võimalus paar päeva viibida maismaal. Conseil, härra Aronnax ning Ned Land ka kasutavad võimalust ning lähevad otsima liha, mida nad pole saanud allveelaevale sattumisest peale, sest laeval söödi ainult merest saadud toitu. Ned tapab paar siga ning ka linde, kuid seltskond pole enam eriti rõõmus, kui eikusagilt hüppab välja kamp pärismaalasi ning otsustavad külalised tappa. Õnneks nad pääsevad. Kui hommikul härra Aronnax ärkab, seisab tema voodi ees kapten Nemo ning tahab abi. Tema üks pardakaaslane on saanud surmavalt vigastada, kuid Pierre ei saa teada kuidas. Laip maetakse ilusasse korallidega ümbritsetud merepõhja. Kui see oli tehtud, otsustas kapten Nemo külalistele näidata pärlipüüki. Nad sukelduvad jälle mere põhja ning kapten Nemo näitab Conseil’e, härra Aronnaxle ja Ned Landile hiigelsuurt pärlit, mille maksuvus on umbes 10 000 franki . Nad külastavad veel kustunud ja tühja vulkaani ning lõunapoolust. Nad on esimesed inimesed, kes lõunapoolusel on käinud ning kapten Nemo püstitab sinna lipu, mis tähistab, et ta on seal käinud. Hiljem sealt lahkudes jäävad nad kinni vee alla ning ei pääse välja ning ka tekib hirm, et nad sealt enam eluga ei pääse. Kuid viimasel minutil pääsevad nad vee peale ning pääsevad. Kui nad on juba Euroopa vetesse jõudnud, tekib kapten Nemo allveelaeval konflikt mingisuguse allveelaevaga ning alles nüüd näeb Pierre, kes kapten Nemo tegelikult on. Ned Land, kellel on ka ennem põgenemisplaane olnud, annab teada Conseil’le ja Pierrele, et neil on viimane võimalus põgeneda. Nad võtavad paadi allveelaevalt ning põgenevad. Tekib torm ja neil tekib raskusi põgenemisel. Järgmisel hetkel ärkab Pierre Lofoodi kaluri onnis.
Kakskümmend tuhat ljööd vee all-sisukokkuvõte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 167 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karl Menning Õppematerjali autor
Jules Verne kuulus ulmeromman, mis räägib veealustest imedest.

Sarnased õppematerjalid

V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kaheksa lauljat Sainte-Chapelle'is missa esimest salmi laulsid.» «Kenad lauljad,» vastas teine, «nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid! * Enne kui püha Jeani auks missat teha, oleks kuningas pidanud järele kuulama, kas püha Jean armastabki ladina salme provansi aktsendiga.» «Ainult selleks ongi see missa, et neile Sitsiilia kuninga neetud lauljaile teenistust anda!» karjus sapiselt üks vanaeit akna all oleva rahva seast. «Palun väga, tuhat Pariisi naela * missa eest! Pealegi meie, kalanaised turul, peame seda oma maksudest maksma!» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu

Kirjandus



Kommentaarid (5)

Thenzu profiilipilt
Karl Menning: Kui otsid kokkuvõtet, siis see on see õige :P
15:19 18-10-2009
rogidogi profiilipilt
rogidogi: väga hea ja sisukas kokkuvõte
20:21 04-11-2010
palunaidake profiilipilt
palunaidake: Pole täiesti valmis.
21:25 25-01-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun