Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Colreg 1972 (0)

1 Hindamata
Punktid




Colreg 1972. a. Tuled, sektorid, asetus- käigusoleval, jõuseadmega, pikkus 50m ja rohkem, laeva. 1. Topituli on laeva pikitasandis paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab  silmapiirist 225 kraadi vöörist otse ja mõlemale poole kuni 22,5 kraadi tahapoole 
traaversit. 2. Pardatuled tähendavad rohelist tuld paremasd pardas ja punast tuld vasakus pardas;  kumbki neist valgustab katkematult silmapiirist 112,5 kraadi vöörist otse ja kuni 22,5 
kraadi tahapoole vastava parda traaversit. Alla 20 m pikkusel laeval võivad pardatuled
olla paigaldatud laeva pikitasandis paiknevasse ühte laternasse. 3. Ahtrituli on laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis katkematult  valgustab silmapiirist 135 kraadi ja ahtrisuunast 67,5 kraadi mõlema parda poole 4. Puksiirtuli tähendab kollast tuld, millel on samad tingimused kui ahtritulel.
5. Ringtuli on silmapiirist 360 kraadi katkematult valgustav tuli
6. Plinktuli tähendab sagedusega vähemalt 120 plinki minutis korrapäraselt plinkivat  tuld. Vähemalt 50 m pikkusel laeval: - Topituli 6 miili - Pardatuli 3 miili - Ahtrituli 3 miili - Puksiirtuli 3miili - Valge, punane, roheline ja kollane ringtuli 2 miili Manööver ja hoiatussignaalid laevadel üksteise nähtavuses.  Manööver-, hoiatus- ja piiratud nähtavuse signaalid
  (1) Üksteise nähtavuses olevate laevade signaalid on alljärgnevad:
  1) üks lühike heli – «muudan oma kurssi paremale»;
  2) kaks lühikest heli – «muudan oma kurssi vasakule»;
  3) kolm lühikest heli – «minu käiturid töötavad tagasikäigul»;
  4) neli lühikest heli – «kavatsen sooritada pööret tagasi», «kavatsen peatuda»;
  5) üks lühike ja üks pikk heli – «palun kiirendada käiku»;
  6) üks pikk ja üks lühike heli – «palun aeglustada käiku»;
  7) üks pikk, üks lühike ja üks pikk heli – «palun tulla raadiosidesse»;
  8) üks pikk, üks lühike, üks pikk ja üks lühike heli – «sain teist aru»;
  9) horisontaalsed viiped viipelipuga (valgel ajal), öösel – valge tulega – «palun peatuda».
  (2) Vajadusel hoiatada teist laeva antakse signaal «Hoiatus», mis koosneb vähemalt viiest 
lühikesest helist. Teisaldatav laev, millel puudub helisignaalseade, on kohustatud andma 
signaali sagedaste laevakella või metalleseme löökidega.
  (3) Inimese kukkumisel üle parda ja uppuja päästmisel peab laev andma kolm pikka heli, 
mida vajadusel korratakse.


  (4) Käigus olev laev peab piiratud nähtavuse korral andma ühe pika heli mitte harvemini kui
iga kahe minuti järel.
  (5) Triiviv laev peab piiratud nähtavuse korral andma kaks pikka heli, korrates signaali mitte
harvemini kui iga kahe minuti järel.
  (6) Laeva või parve pukseeriv või tõukav laev, juhtimisvõimetu laev, kalalaev ning 
purjelaev pikkusega 7 m ja enam peab piiratud nähtavuse korral andma ühe pika ja kaks 
lühikest heli, korrates signaali mitte harvemini kui iga kahe minuti järel.
  (7) Laev või koosseis, seistes ankrus laevateel või madalikul, peab piiratud nähtavuse korral 
hoiatama lähenevat laeva ühe lühikese, ühe pika ja ühe lühikese heliga. Mehitatud teisaldatav
laev peab piiratud nähtavuse korral andma signaali sagedaste laevakella või metalleseme 
löökidega Ujuvnavigatsioonimärgistus - kardinaal- ja laretaalsüsteemides, kirjeldus ja 
parameetrid
Kardinaalmärgid Lateraalmärgid:
Vasaku külje märgid                                                            Parema külje märgid


Teljemärgid                       Eraldiasuva ohu märgid                             Erimärgid
Colreg 1972 #1 Colreg 1972 #2 Colreg 1972 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 375355 Õppematerjali autor
Tuled, sektorid, asetus- käigusoleval, jõuseadmega, pikkus 50m ja rohkem, laeva. Manööver ja hoiatussignaalid laevadel üksteise nähtavuses. Ujuvnavigatsioonimärgistus - kardinaal- ja laretaalsüsteemides, kirjeldus ja parameetrid.

Sarnased õppematerjalid

RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972
27
doc

RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972

Lisa 1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 A osa. ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema

Merendus
Praktika aruanne
58
doc

Praktika aruanne

Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ............................................................................................................

Merendus
Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused
18
doc

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst.

Merepraktika
Madruse eksami piletid 2016
52
docx

Madruse eksami piletid 2016

PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi kee

Madruse koolitus
Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused
32
doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m

Laeva ekspluatatsioon
Laeva ekspluatatsioon eksam
5
doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või

Laeva ekspluatatsioon
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven

Ohutus ja ohuteave
Merekool praktika aruanne tüürimeestele
252
doc

Merekool praktika aruanne tüürimeestele

EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevat?

Praktika aruanded




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun