Ärakiri originaali sisuline kordus (sisu on sama, vorm on erinev) Ära läheb plangil kiri, asutusse jääb valgelpaberil kiri. Koopia täpne jäljend originaalist (kinnitus, et koopia on õige: allkiri + ees ja perekonnanimi + kuupäev + pitser peab läbima allkirja viimaseid tähti) Väljavõte mingist dokumendist osaline välja võtmine/taas esitamine (väljavõte arhiivist). (kinnitamine, väljavõte õige allkiri + nimi + ametinimetus + kuupäev + pitser) Millega saab dokumenti kinnitada? Allkirjaga ja õigusaktiga (käskkirjaga) Näide allkirjaga kinnitamise kohta: Kinnitan-allkiri, eesnimi- ja perekonnanimi, ametinimetus, kuupäev (kinnitatud direktori 15. Mai 2012 aasta käskkirjaga nr 53) Planki liigid on kirjaplank ja üldplank ÜLDPLANK vormistatakse ettekirjutused, aktid, käskkirjad Vormistatakse ühes eksemplaris, osapooltele lähevad koopiad. Käskkiri- on korraldav dokument lahendamaks as...
Anneriin Truu IK22D ARHIIVIMOODUSTAJA KIRJELDUS Arhiivimoodustaja tüüp Asutus Moodustaja nimetus TRÜ Aeroionisatsiooni ja Elektroaerosoolide Probleemlaboratoorium Tegevusaeg 1964 1993 Tegevuskoht Tartu Staatus Tartu Ülikool Struktuur TRÜ rektori käskkirjaga 19. septembrist 1974. a. määrati AEL teaduslikuks juhendajaks dotsent Kalju Kudu ning moodustati laboratooriumi neli sektorit: aeroioonide spektromeetria, aerosoolide, gaaslahenduse ja elektromeetria sektor. Rektori käskkirjaga 31. jaanuarist 1983 jaotati AEL 1. veebruarist kaheks iseseisvaks laboratooriumiks: aeroelektrilaboratoorium (AEL) ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium (KKF...
Rahvusarhiiv Kristiina Kruus Teie 23.09.2017 Ringtee 25 72541 Tartu Meie 24.09.2017 nr 5-7/12 ARHIIVITEATIS Arhiiviteatis väljastatakse arhiiviseaduse § 10 lg 4 alusel õiguste või tehingute tõendamiseks. Arhiiviteatis on välja antud vastuseks päringule Viktor Kruusi töötamise kohta Koeru metskonnas. Koeru metskonna 29.04.1982. a tööle võtmise käskkirjaga nr 42-k võeti Viktor Leonidi p Kruus alates 26.04.1982. a tööle III kat. raietööliseks. Alus: LVMA. V-453.1.549. Koeru Metskonna 27.01.1989. a töölepingu lõpetamise käskkirjaga nr 15-k vabastati Viktor Leonidi p Kruus töölt 31.01.1989. a ENSV TööK § 35 p. 3 alusel omal soovil. Alus: LVMA. V-453.1.603. M.Pall Merle Pall Tartu osakonna juhataja 744325, [email protected] Riigilõiv 15 eurot. Alus: riigilõivuseaduse § 346 Arhiiviteatise väljastamine
Kirjelda ametniku ja töötaja erinevusi töötamisel AMETNIK TÖÖTAJA 1.Õigusakt(id), mis reguleerivad Avaliku teenistuse seadus Töölepingu seadus töötamist Korruptsioonivastane seadus Tsiviilseadustiku üldosa seadus Töötajate Võlaõigusseadus distsiplinaarvastutuse seadus Halduskohtu menetluse seadustik Töölepingu seadus 2.Organisatsioonid ja ametikohad, kus Riigi- ning valitsusasutused, Eraettevõtted on teenistussuhe, töösuhe? KOV asutused. Riigi- ning valitsusasutuste, KO...
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuu...
KÄSKKIRI AS NUNNU KÄSKKIRI Tallinn 26.aprill 2011 nr 13/112 Asjaajamiskorra kinnitamine 1. Kinnitan asjaajmiskorra. 2.AS Nunnu fokumendisüsteemi efektiivsemaks haldamiseks tuleb kehtestada asjaajamiskord. Asjaajamiskorda peab infotunnis tutvustama sekretär Juta Jänes. 3. Personalijuht Reet Rebane peab asjaajamiskorda tutvustama kõigile uutele tööle võetavatele spetsialistidele. 4.Eelmine asjaajamiskord on kehtestatud tegevdirektori käskkirjaga 2.jaanuarist. Mait Mets Koopiad: (koostaja viisa) Personalijuht (kooskõlastusviisad) 23.04.2012 PROTOKOLL
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KOV SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Triin Vahula Mõdriku 2013 Valisin kolme kohalikuomavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Avinurme, Orava ja Vastseliina vallavalitsuse. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Nii Avinurme kui ka Orava sotsiaalnõunikud omavad alluvaid, Vastseliina aga mitte. Ametikoha eesmärkidest tuleb välja ka erinevusi nimelt on Avinurme ja Orava valla peamiseks eesmärgiks ikkagai aidata valla elanikke lähtudes erinevatest aspektidest nagu tervishoid, rahaliselt hättajäänud isikute toetamine...
Asutuse nimi: SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI Asukoha aadress: Hariduse 13, 93812 Kuressaare Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.syg.edu.ee/uus/syg/ Asjaajamis korra eerkiri Kinnitatud 19. novembri 2012. a käskkirjaga nr 1-3/12 Käesoleva töö eesmärk on analüüsida Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskorda tuginedes asjaajamiskorra ühtsetele alustele. Asjaajamiskorra ühtsete aluste õigusaktis on kirjutatud, et asutuse juht tagab asjaajamiskorralduse ning kehtestab asjaajamiskorra. Analüüsitav Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskord on kinnitatud asutuse direktori poolt. Asjaajamist korraldab sekretär. Tuginedes asjaajamiskorra ühtsetele alustele on näha, et analüüsitaval asjaajamiskorral on välja toodud kõik vajalikud asjaajamiskorra osad. Asjaajamiskord reguleerivad normid: Dokumentide vorminõud. Olemas (SYGA 2012:19); Asjade menetlus. Osaliselt puudulik; Dokumentide ringlust. Olemas (SYGA 2012:5-7)...
DOKUMENTIDE MENETLEMINE Dokumentide menetlemine tähendab, et juhtkond vaatab dokumendi läbi ja märgib nendele korralduse asja lahendamise käigu kohta, dokumendiga seotud küsimus lahendatakse ja dokumendi käsitlemise käigus koostatakse ning vormistatakse (trükitakse, kooskõlastatakse, allkirjastatakse, kinnitatakse) vastusdokument, kontrollitakse asjade tähtaegset täitmist, tehakse teatavaks vastus, asja lahendamise tulemus. Menetlemise protseduurid Dokumendi suunamine läbivaatamiseks juhtkonnale või täitmiseks pädevatele ametnikele Dokument suunatakse läbivaatamiseks pärast registreerimist. Kui saabunud dokumendis on viidatud teistele samas küsimuses varem koostatud dokumentidele, tuleb need leida ja lisada saabunud dokumendile. Digitaaldokumentide puhul tuleb märkida viide nende asukohale dokumendiregistris. Dokument märkega KIIRE edastatakse läbivaatamiseks viivitamata. Läbivaatamine, resolutsiooni märkimine; Dokumendi läbivaatam...
KÄSKKIRI Tallinn . oktoober 2012 nr 2-6/ Liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine Komisjon moodustamine toimub vastavalt keskkonna-ministri 19. mai 2004. aasta määruse nr 51 ,,III kaitse-kategooria liikide kaitse alla võtmine" punktile nr 3 ja Keskkonnaameti juhtkonna 23. septembri 2012. aasta nõupidamise otsusele: 1. Määran Keskkonnaameti komisjoni liikmeteks alljärgnevad isikud: Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektori peaspetsialistiks Marje Kallas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistiks Jaak Kuusk Tallinna Loomaaia direktoriks Mati Kaal 2. Komisjoni ülesandeks on haruldase liikide kaitse alla võtmise taotluste menetlemine. 3. Käesoleva käskkirjaga kinnitan kaitsealuste liikide väljaselgitamise juhendi. (allkiri) Mart Maantee Keskkonnaameti arendus-osakonna juhataja Koo...
Kinnitatud Tartu Maleva pealiku ”.....” august 2010 a käskkirjaga nr .... LISA 3 1. Kirjuta automaat AK4 relva osad 1. LEEGISUMMUTI 11. KABA 2. VINTRAUD 12. SALVE RIIV 3. KIRP 13. PÜSTOLKÄEPIDE 4. VINNASTUS MEHHANISMI KODA 14. TULEÜMBERSEADUR 5. VINNASTUS HOOB 15. PÄÄSTIK 6. LUKUKODA 16. PÄÄSTIKUKAITSE 7. SIHIK 17. Pääste- ja vinnastus mehhanism 8. LUKK 18. SALV 9. LUKURAAM 19. SALVE PESA 10. TAANDURMEHHANISM 20. LAESÄÄR TESTI TEGIJA NIMI: ALLÜKSUS: TESTI TEGIJA ALLKIRI: KUUPÄEV: TEST SO...
Kontrolltöö küsimused 1. Mis on asjaajamine? 2. Mis on dokument? 3. Mis on asjaajamiskord? 4. Kuhu vormistatakse asjaajamiskord? 5. Kes kinnitab asjaajamiskorra? 6. Millised dokumendiplangid on asutusele kohustuslikud? 7. Turvaelemendid plankidel.. 8. Nimeta dokumente.. 9. Nimeta asjaajamisega seotud seaduseid.. Vastused 1. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. 2. Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm, struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. 3. Asjaajamiskord on asutuse sisene alusdokument või dokumentide kogum, mis esitab nõuded asutuse dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamis...
Inventeerimine Marie Pärn LOK12 Mis on inventeerimine? Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta. Inventuurid võivad olla mahu järgi kas täielikud või osalised. Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osalise inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu või ülejääkide kindlakstegemiseks. Kasutatakse erinevaid inventeerimismooduseid: Tähtaegne inventuur osa laost või kogu ladu korraga Inventuur osade kaupa - osa laost korraga, kontrollitavat osa võrreldakse arvutisaldoga reaalajas Pisteline inventuur - tehakse tooterühmade kaupa Nullsaldoinventuur - tooteid inventeeritakse ...
Õpetajate päev Nagu me kõik teame saavad suured asjad alguse väikestest. Selleks, et videos nähtud ootused muutuksid reaalsuseks on oluline vastastikune märkamine. Kaasõpilased, kas olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajal: „aitäh, uute teadmiste eest?“ Ega vist! Kallis õpetajad ärgem unustage, et vahemaa Teie ja õpilaste vahel on kordi väiksem kui vahemaa Tartust Tallinna. Seega, proovigem märgata väikseid asju enda ümber. Õpetajad, kas olete teadlikud, mida drastilist tõi endaga kaasa 1960ndate esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On märkimisväärne, et see traditsioon on jäänud muutumatuks. Samamoodi on jäänud muutumatuks ka kuvand heast õpetajast. 12. aasta jooksul oleme mõistnud, millised on hea õpetaja omad...
Haldusdokumendid Käskkiri, akt, protokoll Koostas: Pille Koit Haldusdokumendid Haldusdokumendid on õigusliku jõuga dokumendid, mis tõendavad vastuvõetud otsuseid, kinnitavad fakte ja toiminguid, fikseerivad seisukordi või sündmusi. Haldusdokument on dokument, mis koostatakse juhtimis-, täidesaatva- ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid vormistatakse üldplangile ja pealkirjastatakse dokumendiliigi nimetusega trükitähtedega. Juhendid, eeskirjad, kord (nt.asjaajamiskord) vormistatakse valgele paberile. Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid tuleb registreerida dokumendiregistris. Kõik haldusdokumentide originaalid on varustatud originaalallkirja(de)ga. Vajadusel tehakse dokumendist väljavõte või koopia Käskkiri Käskkirion tegevust korraldav dokument, mille väljaandmise õigus on asutuse (tipp)juhil või tema asetäitjatel vastavalt oma õiguspiiridele, et lahe...
TALLINNA MAJANDUSKOOL ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ülikool Juhendaja: Tallinn 2008 Asutuse nimi: Tallinna Ülikool Asukoha aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: (+372) 6409 101 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.tlu.ee/ Kas asjaajamiskord sisaldab nõudeid ja protseduure järgmistele dokumendi- ja arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: ...
ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ülikool Juhendaja: Tallinn Asutuse nimi: Tallinna Ülikool Asukoha aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: (+372) 6409 101 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.tlu.ee/ Kas asjaajamiskord sisaldab nõudeid ja protseduure järgmistele dokumendi- ja arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asja...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL Artjom Aljositsev Praktika aruanne Õppejõud: Raissa Kokkota 1 TALLINN 2009 SISUKORD 1. Tutvumine ettevõttega 3 2. Raamatupidamise siseeeskirjad 3 2.1. Raamatupidamise korraldamine 3 2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasut...
Mida saan mina teha, et minu klassis/koolis ei oleks kiusamist ja vägivalda. Koolivägivalda on meist kogenud igaüks, kes rohkemal, kes vähemal määral. Põhiliselt kogesin seda 2.klassis . Kogu klassi tüdrukutel oli minu vastu mingisugune vandenõu. Hoidsin kokku poistega, kes tihtipeale minu kaitseks välja astusid. Selline nähtus, nagu koolivägivald , on paratamatus. Alati on kuskil keegi, kellele meeldib teise kannatamas näha, olgu see siis vaimne või füüsiline. Enam levinud on siiski vaimne vägivald. Igas klassis on keegi, keda pilatakse ja halvustatakse. Suuremad ja vanemad õpilased, ka õpetajad, võiksid rohkem sekkuda vägivalda. Kui laps on juba algklassidel vägivaldne, teeb kogu aeg pättusi ja laamendab, siis suuremana on ta kurjategija. Probleem tuleb parandada kohe, sest hiljem on see süvenenud ja juurdunud ning raske lahendada. Poisslapsed saadetakse range reziimiga kooli, mis o...
1. Mis on käskkiri ? · Käskkiri on ettevõttesisene korraldav dokument,mille annavad välja tipjuht ja tema asetäitja ainujuhtimise põhimõttelet lahendada organisatsiooni tegevuse sisemisi regelmenteermist nõudvaid küsimusi. 2. Millal antakse käskkirju välja ? · Seaduste,valitsuse määruste täitmiseks · Initsiatiivkorras 3. Kuidas jagunevad käskkirjad kestvuselt? · Ühekordne · Kehtib samas küsimuses uue väljaandmiseni 4. Kuidas jagunevad käskkirjad sisu ja säilitustähtaegade järgi ? · Põhitegevust reguleerivad ja korraldavad käskkirjad (sisemine töökorraldus) Nt. Ametikoha moodustamine/likvideerimine Säilit. 75 aastat · Isikkoosseisu e personalialased käskkirjad (isikkooseis) Nt.üleviimine kõrgemale/madalamale kohale, koondamine/vallandamine Säilit. 50 aastat · Puhkuse ja lähetus käskkirjad (korraldused) Säilit. 7 aastat 5. Käskkirjade ...
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Lugupeetud daamid ja härrad, kallis publikum. Pöördun teie poole kõnega, mis põhjendab kohustuslikku koolivormi kandmist. Enne alustamist palun ma teil mobiiltelefonid välja lülitada või hääletuks sätestada. Koolivormil on palju plusse. Koolivorm on soliidne riietus. Paljud õppeasutused on selle kohustuslikuks teinud, sest see ühendab koolipere ning käib akadeemilise asutuse juurde. Koolivormi kandmine on põhjustanud Tallinna Arte Gümnaasiumis palju vastukaja. Eelkõige on see tingitud sellest, et see võeti vastu alles mõni aasta tagasi. Õpilased olid harjunud riietuma nii nagu tahtsid. Tänapäevaks on see kõik muutunud ning kohustuslikus korras tuleb seda kanda igapäevaselt. See on seadnud piirid eputavatele tibidele ja mitmetele moegurudele. Nad ei saa enam koolis käia nii nagu tahavad, vaid peavad järgima ranget reziimi, sest muidu ähvardatakse ...
MAJAVALITSUSED MIS OLI MAJAVALITSUS? iiklik isemajandamise põhimõttel töötav organisatsioon rganiseeriti · Igale majale elamispinnaga üle 3000 m2 või elanikkonnaga üle 500 inimese · 35 majast koosnevale, territoriaalselt naabruses asetsevate majade grupile (20003000 m2) · 1015 majast koosnevate väikeste majade grupile (1500 kuni 2500 m2) MAJAVALITSUSE PÕHIÜLESANDED ema valitsemisel oleva riikliku elamufondi kõigekülgne säilitamine · Majavalduste õige majandamine · Hoonete ja eluruumide plaanipärase, profülaktilise ja kapitaalremondi teostamine · Majavalduste hoidmine nõutavas sanitaarses seisukorras · Korra kehtestamine, et üürnikud suhtuksid majavaldusse kui rahva ühisvarasse · Majaelanike korteri ja elutingimuste parandamine MAJAVALITSEJA ...
Johan Laidoner https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner#/med ia/File:Johan_Laidoner01.jpg Lapsepõlv Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus 12. veebruar 1884. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Ta oli Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (18511938) esimene laps. http://www.geni.com/people/Ma ri- Laidoner/60000000053899319 19 Haridustee Johan oli väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke. 1902. aastal pääses ta Vilniuse sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. Ta lõpet...
MAA-AMET Maa-amet on valitsusasutus, mis allub Eesti Keskkonnaministeeriumile. Teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelvalvet ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. Kuulub Avalik-mittetulundus sektorisse. Maa-amet sai alguse 16. jaanuaril 1990. aastal, mil oli veel Eesti NSV Valitsus. Tollane nimetus oli Eesti Vabariigi Riiklik Maa-amet ja see alustas tööd põllumajandusministri valitsemisalas. 3. juunil 1991 viidi amet üle Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Maa-ameti esimene peadirektor oli agronoom Ago Soasepp. Ameti tegutsemise peamine eesmärk oli riigile kuuluva maa-ala valitsemine vastavalr riigi maapoliitika põhimõtetele. Maa-ametile allusid maakondade ja linnade maa-ametid. Hetkel on Maa-ametil 17 osakonda. Osakondade struktuur on järgmine: Eelarve- ja finantsosakond Õigusosakond Üldosakond Haldusosakond IT osakond Planeeringute osakond Ki...
JUHI ROLLID SITUATSIOONIÜLESANNE Suure turvafirma piirkondlik juht täidab tööalases tegevuses nädala jooksul 10 eri rolli, mis omakorda moodustavad kolm rollide gruppi: suhtlemisega seotud rollid, infoga seotud rollid ja otsustamisega seotud rollid. Siinkohal on pildistatud piirkondliku direktori tööpäeva. Ülesanne: määra, millist rolli juht täidab antud aja jooksul. 8.00 – allüksuse juhid (teenistusosakonna ülem, tehnikaosakonn juht, müügiosakonna juhataja) kogunevad direktori kabinetti, kus annavad aru möödunud ööpäeva sündmustest ja tegevustest. Arutatakse teenistuse probleeme seoses füüsilise ja tehnilise objektide valvega. info koguja 9.00 – saadud infost koostatakse vahetusaruanne. Juht kinnitab aruande ja edastab info e-mailiga Tallinnasse emafirmasse. info jagaja/tseremoniaalne (allkirjastamine) 10.30 – koos müügiosakonna juhatajaga selgitatakse välja uutesse teeninduspiirk...
Näide : Lähetuskulude arvestus Töölähetus on lühiajaline tööülesannete täitmine mujal s.t.väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise asukohta.Töölähetuse aja eest on tööandja kohustatud töötajale hüvitama majutusja sõidukulud ning välislähetuse korral maksma päevaraha. Töölähetuse kulude, hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord (edaspidi määrus) kehtestati Vabariigi valitsuse määrusega ..... Määruse aluspõhimõtted · sõidu ja majutuskulud hüvitatakse üksnes kulu tõendava dokumendi alusel, · lähetuskulude hüvitamisel välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse eurodesse välisriiki toimunud lähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel, · päevaraha maksmisel kohaldatakse põhimõtet, mille järgi teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest päevaraha makstakse tingimusel, et lähetuskoht...
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
JUHIROLLID Situatsioonülesanne Suure turvafirma piirkondlik juht täidab tööalases tegevuses nädala jooksul 10 eri rolli, mis omakorda moodustavad kolm rollide gruppi: suhtlemisega seotud rollid, infoga seotud rollid ja otsustamisega seotud rollid. Siinkohal on kaardistatud piirkondliku direktori tööpäeva. Ülesanne: määra, millist rolli juht täidab antud aja jooksul. Vajalikud/rakendatud Rollitüüp oskused Kellaaeg Tegevus (suhtlus, info, Roll (tehnilised-, suhtlus, otsustamine) konseptuaaalsed ...
Kuidas muuta koolisüsteemi paremaks Tänapäeva maailmas võib kohata erinevaid koolisüsteeme. Mõned toimivad rohkem ja mõned vähem. Kahjuks tundub mulle, et meie oleme sattunud just sellisesse süsteemi, kus hästi toimimisest rääkida ei saa. Kool ei tohiks olla koht, kuhu õpilane läheb mõttega, et ta annaks ükskõik mida, et olla praegu ikka veel oma soojas voodis ja mitte kõndida selle kohutava kandilise maja poole. Juba kooli fuajees võib kohata ühte juhtkonna liiget, keda õpilane näeb siiski esimese inimesena koolis, ning juba tema hakkab hariduse omandaja peale karjuma. Kogu olukord jätab militaarse korra mulje, kuigi ma kaldun arvama, et isegi militaarne kord oleks parem. Küsitakse õpilase klassi ja seda, miks ta alles nüüd kooli saabuda on otsustanud. Üsna paljudel õpilastel on ikka väga mõjuvaid põhjuseid ka, kuid juhtkonna liige on võtnud endale juba nii üleoleva hoiaku, et ükskõik mida ka õpilane ka ...
Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rah...
LISA 2 KINNITATUD Tööturuameti peadirektori 30.01.2009 käskkirjaga nr 1.1-8.1/1 TÖÖTURUKOOLITUSE TEENUSSTANDARD TÖÖTULE Üldinfo Tööturukoolituse eesmärk on töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine või täiendamine. Tööturukoolituse pikkuseks võib olla kuni 1 aasta. Koolitusele suunamise vajadus selgitatakse välja Teie ja Tööturuameti konsultandi vahelises vestluses. Teenuse osutamise aluseks on tööturuteenuste ja toetuste seadus. Tööturukoolitusel osalemise toetused Stipendiu...
KURESAARE AMETIKOOLI ÕPILASTE SISEKORRAEESKIRI ÜLDSÄTTED Sisekorraeeskiri määrab ära kooli õpilaste käitumisreeglid ja muud tegutsemiskokkulepped koolis §1. Käitumine koolis ja selle territooriumil Õpilane 1. Suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Võtab osa õppetundidest ja täidab õpetaja poolt antud ülesandeid. 2. Hoiab oma õpilaspiletit ja muid dokumente. 3. Hoiab ja kaitseb kooli ning valitud eriala mainet. 4. Hoiab kooli ja kaasõpilaste vara. 5. Hoidub tegudest, mis takistavad teistel õpilastel ja kooli töötajatel oma kohustuste täitmist. 6. Hüvitab koolile tekitatud materiaalse kahju (või teevad seda õpilase vanemad/hooldajad). 7. Ei puudu koolist põhjuseta ega hiline tundidesse. 8. Edastab puudumisteate rühmajuhatajale esimesel puudumispäeval. 9. Teatamata jätmise korral on rühmajuhatajal õigus arvestada puudumist põhjuseta puudumisena....
DIPLOMIEELNE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR.....................................................................
TL lõppemine 1. Kas tähtajalist töölepingut saavad pooled lõpetada enne tähtaja saabumist? Põhjenda! TLS-i § 80 ütleb, et tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. TLS-i § 79 ütleb aga, et osapooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 2. Kas puhkuse ajal võib töötajale saata ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamise kohta? Selgitus Erinevalt varem kehtinud regulatsioonist ei ole töölepingu ülesütlemine piiratud tulenevalt sellest, kas töötaja on parasjagu puhkusel, ajutiselt töövõimetu, osaleb seaduslikus streigis või muul vana töölepingu seaduse § 91 nimetatud ajal. Vastuse leidsin Tööinspektsiooni lehelt: http://www.ti.ee/index.php?page=1140 *Kas koondamisavalduse võib tööandja saata töötajale koju ka lapsehoolduspuhkuse ajal? TLS-i § 93 lõige 1 ütleb, et tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, ke...
[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]] =Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Tõnis Glase Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014 ==Essee== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine näol oli tegu ühe huvitavama ainega sügissemestril. Enne semestri algust ÕISist ainet vaadates ei tekitanud antud aine suurt huvi ja mõtlesin et tulevad lihtsalt igavad loengud. Reaalsus oli aga hoopis teistsugune. Iga nädal tuli loengut andma keegi uus ja huvitav isik, kes rääkis erineval teemal ja asju erinevast vaatenurgast. Ei hakka maha salgama et päris igasse loengusse ma ei jõudnud füüsiliselt kohale ei jõudnud, seda erinevatel mõjuvatel põhjustel. Sellistel juhtudel aga alati vaatasin loengu esimesel võimalusel järgi ja tegin seda suurima huviga. Esimene loeng [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047- cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Vare...
Õpetamise põhimõtted, millest olete oma töös lähtunud aine õpetamisel, kasvatuses ja õpilaste teadmiste hindamisel. Kuidas need põhimõtted on kooskõlas koolides rakenduva õppekava ja selle eesmärkidega. Olen ameti poolest küll politseinik, kuid käin Orissaare Gümnaasiumis lugemas sisekaitselise eelkutseõppe valikkursust. Valikkursus koosneb kolmest kursusest politsei, pääste, piirivalve. Omakorda on politseikursus jaotatud kahte sessiooni politsei üldalused ja politseitöösse kaasamine ehk abipolitseiniku õppekursus. Viimased kaks aastat olengi lugenud seda teist sessiooni, mille põhiliseks sisuks on tutvustada õpilastele neid põhialuseid ja kriteeriume, mida jälgitakse abipolitseinike kaasamisel politseitöösse. Sisuliselt viin läbi abipolitseiniku I astme õppe, mille järgselt on õpilasel al 18 eluaastast võimalik hakata abipolitseinikuks. Orissaare Gümnaasiumi kehtiv õppekava on kinnitatud Orissaare Gümnaasiumi direktori 22....
Haldusõigus (OIAO.05.039) 2011 kevadsemester, AÜ Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuht...
1. Sissejuhatus Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator. 1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem. 1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee Valga - Pärnu, 1897. aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel ...
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED Asjaajamise eesmärk-on tagada asutuse töö vastavalt õigusaktidest ja standartites kehtestaud vorminõuetele. Mis on dokumenidhaldus-halduse ala,mis tegeleb dokumentide loomise,saamise,alalhoidmise,kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega Dokument-organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate täitmise või äritegevuse käigus loodud,saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Dokumendi haldamise toimingud-dokumentide loomine ja saamine,registeerimine,liigitamine, Säilitustähtaja määramine,säilitamine,juurdepääsu tagamine,dokumentide kasutamise jälgimine. Dokumendi elukäik-toimingud dokumentidega alates selles loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutuss ülekandmiseni. ÕIGUSAKTID: Arhiiviseadus-seadus sätestab arhivaalise kogumise,hindamise,arhiveerimise,säilitamise ja nende juurde- pääsu korraldamise ning arhiivide tegevuse alused. Ariivieeskiri-sätestab dokumentid...
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogiaosakond …….. ID-KAART Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 MIS ON ID-KAART?.................................................................................................. 4 Digi-ID................................................................................................................. 5 Digi-ID ja ID-kaardi erinevused...........................................................................5 ID-KAARDI HANKIMINE........................................................................................... 6 ID KAARDI TOIMINGUD.........................................
Scoutspataljon Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918. aastal loodud Scouts-rügement. Selle asutaja oli Henry C. Reissar ning väeosa formeerijaks ja lahingujuhiks oli staabikapten Friedrich-Karl Pinka. 1. SCOUTS-RÜGEMENT VABADUSSÕJAS Viljandis valitses masendav meeleolu, rikkamad kodanikud põgenesid linnast, kartes jääda enamlaste või Vene valgekaartlaste ohvriks. Tasapisi hakkas vaesemgi rahvamass mõjuvõimsamate ,,eeskuju" järgima. Põgeneti teadmatusest ja kindla juhi puudumise tõttu. 17. detsembril 1918 sõlmiti leping sõjaministeeriumi ja idee algatajatega. Reissar pidi tagama meeste ülalpidamise ja palga, ülejäänu eest pidi vastutama sõjaväe valitsus. Ülespandud kuulutuste peale reageerisid paljud kohalikud noorukid. Nad saadeti õppustele. Samal ajal formeeriti mobiliseeritud meestest Vil...
Koondamise erisused Antud referaati koostades kasutasin töölepingu seadust ja avaliku teenistuse seadust. Koondamine on töötaja ja tööandja töösuhete lõpetamine majanduslike raskuste tõttu. See protsess on töölepingu seaduses ja avaliku teenistuse seaduses üsna täpselt reguleeritud ning töölepingu lõpetamine peab olema seaduslikult läbi viidud. Lisaks veel on koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine, kui tööandjale kuulutatakse välja pankrot või lõppeb pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamine töölepingu seaduse alusel Töölepingu seaduse põhjal enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu on tööandja kohustatud töötajale pakkuma võimaluse korral teist tööd. Vajaduse korral peab tööandja korraldama töötaja täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui antud muudatused ei põhjusta tööandjale suuri kulusid. Tööandja peab tö...
Johan Laidoner Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem(1886), Peeter(1888) ja Oskar(1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892–1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895–1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897– 1900 Viljandi linnakoolis Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis 110. Kama jalaväepolgus Kaunases. 1902 pääses ta Vilno (Vilni...
EESTI MEREAKADEEMIA Mereõigus NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või teg...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisapro...
Varade inventeerimise juhend Tallinn, 2011 Koostatud: linna finantsteenistus Heli Vesilind telefon 640 4192 Dokumendi koostamisel on kasutatud Interna OÜ koduleheküljel olevat varade ja varude inventuuri läbiviimise juhendmaterjali. SISUKORD 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 3.Inventeeritavad varad....................................................................................................
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
Registreeritud nimevorm Tartu Linna Eluruumide Haldamise Asutus Tegevusaeg 01.11.199631.12.2001 Nimevormide kehtivusajad Kehtivusaeg Nimevorm 19451981 Majavalitsus 19821996 Elamujaoskond 19962001 Tartu EHA 19962001 TEHAS Põhiülesandeks on talle kinnistatud munitsipaal elamufondi tehnilise ekspluatatsiooni, remondi, territooriumide sanitaar- ja heakorra tööde korraldamine. Tartu linna elamujaoskonna põhikiri nr 8, kinnitatud Tartu Linnavalitsuse elamumajanduse osakonna juhataja poolt. Elamujaoskond on registreeritud Eesti Riiklikus ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris ning talle on antud registreerimisnumber. (1990) Elamujaoskond on Tartu linna munitsipaal elamufondi majandamise ja haldamise ettevõte. Elamujaoskond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Tartu Linnav...
Kordamisküsimused: Dokumendihaldus 1. Mis tagab nõuetekohase asjaajamise asutuses Dokumendihaldussüsteem, asjamiskord 2. Dokumendi mõiste (Arhiiviseadus ) Mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. 3. Kuidas jaguneb dokumendiplangi pind Veerised ja täidetav pind 4. Dokumendiplangi veeriste laiused: Vasak- 3 cm Parem- 1,5 cm Ülevalt- 1,2 cm Alt- 1,2 cm 5. Kuidas nimetatakse dokumendi väljade ja elementide vaadet arvuti või seadme ekraanil või paberkandjal? Esitlusvorm 6. Nimeta tõendusväärtusega dokumentide omadused (EVS-ISO 15489-1:2017) Autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus, terviklikus 7. Nimeta dokumendihalduse olulisemad normdokumendid (seadus, määrus, juhis, standard) AÜA, Arhiiviseadu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
