AJALEHE ARTIKLI ANALÜÜS 9 Elering oli kolmandas kvartalis kahjumis. Kahjuks ei leidnud artikli autorit. Artikkel on välja antud Postimehes reedel, 28. oktoobril 2016 aastal. Artikkel on uudis, täpsemalt äriuudis. Artiklis on juttu firma Elering majanduslikust seisust, nii kahjumitest kui kasumitest ning erinevatel ajaetappidel äritegevuse kaudu laekunud sissetulekust. Uudisest välja loetav probleem seisneb firma ebastabiilses sissetulekus, mis tekitas kahjumit. See artikkel tervikuna tekitab ühiskonnas negatiivset vastukaja, kuna põhirõhk on pandud artikli halvemale poolele ehk siis kahjumile. Valisin selle artikli, kuna majandus teema huvitab mind ning artiklis tulevad välja tagajärjed, mis võivad igal ettevõttel tekkida. Minu arvates on artiklis kajastatu natuke liiga negatiivne, kuigi olen täheldanud, et just negatiivsus ning see et inimesed milleski põruvad kutsub lugema. Artikkel on lühike kuid kõik põhi faktid olid välja...
Transpordisektor Transpordisektorit võib pidada teenindussektor alamsektorik, aga hoolimata sellest, on selle osatähtsus märgatav. 2013. aastal kasvatas sõitjateveo mahtu linnatransport. Sõitjate arv linnaliinidel kasvas 2012. aastaga võrreldes kümnendiku võrra. Selle põhjustas esimeses kvartalis jõustunud Tallinna sõitjateveo arvestuse muudatus. Erinevalt linnatranspordist oli riigisisestel bussivedudel oli 7%, raudteevedudel 6% ja õhuvedudel 20% vähem sõitjaid kui 2012. aastal. See eest, aga riigisisestel merevedudel kasvas sõitjate arv 5% võrra (võrreldes aastaga 2012). Sõitjate arv rahvusvahelistel raudteevedudel kasvas aastaga 26%, bussivedudel 13% ja merevedudel 1%. Rahvusvahelistel õhuvedudel sõitjate arv aga vähenes, üle neljandiku võrra. Kaubaveoteenuste maht varasema aastaga (2012) võrreldes vähenes. Kaubaveo maht tonnides kasvas 1%, kuid tonnkilomeetrites vähenes 10%. Enamik ka...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaam...
Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledz Mihhail Praulins TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab tö...
Majandusarvestus KOONDEELARVE Ainetöö juhtimisarvestuses Õppejõud: 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 EELARVE Eelarve on meetmete plaan, milles ennustatakse tuleviku majandustehinguid, tegevusi ja sündmusi rahalistes ja mitterahalistes näitajates. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne strateegiiste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes. Eelarvestamise käigus läbiarutatud ja arendatud strateegiate kasutamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Eelarvete abil seotakse tegevusjuhtkonna ja töötajate eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. (2) 4 KOONDEELARVE Koondeelarve on kompleksne eelarve, mis algab müügieelarve koostamisega ja lõpeb lõplike finantsaruanne...
Tunnikontroll III (maksimaalne punktide arv 2,5 p) Aegridade analüüs – I variant Ülesanne 1 Kahe viimase aasta kvartalite lõikes on teada teenindusettevõtet külastanute arvud: Aasta Kvartal I II III IV 2009 20 15 8 22 2010 22 17 9 24 Arvutage absoluutsed aheljuurdekasvud ja aheljuurdekasvutempod. (NB! Kirjutage eelnevalt aegrida ümber sobivale kujule!) Selgitage nende sisulist tähendust. (2p) Tasandage aegrida 3-e kvartali libiseva keskmisega (NB! Kirjutage eelnevalt aegrida ümber sobivale kujule!) (0,5p) Lahendus: Külastanute Absoluutne ...
Gümnaasium NOORTE OLUKORD TÖÖTURUL Referaat Juhendaja : 2012 Noorte olukord tööturul Kui räägitakse noortest inimestest, siis esitatakse sageli küsimus, et kes on noor. Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel vanuserühmadel: esimese töökoha leidmine oli neil keerulisem ja aeganõudvam, tööpuudus suurem ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrju...
,,14 aasta suurim majanduslangus" Esialgsel hinnangul vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,3 protsenti, viimati oli majanduslangus Eestis nii suur 1994. Aastal. Suurima panuse majanduslangusesse andsid minu arust eratarbimise ja investeeringute vähenemine. Kuigi palga kasv oli III kvartalis jätkuvalt tugev, püsis kinnisvaraturg madalseisus ning tarbijate kindlustunne jätkas langust. See omakorda vähendas tarbimis- ja investeerimisvalmidust ning nõudlust laenuraha järele.Ma loodan, et see praegune olukord aitab Eestil kiiremini ületada kriisi. Me peame vaatama, mis majanduses toimuvast on meie käes ja sellele keskenduma. Ülejäänuga tuleb lihtsalt kohanduda.Arenevate turgude kriisid kestavad keskmiselt kolm aastat.Pööre paremusele ei tule enne 2009. aasta teist poolt. Kõige keerulisem on 2009. aasta esimene ja teine kvartal. Juba preagu on eelarve...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega.Selles referaadis püüame vaadelda töötust ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimine ja turundus Turunduse õppetool Marleen Reemann KORTERITE ÜÜRITURU ANALÜÜS TARTUS Kodutöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015.........3 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti..............9 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos..............13 Kokkuvõte...............................................................14 Viidatud allikad.......................................................15 LISA 1.....................................................................17 LISA 2.....................................................................17 ...
Töötus Eestis Nagu me kõik teame, on majandus väga lai mõiste. Rääkides majandusest võime selle all mõelda paljusid erinevaid asju nagu näiteks siseturgu, eksporti, ostusuutlikust ja muud sellist. Just selle pärast on mitmetel inimestel raske mõista, mis toimub hetkel riigis või maailmas, kui uudistes öeldakse, et hetke majandusseis on halb. Lihtinimesele ei ütle see eriti palju. Kuid üks asi, mis siiski näitab väga hästi ära, kuidas riigi majandusel läheb, on töötus. Suur töötus riigis näitab väga hästi ära, et kõik siseriiklikud ning majandusalased asjad pole korras. Töötus on olnud ka väga kuum teema viimastel aastatel Eestis ning usun, et see on siiski tähtis teema ka siiamaani. Järgnevalt proovingi välja tuua, kuidas on töötus Eestis viimastel aastatel muutunud. 2008 aasta lõpus tabas tervet maailma majanduslangus, mis mõjutas tugevalt ka Eesti majandust. Inimeste ostusuutlikus langes ning hin...
FIE JA SOTSIAALMAKS Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksu maksmise üldpõhimõtted FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas. Sotsiaalmaksu määr on 33%. FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud alam ja ülempiiri. FIE on kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtluse tulu peale kulude mahaarvamist 1,33ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E oma ettevõtluskuludena. Sotsiaalmaksu avansiliste ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Triinu Viikholm KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS Kodutöö nr 1 Emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.KORTERITE OSTU JA MÜÜGI DÜNAAMIKA JÕHVIS JA NARVAS PERIOODIL 01.01.2012 – 30.06.2015........................................................................................ 3 2.HINNANG MUUTUSTELE JA NENDE PÕHJUSTELE..................................................9 3.PROGNOOS.................................................
1)Täida tabel. Näitaja Esimene aasta (x) Teine aasta (y) Tööjõud 18 190 19 460 Töötajad 16 888 17 888 Töötus 1 302 1 572 Töötuse määr (%) 7,2% 8,1% Tööhõive määr (%) 92,8% 91,9% Arvutuskäik: Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr. (Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär? Võrreldes esimese aastaga tõusis töötuse määr teisel aastal 0.9%. __________________________________________...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS- PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Uurimistöö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade ...
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3.lk. TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk. Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk. Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE......................................................................6.lk. Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk. Struktuurne tööpuudus......................................................................................6.lk. Tsükliline tööpuudus.........................................................................................6.lk. Vabataht...
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti maksebilansist 2011 aasta I kvartalis. Et üldse a...
Ettevõtluse õppesuund Väikeettevõtlus TÖÖTUS EESTIS Referaat Kuressaare 2010 Sisukord Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne.....................................................................3 Töötute arv muudkui kasvab ja kasvab................................................................................................4 Mitte-eestlaste töötus on peaaegu kaks korda kõrgem ........................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne Maapiirkondades on naiste töötus üldisest töötusest ligi kaks korda madalam, meeste oma aga v...
Lähte Ühisgümnaasium Eesti majandus ja rahandus Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Majandussüsteemid Tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ress...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Kinnisvara rahandus I kodutöö Ühepere elamute turu analüüs ja prognoos Tartus ja Pärnus Kristina Kusmirtsuk 082496 Tallinn 2012 5 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastal......................................................................... 4 1.1. Tehinguhindade dünaamika 3 aastat............................................................................ 4 1.2. Võrdlus piirkonniti..........................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Sadama majandamine ja meretranspordi juhtimine Euroopa ja Aasia suurimad sadamad Referaat Õppejõud: TALLINN 2014 Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes -- I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. ...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa...
Tööpuudus 2012. aasta teises pooles mõjutas tööturu arengut Eestis mõõdukas ja varasemast märksa enam sisenõudlusele tuginev majanduskasv. Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valulik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamistes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala majandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv püsis aga sisenõudluse toel positiivne ja see mõjutas ka tööturgu hõive kasvas, tööpuudus vähenes ning jätkus üsna kiire, ligi 6%line palgakasv. Tööjõu pakkumispoolt mõjutavad tugevasti demograafilised arengusuunad, mille kohta on tänu 2011 aastal toimunud rahva- ja eluruumide loenduse andmete avaldamisele palju uut informatsiooni. Eesti elanikkond kahanes vähem kui Leedus ja Lätis tänu Soome lähedusele, mis võimaldas välismaal tööt...
NOKIA Click to edit Master text styles · Ettevõtte Second level asutati 1865. Third level aastal Nokia linnas saeveskina. Fourth level Fifth level · Insener Fredrik Nok Idestam. ia asut aja mis est · 1910ndatel sattus ettevõte raskustesse ja selle omandas kalosse tootev Suomen Gummitehdas Oy Click to edit Master text styles · 1922. aastal omandas ka telefonikaableid tootva Second level ettevõtte Third level · Aastavahetusel 1966 Fourth level 1967 ettevõtted liideti, uueks nimeks sai Nokia Oyj Fifth level · 1960 Aastal loodi Suomen Kaapelitehdas Oy ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve..........................
Tööturu ülevaade Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Koostaja: Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tööealine elanikkond..................................................................................................................3 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus...........................................................................................4 Tööpuudus...................................................................................................................................5 Kasu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: Riina Einasto , lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS.....................................................................3 2.1Töötus.................................................................................................................................3 2.2 Tööturupoliitika...........................................................................................
2007 aasta tööõnnetuste statistika Tööinspektsioon registreeris 2007. aastal 3707 tööõnnetust, millest töösurmasid oli 21, raskeid tööõnnetusi 1082 ning kergeid tööõnnetusi 2604. Tööõnnetusi registreeriti rohkem I ja II kv ning vähem III ja IV kvartalis kui 2006. aastal, kuid aasta lõikes tõusis registreeritud tööõnnetuste arv võrreldes 2006. aastaga 1,5% ehk 54 tööõnnetuse võrra. Aasta lõikes toimus enim tööõnnetusi I kvartalis, kõige vähem III kvartalis, mis on seotud üldise puhkusteperioodiga. Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta on seotud 15-74.aastaste tööga hõivatute arvuga maakonnas ning tegevusvaldkonnas. Keskmiselt registreeriti 2007. a maakondades 423 kerget ning 159 rasket tööõnnetust 100 000 töötaja kohta. 100 000 töötaja kohta registreeriti tööõnnetusi jätkuvalt enim Lääne-Virumaal, kus absoluutarvudes kasvas ...
RIIKLIKUD MAKSUALANE EESTI LÄTI MAKSUD NÄITAJA 2016. A MAKSUMÄÄR MAKSUMÄÄR Ettevõtte, füüsilise isiku või mitteresidendi tulult tasustava 20% 15% või kinnipeetava tulumaksu määr Tulumaks Era- või üksikisiku tulumaksu 20% 23% määr Füüsilise isiku üldine 170 € 75 € maksuvaba tulu (kuus) 34,09 % 33% (kõik tasub (23,59% tasub Sotsiaalmaksu määr ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE .....................................................
Ekspordikava kulumaterjalide tabel kululiikide lõikes Jrk Toetatav tegevus Vastutav isik Teostajad Aasta Kuu Projekt kokku Oma- EAS Kulu protsent nr finantseering projekti maksumusest 1 Toodete sihtturu vastavusse viimine nõueteg 1.1 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Soome Vabariik 2010 19000 9500 1.2 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Rootsi Kuningriik 2010 19000 9500 1.3 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Taani Kuningriik 2010 210...
Eesti,Soome,Läti majandus ja riikide võrdlemine. SOOME: Pindala 338 145 km² Rahvaarv 5 302 800 Tihedus 17,4 in/km² 169,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 499 340 EEK Metsad on praegugi Soome tähtsaim loodusvara, kuigi metallitööstus ja masinaehitus ning tehnoloogiasektor eesotsas Nokiaga, on praegusel ajal maa tähtsaimateks tööstusharudeks. Soome ekspordi struktuur on viimaste aastakümnete jooksul muutunud tohutult. Veel vähem kui kolmkümmend aastat tagasi moodustasid üle poole maa ekspordist puu- ja paberitööstuse tooted. Praegugi on paberitööstus üheks kolmest suurest, kaks ülejäänut on aga elektroonika ja masinad. Elektroonikatööstuse kasv on olnud Soome ekspordi suurimaid edusamme, mis on põhinenud peamiselt mobiiltelefonide ja teiste arvutitehnika toodete ekspordi kasvule. Soomes on praegu umbes 73 mobiiltelefoni 100 elaniku kohta. Soome suu...
Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Eliis Rikko Majanduse arengut võivad mõjutada Loodusvarad Looduslikud tingimused · Eestis on need mõjutanud 3 tootmisala Põllumajandus (toiduainetööstus,)-piimakarjandus Metsandus, metsatööstus Energeetika Eestil raske konkureerida Kliima Asend Riigi toetus/toetamatus Killustatus Eestis Lõuna-Eesti- liigestatus mõjutab maalappide suurust, masinate kasutust Lääne-Eesti- madal, osati kivine, põuatundlik muld, madal saagikus. Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustik- leostunud ja leetjad mullad, kõige viljakamad Kirde-Eesti- põlevkivi kaevandused Kapital ja tööjõud majanduses Majandust mõjutavaks teguriks on inimene Kapital- tootmisse paigutatud e investeeritud raha, millest saadakse tulu Kapitali all mõistetakse: Rahakapital Inimkapital Tööealine rahvastik ...
Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad. Euroopa Liidu arvates on kolm olulist valdkonda, mille arendamisel on määrav tähtsus tööpuuduse vastu võitlemisel. Need on ettevõtluse edendamine, inimeste ameti- ja kutseoskuste arendamine ning võrdsete võimaluste loomine kõigile tööotsijatele. Euroopa Liit toetab projekte, mis püüavad tööpuudust vähendada ning toetavad väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, sest just seal luuakse kõige rohkem uusi töökohti. Ettevõtluse käivitamine püütakse teha või...
Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7. Eesti majandus aasta...
- - - - Muutused Eesti ekspordis aastatel 2008-2010 Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" - 2012 SISSEJUHATUS Muutused Eesti ekspordis on antud aastate jooksul olnud muutlik, kuid siiski on alates majanduskriisist tekkinud olukord, mis ei kindlusta ekspordi täieliku töökindluse. Paljude ajakirjanduses levinud arvamuste kohta, paistab Eesti ekspordi muutusted ikkagi positiivsed. Käesoleva töö autor seadis eesmärgiks lähemalt uurida ja teada saada, muutusi Eesti ekspordis aastatel 2008-2010, kuna sellel ajal oli ka majanduses väga raske olukord. Uurides nii ekspordi kui ka impordi sihtkohti. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti andmeid, mis on kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebilehelt, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi leheküljelt ning...
Ettevõtte analüüs Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand 11.Loodus Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinn 2017 Tallinna Kaubamaja AS Makroanalüüs Kaubamajast leiduv tootevalik on väga lai ning esindatud on palju maailma nimekaimaid ja kvaliteetsemaid firmamärke, seda nii naiste-, meeste-, laste-, kodu- ja toidukaupade seas. Tallinna Kaubamaja koosneb seitsmest osakonnast, milleks on Ilumaailm, Naistemaailm, Naiste Kingamaailm, Meestemaailm, Lastemaailm, Kodumaailm ning Toidumaailm. Veel kuulub ostukeskuse alla Lasnamäe Mustakivi keskuses olev Leiupood. Grupi põhiväärtusteks on ausus, hoolivus, usaldusväärsus, uuendusmeelsus, keskkonnateadlikkus. Tallinna Kaubamaja mõjutab Eesti riik palju. Külastajate arv mis on kauba...
Teeb ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks Otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse Annab soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel Töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis. Hoolekogu Kuulab ära direktori aruande Kuuluvad õpetajate esindaja, iga rühma vanemate esindaja ja valla või linna esindaja Valib liikmete hulgast esimehe ja asetäitja
Kas me sellist Eestit tahtsime ? Oleme elanud juba 23 aastat vabas Eestis. Meie hingesoov ja tuleviku unistus 23 aastat tagasi ning isegi enne seda oli vaba Eesti. Kas me siis mõtlesime, milliseks võib vaba Eesti kujuneda? Millised on tema väljavaated poliitikas ja majanduses? Võime nuriseda kõige üle, mis Eesti Vabariigis sündis, sünnib ja on sündimas, aga meie olime need, kes tahtsid vaba Eestit. Nüüd jääb ainult mõtiskleda, kas me tahtsime sellist vaba Eestit või oli meil pisut teistsugune ettekujutus. Hetkeseisundis, mis valdas meid Vabariigi taasiseseisvumise eel, ei osanud me kaugemale mõelda. Eesti loomine oli omamamoodi eksperiment. Tulla läbikukkunud sotsialismist kapitalismi. Noore ja vihase kapitalismi tekke üleelajatena võime öelda, et elu Eestis on nii ja naa. Mõned asjad on läinud ilmselt vale rada pidi, sest ebaõiglust, ebavõrdsust on liiga palju. Kellel on jõud, sellel on õigus....
Ümardamine ROUND(arv;numbrite_arv) numbrite arv ümardab Tulemus -3 tuhandelisteni Näited Round(1,25;1) 1,3 -2 sajalisteni Round(1,25;-1) 0 -1 kümnelisteni Round(1,25;0) 1 0 täisarvuni 1 kümnendikeni 2 sajandikeni 1345 ümarda sajalisteni 3 tuhandelisteni 1325 ümarda kümnelisteni 1,456 ümarda kümnendikeni Vähenda ...
ARVESTUSE ALUSED GRUPITÖÖ SOTSIAALMAKS - MIS,KES JA MILLEKS? Õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: AT11 .................. ............. ......... ........ Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2014 Sissejuhatus Me elame ajastul, kus kogu tegevus toimub mingi teise tegevuse alusel, nt selleks, et panna katust peab keegi katuse välja mõõtma ning materjali kohale toimetama. Just samamoodi käib rahaga, ilma rahata ei toimu mitte midagi, räägitakse küll, et esimene asi mille otsa saamisel tekiks kiviaeg on - nafta, kuid kui meil ei oleks käivet, siis mille eest me seda puuriksime. Käsi peseb kätt ja käivega on samamoodi, ilma ühe kupüürita ei saa mingit teist toodet omada. Kust see rah...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä15KÕ TUULEENERGIA JA TUULEPARGID EESTIS essee Koostaja: Kairi Tetlov Juhendaja: Ain Suurkaev, MA MÕDRIKU 2017 Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia, tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte menetletakse, mis näitab, et Eestis mõeldakse palju taastuvenergia kasutamise ning potentsiaali peale. Mis täpsemalt on tuuleenergia ning kuidas ja kui ...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond ESSEE Aines ,,Väljendusoskus" Teemal ,,Ohud nutitelefonide turvalisusele ja kasutaja andmete privaatsusele" Üliõpilane: Õpperühm: IASB10 Matrikli nr: Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2013 Sissejuhatus Kaasajal on väga levinud erinevate elektrooniliste seadmete kasutamine, mis abistab meid igal sammul ning üheks populaarseimaks selliseks abimeheks on nutitelefon. Uuringufirma Gartner andmetel moodustas nutitelefonide müük 2013 aasta kolmandas kvartalis 51,8% müüdud telefon...
ARVESTUSE ALUSED GRUPITÖÖ SOTSIAALMAKS - MIS,KES JA MILLEKS? Õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: AT11 .................. ............. ......... ........ Juhendaja: lektor Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 Sissejuhatus Me elame ajastul, kus kogu tegevus toimub mingi teise tegevuse alusel, nt selleks, et panna katust peab keegi katuse välja mõõtma ning materjali kohale toimetama. Just samamoodi käib rahaga, ilma rahata ei toimu mitte midagi, räägitakse küll, et esimene asi mille otsa saamisel tekiks kiviaeg on - nafta, kuid kui meil ei oleks käivet, siis mille eest me seda puuriksime. Käsi peseb kätt ja käivega on samamoodi, ilma ühe kupüürita ei saa mingit teist toodet omada. Kust see raha tuleb, ses...
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona is...
Globaliseeruvad uudised 5. nädal 2014. a Ukraina meeleavaldus ● Julgeolekuteenistus hoiatas hüdro- ja tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. ● Meeleavaldus valgunud üle Ukraina. ● Relvastatud rahvuskaardi loomine. -Eesti Päevaleht, 28. jaanuar Ukraina abirahad ● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2%. ● Paigalpüsivate palkade tõttu kasvukiirus ei püsi. -Postimees, 30. jaanuar Viigipuu EMil ● Nove Mestos laskesuusatamise EM. ● Naiste 15km distantsil kuues koht. ● Võitjale kaotas Kristel Viigipuu vähem...
Eesti meediasüsteem ja meediaksutus 2.loeng Perioodika- väljaanded, mis ilmuvad regulaarselt Perioodika väljaanded: Ajaleht Ajakiri Ajaleht Ilmub 1-7 korda nädalas Määratletakse sisu alusel Kajastab ajakirjanduslikku sisu Vastab neljale kriteeriumile Üldine kättesaadavus Perioodilisus Päevakajalisus Temaatiline mitmekesisus Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri Ajalehest erine...
Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eestis Referaat Koostaja:Loore Vahane Juhendaja: Lea Hanni Klass: 11.b 2009 Tööhõive Tööhõive on vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks olulisim valdkond. Seepärast on pikaajalisteks eesmärkideks seatud kogu tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatuse saavutamine ning pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ning toetustest sõltumise ennetamine. Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku suurendamine ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele. Kuna puuetega inimesed on üks tegevuskava peam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
