Eeldused - laenu kestus 30 years - intressimäär 5.50% - laenusumma 100,000 eur Kasulikud valemid = pmt() -567.79 Laenumakse (kuine) =cumipmt() -21,392.21 intressimaksete kogusumma kahe perioodi vahel start_per 1 end_per cumprinc() -5,861.66 laenu põhiosa maksete kogusumma kahe perioodi v start_per 1 end_per =ipmt() -388.43 intressimakse mingi konkreetse perioodi jaoks (st k per 109 = cumipmt() -104,404.04 Näide: intressimaksed kokku kogu laenuperioodi joo start_per 1 end_per Oletame, et planeerime võtta eluasemel...
ÕPIK LK 315 TEST T-13.1 Lühikohustiste klassifitseerimise aluseks võetav ajaperiood on kas ühest aastast või normaalsest talitlustsüklist pikem. T-13.2 Lühikohustis loodetakse tasuda käibevara arvel ja teiste lühikohustiste tekitamise arvel. T-13.3 Juhul, kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena puhaskasum on suurem (ülehinnatud). T-13.5 Äri Firma müüb toodet, mille müügihind on 1000 kr ja garantiieraldise määr 2%. Kui jaanuarikuus müüdi 1000 toodet, siis garantiikulu oli 20 000 kr. Garantiieraldi s D K S0 = 0 1000 * 0,02 * 1000 = 20 000 T-13.6 Firma müüb toodet, mille müügihind on 400 krooni. Tootega kaasneb ka 30-päevane garantiiperiood defektsete toodete remondiks. Vastavalt eelmiste perioodide kogemustele on 4% tooteid olnud defektidega, keskmine remondikulu on 50 krooni toote kohta. Esimesel müügikuul, müüdi tooteid 320 000 krooni eest, 20 to...
Rendiarvestus Juta Tikk, TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor, EMBA Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja 1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi. Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 "Rent" ja RTJ 9 "Rendiarvestus". Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu jõustumisel, kusjuures klassifitseerimisel on aluseks tehingu majanduslik sisu. Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6). Selleks, et rentimist käsitleda kapitaliseeritud rentimisena, peab olema täidetud vähemalt üks jär...
Kodused ülesanded tähtaeg 23. Märts, kell 11:55AM 1 ÜLESANNE (koosneb viiest väiksemast ülesandest) 1. Lewis Inc. Müüb oma kaupa ainult krediiti ning aastane müük moodustab $2 miljoni. Firma ostjate arvete käibevälde on 42 päeva. Missugune on bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus? 2. Southeast Jewelers Inc. müüb ainult krediiti. Ostjate arvete käibevälde on 60 päeva ning kirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on $500 000. Missugune on firma aastane müügikäive? 3. Ettevõtte aastane intressikulu on $20 000, müügikäive $2 miljonit, tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3. Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii p...
ÜLESANNE 1 1. juuni 20x1 D: Arvelduskonto 20 000 K: Lühiajaline pangalaen 20 000 31. detsember 20x1 korrigeerimiskanne D: Intressikulu 1050 K: Intressivõlg 1050 31. mai 20x2 D: Lühiajaline pangalaen 20 000 D: Intressivõlg 1050 D: Intressikulu 750 laenusummat on kasutataud 7 kuud K: Arvelduskonto 21 800 ja see on kulu. Kuluna kajastan 7 kuu intressi. 20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31. detsember 20x1 D: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 30. juuni 20x2 D: Arvelduskonto 134 400 K: Lühiajaline laenunõue 120 000 K: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 ÜLESANNE 3 30. august 20x1 D: Ettemakstud rendikulu 1800 K: Arvelduskonto 1800 31. detsember 20x1 D: Rendikulu 1200 see on 4 kuu eest K: Ettemakstud rendikulu 1200 uu intressi....
Varad/Assets = KOHUSTISED / LIABILITIES + OMAKAPITAL/OWNER'S EQUITY Pikaajalised Põhivara / kohustised / Kuupäev / ...
ÜLESANNE 6.2 RAAMATUST LK 167 Virma võttis 1. detsembril 20x8 90 päevaks 100 000 krooni laenu. Laenuintressimäär oli 12%. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. detsembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 28. veebruaril 20x9 1. detsember 20x8 D: Arvelduskonto 100 000 K: Lühiajaline pangalaen 100 000 31. detsember 20x8 D: Intressikulu 1000 ( 1 kuu oma) K: Intressivõlg 1000 28. veebruar 20x9 D: Lühiajaline pangalaen 100 000 D: Intressivõlg 1000 D: Intressikulu 2000 ( 2 kuu intress) K: Arvelduskonto 103 000 ÜLESANNE 6.3 RAAMATUST LK 167 Virma andis 1. novembril 20x8 ruumid kuueks kuuks üürile, saades 3000 krooni avansstulu. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. novembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 30. aprillil 20x9 1. november 20x8 D: Arvelduskonto 3000 K: Avansstulu 3000 (see on saadud ettemaks, minu kohutus) 31. detsember 20x8 D: Avansstulu 1000 K: Üüritulu 1000 ( olen nüüd tulu välja te...
Turu intressimäär Võlakirja hind 7% 214 000 8% 200 000 9% 187 000 VARAD / ASSETS = Kuupäev / Käibevara / Majandustehing/business transactions date current assets Lühaj. Kohustised / S Võlakirjavõlg / Raha / cash Bonds payable D (+) K (-) D (-) 31. dets 08 Jääk (31.12.2008)...
Tallinna Tehnikaülikool 1 kodutöö KAUGÕPE Kodutöö Tallinn 2015 Sisukord SISUKORD......................................................................................................... 2 1. ÜLESANNE..................................................................................................... 3 2. ÜLESANNE..................................................................................................... 3 3. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 4. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 5. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 6. ÜLESANNE..................................................................................................... 5 1. Ülesanne AS Peipsi Koola müüb oma kaupa ...
MINU VALIKUD ELUASEME HANKIMISEL SIIM AARMAA IS-13 VÄIMELA 2014 MIS ON ELUASE JA MILLISEID VAJADUSI ELUASEMEGA RAHULDATAKSE? • ELUASEMEVAJADUS KUULUB INIMESTE PÕHILISTE (TARBIMISE-) VAJADUSTE HULKA. • SOTSIAALSEID VAJADUSI • PRIVAATSUS VAJADUSI MIKS ELUASE ON OLULINE JA HEA? • PEREGA PRIVAATSELT OLEMISE VÕIMALUS, EI SÕLTU VANEMATEGA KOOS ELAMISEGA • VÕIMALIK SAADA LASTELE OMA TUBA JA ENDALE • SOE KOHT KUS VEETA KÜLMAD TALVED • SAAB TÜÜDATA NAABREID KUI VOODI KRIGISEB VÕIMALUSED JA VALIKUD ELUASEME HANKIMISEL? • KODULAENUD KASUTAMISE TEEL • KODU ASUKOHA VALIK, TÖÖKOHA SUHTES JA LASTEAIA/KOOLI SUHTES • PERES VÄHEMALT 4 LIIGET, SIIS LINNA 4 TOALINE KORTER • SISSETULEKUD LAENU TAOTLUSE ARVESTAMISEKS KORTERI ANDMED, MILLELE TAOTLETAKSE LAENU AADRESS: VEERIKU 14A, VEERIKU, TARTU, TARTUMAA TUBE – 4 ÜLDPIND – 122 M² KORRUS/KORRUSEID – 4/4 EHITUSA...
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiaja...
Kasumiaruanne TULUD tulud kaupade müügist 398500 tulud teenuste müügist 157350 muud tulud 38100 Tulud kokku 593950 KULUD müüdud kauba kulu 265460 bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru ...
1. Ettevõte planeerib järgmiseks aastaks püsikulusid 120000 krooni ulatuses. Ta müüb oma ainukest toodet hinnaga 12 krooni tükk, millest 7 krooni on muutuvkulud. Juhtkond planeerib uue masina ostu, mille tulemusel muutuvkulud tooteühikule väheneksid 5 kroonini. See uus masin suurendab aga amortisatsiooni kasvu tõttu püsikulusid. Kui suur võib see püsikulude juurdekasv olla, et firma kasumi- kahjumi piir naturaalses väljenduse jääks muutumatuks? PÜSIKULUD 120000 MUUTUVKULUD 7 5 HIND 12 TK Q1 24000 EBIT= 0 24000=FC/12-5=168000 LOENGUMATERJALIS TRÜKISTE NÄIDE IS TRÜKISTE NÄIDE 1...
Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 2 Kaupluse rajamiseks võeti laenu 150000 aastase intressig 12% Laen maksti tagasi 5 kuu pärasOmanikud investeerisid kauplusse 100000 Avamise eelselt kulutat 85000 sisseseadele, 100000 investeeriti varudesse, ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese teg...
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused ...
Bilanss AKTIVA (VARA) PASSIVA (KOHUSTISED ja OMAKAPITAL) Arvelduskonto 200 Osakapital 3 700 Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata a...
Peatükk 7 Rent ja intressid Rent on tasu maa kasutamise eest. Intress on tasu kapitali kasutamise eest. 1 Millised laenud on levinud? Swedbank Sampopank SEB Kodulaen Kodulaen Ehituslaen Kodukapitalilaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Väikelaen Hüpoteeklaen Limiidilaen Arvelduskrediit Riiklikõppelaen Soovilaen Järelmaks Freestyle Arvelduslaen Riiklikõppelaen Autoliising Autolaen Autoliising Krediitkaart Järelmaks Mootorrattaliising Riiklikõppelaen Väikelaevaliising Krediitkaart Krediitkaart 2 3 4...
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupi...
ÜLESANNE 170. Ettevõte võtab 01.05.2015 kolmeaastase annuiteetlaenu intressimääraga 7% aa Tagasimakseid sooritatakse igakuisel. Laenusumma on 100 000 eurot ja lepingutasu laenu sõlmimisel hankimisega seotud muud kulutused ulatuvad 1200 euroni. Koostage laenu amortisatsioonigraafik ja vaadeldava laenu krediidikulukuse määr. Milline on 2015. aasta lõpuks laenujääk ja kui suur on intr 2015. aastal? Laenusumma 100000 Lepingu tasu 1000 Lepingu tasu 1% Laenu jääk 97800 Võla algus 5/1/2015 krediidikulukuse 4.52% Kesvus (36 kuud) 36 määr Laenuga seotud kulutuse...
TALLINNA ÄRIPANK Ärinimi: TALLINNA ÄRIPANGA AS Asukoht ja aadress: VanaViru 7, 10111 Tallinn Registreerinud riik: Eesti Vabariik Registreerimise kuupäev: 30. detsember 1991 Registrikood: 10237984 Register: Harju Maakohtu registriosakond Telefon: +372 66 88 000 Faks: +372 66 88 001 email: [email protected] Tallinna Äripank VanaViru kontor Info: (372) 6688 000 VanaViru 7, 15097 Tallinn Eesti Faks: (372) 6688 001 Info: (372) 6688 000 Epost: [email protected] Faks: (372) 6688 001 S.W.I.F.T.: TABUEE22 Epost: [email protected] Teleks: 173893 tbbee Registrikood: 10237984 Avatud: E. R. 9.00 17.00 Web Page: http://www.tbb.ee Estonia puiestee kontor Klienditugi: Estonia pst. 5a ,10143 Tallinn Eesti ...
KULUDE MÕISTE JA LIIGITAMINE Kulu (cost, expense) on mistahes majandusressursi loovutamine. Kulusid võidakse organisatsiooni raamatupidamises näidata nii kuluna kasumiaruandes (nt rendikulu) kui ka varana bilansis (nt ettemakstud rent) Kulu mõiste > väljamineku mõiste. Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte ül...
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
MAJANDUSARVESTUS II 1.PRAKTIKUM 26.09.2012 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu...
xxx xxx Finantsstabiilsuse ülevaade Referaat xxx Tallinn 2011 Hinnang finantsstabiilsusele Majanduskasvu kiirenemine 2010. aasta lõpus enamikus Euroopa riikides on lisanud kindlust finantsturgudele ning pankade rahastamisvõimalused on paranenud. Mõndades euroala riikides aga võlakriisi probleemid püsivad ning nende riikide pankadel on endiselt võimatu oma kapitali- ja likviidsusvajadusi finantsturgudel katta, mistõttu nad on olnud sunnitud kasutama keskpankade ja valitsuste tuge. Finantsturge on negatiivselt mõjutanud ka suured geopoliitilised pinged Euroopa naaberaladel ning inflatsiooni kiirenemine. Eesti aktsia- ja võlakirjaturgude riskisus on globaalsete turgude väärtpaberi hinna kõikumise tõttu lühikese perioodi jooksul endiselt kõrge. Seni on aga Eesti majanduse ja finantssüsteemi jaoks olulised välistingimused pigem paranenud. Eesti majan...
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaa...
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see o...
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügi...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 ...
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku ...
Ettevõttel on käigus 200 000 lihtaktsiat, ta maksab oma laenudelt intresse keskmiselt 5,5% intressimä EUR. Ettevõtte püsikulud on 80 000 EUR, ettevõttele rakendatavaks tulumaksumääraks 20% (tegem ettevõte soovib saada järgmise aasta EPS Milline müügimaht selle ta Aktsiaid 200,000 Intress 5.5% Võlakordaja (D/A) 60% Koguvara 300,000 Ettevõtte püsikulud 80,000 FC Tulumaksumäär 20% Muutuvkulud moodustavad 62.50% VC Earnings EPS-iks 0.4 eurosenti per share Lihtaktsia tulu (Earnings per...
Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. To...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid. Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alu...
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus ...
Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil Uurimistöö "Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil" on kirjutatud 1997 aastal. Töö on kirjutatud ajal, kui Tallinna Väärtpaberibörs oli uus ja ilus asi, mis genereeris rikkust ja kus langused oli tundmatud. 1. Sissejuhatus Fundamentaalanalüüsi ettevõtte tasandil kasutatakse hinnangu andmiseks ettevõtte finantsolukorra kohta. Fundamentaalanalüüsi võib teostada kas praeguse olukorra või eelnevate perioodide kohta, samuti võib teha prognoose tuleviku kohta. Fundamentaalanalüüsi teostavad nii firma tegevjuhid kui ka aktsionärid (ka tulevased potentsiaalsed aktsionärid), samuti äripartnerid kreeditorid, audiitorid ja ülejäänud asjast huvitatud isikud. Fundamentaalanalüüs seisneb vajalike fundamentaalnäitajate arvutamises ja nende interpreteerimises. Erinevatel analüüsijatel on erinevad eesmärgid analüüsi teostamiseks ja sellest tulenevalt võivad erinevate analüüsijate poolt teostatud analüüsid teinetei...
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne ...
1 Immateriaalne põhivara tunnusteks on: 1) Füüsilise substantsi puudumine 2) Tulevikus saadava tulu suhteline ebakindlus 3) Seaduste või lepingutega limiteeritud kasutusaeg 4) Ebamäärane kasulik eluiga 5) Väärtus vaid antud majandusüksusele 2 võib olla piiratud või piiramata pikkusega Üldjuhul on see piiratud Piiramata pikkusega on kasulik eluiga siis, kui lähitulevikus ei ole ette näha majandusliku kasu genereerimise lõppemist, nt firmaväärtus Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti ...
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
1. Majandusüksuse printsiip. Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast kohustustest ja majandustehingutest. N: oma raha ja firma raha tuleb lahus hoida. 2. Jätkuvuse printsiip. Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhtkond on kohust. hindama ettevõtte jätkusuut. Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. 3. Arusaadavuse printsiip. Esitatav informatsioon peab olema ülevaatlik ja ühtlaselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. 5. J...
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumi...
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sosiaalinstituut ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES FINANTSJUHTIMINE Koostajad: xxxxx xxxx xxxxx xxxx Juhendaja: x xxxx Tartu 2010 3 KESKMISE ETTEVÕTE BILANSI STRUKTUURI ANALÜÜS KÄIBE- JA PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna v...
Tarbimine ja säästmine Tarbimine ja säästmine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Säästmine kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimisele. Sissetulek: 1. Palk 2. Rent 3. Intressid 4. Kasum Lorenzi kõver - iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. · Punkt D näitab, et vaeseimad 20% elanikkonnast saavad vaid 5,0% kogu rahvatulust · Punkt E iseloomustab alumise 50% elanike osatähtsust rahvatulu jaotumises (19,8%) · Planeerimine ja eesmärkide seadmine Raha pole paraku kunagi nii palju, et jätkuks piiramatult kõige jaoks, mida hing ihaldab. Seetõttu tasub oma rahaasju planeerida ja eesmärke seada, et läbimõeldult õigel ajal valikuid teha ning olla valmis ka ootamatus...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase.........................................................
RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS Olemus – rahvusvahelisi aspekte sisaldavate maksuõiguse normide kogum, mille eesmärgiks on kõrvaldada erinevate jurisdiktsioonide maksuõiguse normide kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maks...
SISUKORD SISUKORD........................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS................................................................................................2 1. KOHUSTUSED...............................................................................................3 1.1 Kohustuse põhitunnused.........................................................................................3 1.1.1 Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis....................................................3 1.2 Kohustuste liigitamine.............................................................................................4 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused......................................................................... 4 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused..............................................6 1.2.3 Eraldiste moodustamin...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvud...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 Eesnimi Perenimi KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS Referaat Õppejõud: Eesnimi Perenimi, kraad Mõdriku 2018 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED.....................................................................5 2LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED...........................................................................6 1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada................................................................6 1.2Hinnangulised lühiajalised ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
