Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link

" faagi" - 48 õppematerjali

2
doc

Viirused, Bakterid

Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. · Ei suuda paljuneda peremeesrakuta · Puudub rakuline ehitus · Puudub ainevahetus · Ei suuda sünteesida rakuväliselt valke 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed d)...

Bioloogia - Keskkool
85 allalaadimist
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro ­ väike Bio ­ elu Logos ­ õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia ­ uurib viiruseid Algoloogia ­ uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) ­ tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete aine...

Mikrobioloogia - Eesti Maaülikool
215 allalaadimist
53
doc

Taime geneetika

Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal) katoliikliku kloo...

Taimekasvatus - Eesti Maaülikool
62 allalaadimist
10
doc

Aktinomütseedid

ACTINOBACTERIA (AKTINOMÜTSEEDID) · Grampositiivsed bakterid · Eristatakse 2 hõimkonda: 1) Firmicutes (madal GC sisaldus DNA-s) 2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest ­ rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad ­ rühm Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ­ ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel ja 3. müts...

Mikroobisüstemaatika - Tartu Ülikool
18 allalaadimist
22
docx

Mikrobioloogia konspekt

6 miljardit a. ­ Maa vanus · 4.4 miljardit a. ­ kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi ­ tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. ­ kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a ­ Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a ­ esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a ­ A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a ­ Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 ­ Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a ­ hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai selgeks, et e...

Mikrobioloogia - Tartu Ülikool
242 allalaadimist
6
doc

Viiruste geneetika

Viiruste geneetika Viiruste definitsioon. Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Samas on rakusisesed parasiidid ka mitmed prokarüootsed organismid, näit. bakterid perekonnast Rickettsiae ja Chlamydiae, mis suudavad rakuväliselt eksisteerida ainult väga lühiajaliselt. Seetõttu on viiruste defineerimiseks vaja juurde tuua veel lisaparameetrid: 1) Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest 2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukest...

Geneetika - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
45 allalaadimist
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) ­ metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon ­ geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetiline re...

Mikrobioloogia - Eesti Maaülikool
81 allalaadimist
1
doc

Viirused

Kirjelda rakku nakatamise etappe. Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. T2 seostub bakteriga kinnitusfibrillide abil. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakteriraku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. 2.Viiruse ehitus. Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku. 3.Kuidas tekkib immuunsus viirusnakkuse vastu? Inimorganismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Viirushaigusest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Iga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. Selle konstantsed osad on...

Bioloogia - Keskkool
79 allalaadimist
18
doc

Eksami piletid

Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste...

Geneetika - Eesti Maaülikool
109 allalaadimist
3
doc

Molekulaargeneetika ja viirused

Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järj...

Bioloogia - Keskkool
91 allalaadimist
3
doc

Geneetika

Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Geneetika- on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum Fenotüüp- ühele isendile vaadeldavate tuunuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimesel 24 genoomi. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. * Mis tekib: mRN...

Bioloogia - Keskkool
86 allalaadimist
22
doc

Geenitehnoloogia

Suhkrute lühiiseloomustus. e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Mono oligo polüsahariidid Mono: madalmol. Ained süsinike arv (enamasti) 36 5e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos Need kuuluvad nukleotiidide koostisesse, millest koosnevad nukleiinhapped. 6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahhariidi...

Biotehnoloogia - Keskkool
44 allalaadimist
3
odt

Viirused ja Bakterid

Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi? Viiruste el...

Bioloogia - Keskkool
138 allalaadimist
1
doc

Viirused

4 Viirused 1. Mis kujuga on viirused? Keraja, silinderja, hulktahuka kujuga. 2. Kirjeldage viiruse ehitust. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid. Kapsiidivalkude korrapärane paigutus annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. See on enamasti moodustatud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, aga võib ka sisaldada viirusele omaseid valke. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks. 3. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja selle ümbrisel? Kapsiid ümbritseb viiruseosakese genoomi, mis annab viirusele iseloomuliku kuju. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks, osa neid aitab aga viirusosakesel peremeesrakule kinnituda ja selle ümbriseid lagundada. 4. Milleks on viirusel vaja peremeesrakku? Seal toimub uute viirusosakeste moodustumine. 5. Millised geenid sisal...

Bioloogia - Keskkool
65 allalaadimist
6
doc

11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

Millised on organismide paljunemisviisid? Näited erinevate viiside kohta. Mittesuguline paljunemine: *Eoseline paljunemine - toimub eostega, mis looduses levivad vee või tuule abil. Nt. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. *Vegetatiivne paljunemine - eeltuumsed, seened, protistid, taimed, alamad loomad # Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad) # Taime osadega ­ risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõrsetega ( lepp, vaarikas), võsunditega (hanijalg, maasikas),...

Bioloogia - Keskkool
157 allalaadimist
1
docx

Viirused

01-0.3µm), enamik on KERAJA, SILINDERJA või HULKTAHUKA kujulised. Nendes saab eristada ainult ühte tüüpi nukleiinhapet (DNA või RNA). Iga viiruse genoomi ümbritseb KAPSIID. LÜÜTILINE TSÜKKEL ­ Viirus kinnitub rakule, sisestab sinna faagi DNA, milles sisaldub vajalik info valkude sünteesimiseks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL ­ Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse. Viirused on organismidele kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED ­ tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV. INIMENE kaitseb ennast viiruste eest, kui võtta antibiootikume või...

Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist
7
docx

Molekulaargeneetika alused ja viirused

Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodipäike- Selle ab...

Bioloogia - Keskkool
31 allalaadimist
34
docx

GENEETIKA

See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et tunnus, m...

Geneetika - Tallinna Ülikool
87 allalaadimist
11
doc

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012

Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) E. Chaton (1937. a) jaotas elusolendid rakulisel alusel prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga. Puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum. Siia riiki kuuluvad bakterid ja sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid). Eukarüoodid (päristuumsed) - raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk algloomad, ve...

Mikrobioloogia - Eesti Maaülikool
209 allalaadimist
2
odt

Molekulaargeneetika ja viirused

Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda vi...

Bioloogia - Keskkool
29 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun