Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatu...
Vana-Egiptuse ajalugu. 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Riigid tekkisid Niiliuse jõe kaldale. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes dünastia ehk samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhide süsteemi. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: · Eeldünastiline periood (53003000 eKr) · Varadünastiline aeg (30002686 eKr) · Vana riik (26862160 eKr) · Esimene vaheperiood (21602055 eKr) · Keskmine riik (20551650 eKr) · Teine vaheperiood (16501550 eKr) · Uus riik (15501069 eKr) · Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) · Hilis periood (664332 eKr) · Ptolemaiosed (33230 eKr) · Rooma periood (30 eKr395 pKr) Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi. 4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi: 1. ...
Muistne Egiptus lk 1728 Umbes 5000 a. eKr tekkisid esimesed asulad Niiluse res ning j rkj rgult kujunesid v lja kaks riiki: AlamEgiptus ja lemEgiptus, mis liideti umbes aastal 3000 eKr vaarao Menese poolt ühtseks riigiks pealinnaga Memphis. Umbes samal ajal tekkis ka egiptuse hieroglüüfkiri ning algas vase kasutamine. Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb: l Vana riik (26502100 a. Ekr) l Egiptuse sisemise ühtsuse ja vaaraode vimu krgaeg. Loodi suured püramiidid. Kujunesid v lja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisimad tunnused. l l Keskmine riik (19501650 a. Ekr) l T htsal kohal olid noomide asevalitsejad nomarhid. Nuubia allutati Egiptusele. H vis umbes 1650 a. eKr hüksoslaste sissetungi tagaj rjel. l l Uus riik (15501075 a. Ekr) l Egiptuse v lise vimsuse hiilgeaeg. Alistati Sü...
· MESOPOTAAMIA LOODUSLIKUD OLUD Vihma sadas vähe ja sedagi peamiselt mägedega piirneval põhjapoolsel alal. Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnas...
Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides. Jumalate esindajana maa peal oli vaarao kogu Egiptuse vaidlustamatu isand. Kõik pidi toimuma tema määramisel. Võimu teostamisks vajas ta arvukalt ametnikkonda. Selle mõjukam osa - kõrgem ametnikkond - koosnes suursugustest aukandjatest, kes olid Vana riigi kõrgajal peamiselt valiteja sugulased. Kõrgete aukandjate seast määras vaarao ka maakondade ehk noomida asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesnanne oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. Vana riigi lõpul ei suutnudki vaaraod enam asevalitsejaid ohjeldada ja riik lagunes sisuliselt sõltumatuteks piirkondadeks. Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja. Oma volituste konkreetseteks elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Nende päralt oli vahetu korraldav võim templites - Egiptu...
VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED Sõna"tsivilisatsioon" tuleb ladina keelsest sõnas civilis ja tähendab suhteliselt kõrgelt arenenud kultuuritasemega ühiskonda. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on varanduslik kihistumine, riiklikuse olemasolu, ühiskondlik tööjaotus, rahva olemasolu ühiskondlik tööjaotus ja kirja olemasolu. Vihmaga niisutavad alad on need, kus põhiline niisutus on vihm. Selleks, et põlluharimine ja saak oleks hea, on vaja sooja kliimat ja piisavas koguses sademeid. Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr Väike-Aasia tasandike steppides, Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil elasid Hetiidid. Hetiidis, lõunas asusid mitmed seedrimetsad. Nende võimu ajal hakati esimesena kasutama tööriistade valmistamiseks rauda, ning õppisid valmistama sellest tööriistu ja relvi. Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud pe...
Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linn...
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Mis on tsivilisatsioon? Ühiskond, kus on küllalt arenenud põlluharimine ja käsitöö,kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid,linnad,tekkinud riiklik korraldus,tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus-ja kunstiteoseid. 2.kus tekkisid esimesed kõrgkultuurid? Idamaades.Ehiptus, Mesopotaamia,India, Hiina 3.Mis on riik? Riik on suur ja hästi organiseeritud kogukond,millel on oma kindel maa-ala,oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord 4.Millised looduslikud piirid ümbritsesid Egiptust? Punane meri,Vahemeri,Sahara kõrb,ja Niilus 5.Nimeta Mesopotaamia kaks tähtsamat jõge. Tigris ja Eufrat 6.Mis on püramiid ja iseloomusta seda. Need on hiiglaslikud ehitised, mille sisemuses peitusid vaaraode hauakambrid.Püramiide laoti suurtest kiviplokkidest. 7.Kuidas toimus põlluharimine Niiluse kallastel? Põlluharimine oli Egiptlastel võimalik ainult tänu Niilusele ja tema üleuju...
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
Egiptus Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel po...
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
Ajalooallikad ja eesmärgid. Arheoloogia- uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, kui kirja ei kasutatud. Etnooloogia- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri. Möödunud ajad on jätnud endast jälgi, mis võimaldavad mineviku sündmustest ettekujutust saada. Neid jälgi nimetatakse ajalooallikateks. Allikad jagunevad materiaalseteks ehk esemeilsteks ja kirjaikeks. 2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd. 2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus ena...
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egi...
VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Ju...
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mi...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habi...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolk...
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioon...
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastasikuses suhtes ühiskonnaga, et seda muuta, kohandada, takistada või soosida mõnda arengut. Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). ...
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam-...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüüria...
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
