Omavaheline seos keha ja hinge vahel on täiesti märgatav ja mõistetav. Keha ning vaim toimivad koos nagu mainisin eelmises vastuses. Kui lõpetab keha töötamise, lahkub ka kehast hing, öeldes nii kõnekeeles. Hing asub kogu kehas, sest kogu keha funktsioneerib ühe ühtse tervikuna. Kui ära eemaldada üks organ, lakkab töötamast normaalne süsteem. 3. Kas arutlusel ,,keha ja vaimu" üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. Minu arvates on ,,Keha ja vaimu" arutlusel kindlasti nähtav seost tervisehoiuga, kuna on väga palju füüsilisi haigusi, mida tekitab just vaimne korrasolek. Halb vaimne tervis võib näiteks mõjutada söögiisu kadumist ning see omakorda võib olla üks haiguste tekitajates. Lisaks halb vaimne tervis võib mõjutada näiteks ka rasedust.
1. ja 2. rühma kodutöö ihu-vaimu problemaatika seminariks 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? 3. Kas arutlusel ,,keha ja vaimu" üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. 1. Minu arvates tundub olevat kõige õigem dualistlik interaktsionism, kuna see on kõige loogilisem ja kõige paremini arusaadavam minu jaoks. Seal räägib, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist ja sama arvan mina. Sa ju ei sööd sellepärast, et sul on kõht tühi, mitte niisama. Või sügad ennast sellepärast, et sul sügeleb. 2. Nagu ma juba esimeses küsimuses rääkisin, siis minu arvamus on samuti see, et keha
olemas ainult eraldi vaim ja ainult eraldi keha. Need kaks on koos ja töötavad koos. Nagu eelpool juba mainitud, siis kui üks lõpetab töötamise siis lõpetab ka teine. Näiteks keha mingisugune funtksioon lõpetab töötamise ning tulemuseks on südame seiskumine. Siis kui kannatanu keha abi ei saa, siis keha sureb ja kõnekeeles rääkides mõne aja pärast väljub ka nii-öelda hing sellest kehast. 3. Kas arutlusel ,,keha ja vaimu" üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. Ma arvan, et "keha ja vaimu" arutlusel on kindlasti seos ka õenduse ja tervishoiuga. Näiteks tervishoiuga üldiselt. Mingisugune vaimne häire, võib endaga kaasa tuua füüsilise probleemi. Olgu selleks kasvõi depressioon. Haige mõtleb enda jaoks mõttes kõik halva välja ja tulemuseks on see, et ta on ka füüsiliselt räsitud (pesemata, endassetõmbunud, kaalulangus-tõus jne).
dualistliku teooriast lähtuvalt (materiaalne keha ja mittemateriaalne vaim) ja seda olenemata meie endi arvamusest. Me peame ikka ravima ja meditsiinis arveatama kahe olekuga, nii vaimse kui ka materiaalsega. Nii on ka meditsiin arenenud. On diagnoose, mis ongi vaimsed diagnoosid, mitte füüsilised ja ka vastupidi. 3. Kas arutlusel „keha ja vaimu” üle on Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. Leian, et ikka on seos õenduse ja tervishoiga. Arutelus on räägitud kuidas me oletame/teeme järeldusi, vaadates ja jälgies teise inimese miimikat. Seos on siinkohal õenduse ja tervishoiuga on see kui me eeldame ise kuna ja kui valus võib patsiendil olla jälgides tema miimikat ja käitumist/reageerimist. Samuti on seos siinkohal, kuidas me võtame inimest/patsienti. Kas tal on
Näevad, inimese omast sellega, et arvuti lihtsalt keeldub töötamast protsessid(sündmused, seisundid) on Jumala et kass on tusane siis kui ntx kass istub omaette ja saba kui meie oleme palunud tal midagi abstraktset teha, mis poolt ette määratud ning ka kooskõlastatud. käib jne. Rõõmus on kass siis kui mängib ja nurrub.... ei ole arvuti võimuses ja see avaldub kokku jooksmisega Materialism- On filosoofia suund, mis peab või annab meile akna ,,VIGA!". Taskuarvuti annab meile mateeriat primaarseks ja seega teadvust ja sildi ,,ERROR". vaimu sekundaarseks. Materialistide arvates koosneb reaalsus lõppkokkuvõttes mateeriast. Materialism on idealismi vastand idealistide arvates on reaalsus oma põhiolemuselt vaim. Seisukoht, mille järgi
osapooled on ikkagi seoutd. Näiteks kui inimene mõtleb et ta suudab selle tõkkejookus nüüd võiduks vormistada, siis keha füüsiline pool ei luba seda teha. Ei nõustu nr.3. väitega. Descartesi arvates on inimese inimese vaim ja hing erinevad. Ent mina leian et need moodustuvad ühtse terviku. Naiteks kui inimene sureb, ss tahendab see seda et lahkub tema kehast kaasas käiv hing nig koos sellega ka vaim. 3. Mida tähendab ,,indiviid kui narratiiv" õenduse kontekstis? Indiviid kui narratiiv täheldatakse, et see on seotud kannatatuse mõistmisega. Inimene kannatab, kui tänu teatud sümptomitele või haigusele ei saa ta ennast teostada (viia ellu oma plaane ja eesmärke).Kuna tervis ja haigus pole lahutatavad inimese enda arusaamadest nende kohta, arvestades tema elukäsitlust ja -plaane, siis on narratiivsel lähenemisel oma selge roll ka meditsiinis. Haigus ähvardab inimese elunarratiivi ja -plaane. Seega tuleb mõista, mida konkreetne
KEHA JA VAIMU PROBLEEM 1.Vähemalt inimese puhul eristatakse kehalisi ja mentaalseid protsesse (sündmusi, seisundeid). Tooge kaks näidet kummagi kohta. Kehalised protsessid (sündmused, seisundid) on nt käe tõstmine, kukla sügamine Mentaalsed protsessid (sündmused, seisundid) on nt mõtlemine, valu 2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja mentaalsete protsesside va
Idealismiks nimetatakse Berkeley´ õpetust sellest, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning Jumal. Berkeley arvas, et tajuda saame ainult ideesid. Olemas olla tähendab tema arvates tajuda või olla tajutav. Me tajume ideesid ning tajujaks on hing. Berkeley arvates pole olemas midagi materiaalset. Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks.(2) 2. TAHTEVABADUSE PROBLEEM Suured antiikfilosoofid ei arutanud tahtevabadust, kuna see ei olnud klassikaline filosoofia probleem. Alates Platonist distantseerusid filosoofid igapäevapoliitikast, siis ei kuulunud vabaduse temaatika nende mõtlemisse. Sel ajal ei tulnud keegi mõttele, et vabadus võiks tähendada midagi privaatset, mitte tegutsemise võimalust. Lõhe poliitilise, tegeliku vabaduse vahel ning tahtevabaduse vahel tuleb tugevalt esile alles kristluses, eriti varakristlikul filosoofil Augustinusel. Vabadus hakkab kuuluma tahte, mitte teo juurde
Kõik kommentaarid