Ülesanne 6. (A) Ülesanne 7 Rühmas õpib 25 tudengit. Leida tõenäosus, et 1.septembe 1) Ühel tudengil 2) Kolmel 3) Mitte ühelgi 4) Alla 2 5) Üle 4 (A) Ülesanne 8 Analüüsi järgi selgus, et poes on seelikute hulgast 4% seelikuid, m 1) Üks seelik 2) Kaks seelikut 3) Ühtegi seelikut 4) Pooled seelikud, 5) Alla poole seelikuid (A) Ülesanne 9. Ülesande korrektse lahendamise tõenäosus on 0,9 (A)Ülesanne 10. Ilmastiku analüüsi käigul selgub, et septembri kuu jooksu 1) kolm päeva...
Mida saavad hariduselus reaalselt muuta õpilased? Arutluse aluseks võtan gümnaasiumiõpilase ja jagan küsimuse hariduselu muutmises kahte kategooriasse: väiksemaks ja üldisemaks kategooriaks. Väiksemasse gruppi kuuluvad muudatused, mida on võimalus teostada kooli siseses keskkonnas ja üldisemasse gruppi kuuluksid üldstandardite muutused. Suurem võimalus reaalselt muuta koolisisest elu on nendel, kes kuuluvad õpilasomavalitsusse. Näilised on vaid üldised muudatused. Seal on võimalus jagada enda ideid ja näiteks osaleda ürituste organiseerimises. Üldiselt on igal õpilasel võimalus sinna kuulumiseks. Samas volitused, mis on antud selle grupi liikmetele on üsna reglementeeritud kooli poolt, mis omakorda on piiritletud riigi poolt. Seega suuremaid muudatusi keskkooli õpilasel pole võimalik teostada,kui vaid oma kooli heaolu kujundamisel. Kui tekitada veelgi üks grupp, kahe sissejuhatuses loodud grupi vahelele...
Kooli nimi Õpilase nimi Klass Statistika XII B klassi bioloogia ja geograafia hinnete ning keskmiste hinnete põhjal Uurimustöö matemaatikast Juhendas: Õpetaja nimi Tallinn 2010 Sissejuhatus Antud uurimustöö on koostatud ...(kooli nimi)... XII B klassi küsitluse põhjal. Küsitluse käigus määratleti ära õpilaste bioloogia ning geograafia hinne. Antud töös on vaadeldud statistilisi uurimismeetodeid kasutades kolme tunnust bioloogia hinnet, geograafia hinnet ning nende ainete keskmist hinnet. Samuti on välja toodud ka kõik kogutud andmed tabelis. Kõikide uurimustöös esinevate mõistete definitsioonid ning nende tähistused on eraldi välja toodud. Kokkuvõte on esitatud viimase leheküljena. 1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused ...
MINU UNISTUSTE KOOL Minu unistuste kool võiks olla suur maja ,millel kõik seinad on klaasist. See kool on eesti suurim. Seal sees võiksid olla treppide asemel liftid. Vahetunnid võiksid olla palju pikemad ja klassi ruumid suuremad ,et oleks rohkem ruumi sest siis saab palju paremini tunnitööd teha.Koolimajas sees ei käida jala, igal õpilasel on kaherattaline liikumis masin mis sõidab siis kui sinna peale minna ja sisestad mis klassi minna tahan, see liigub kindlat rada pidi ja reageeri teiste masinate peale, et ei juhtuks kokku põrkeid, selle ees on kinnitatud korv kuhu saab panna asju ja see käib koodiga lahti.Iga klassi ees on parkla kuhu saab need masinad ära panna.Igal korusel on üks klass.Ühes maja küljes on kolm suurt lifti kugu mahub sisse 50. inimest koos masinatega. Veel on igal õpilasel nii suur kapp kuhu mahub see masin ja riided ära.Minu unistuste koolis saab õppida kõikki aineid.Ei ole mingeid kindl...
Oma haridus, Oma valik (Arvamusjutt) Minu arvates on see üleliia, et põhikoolis karistatakse tähelepanematuse ning laiskuse eest. Usun, et peale algkooli lõpetamist tuleks ära lõpetada kõik hoolsusega seoses märkused ning karistused. Arvan, et algkoolis peaksid õpetajad karistama õpilasi, kes jätavad kodused tööd tegemata, vajalikud asjad koju jne. Usun, et põhikooli õpilased on piisavalt vanad, et võiksid ise otsustada kas nad tahavad koolis käia, kas nad tahavad kirjutada mingisuguse konspekti oma vihikusse jne. Samuti usun, et alates seitsmendast klassist võiks olla õpilasel valik, mis aineid ta õppida tahab, kuna õpetatakse paljusid asju, mida ei vaja mõni õpilane tulevikus kunagi. Näiteks nagu muusikaõpetus. Põhikoolis õpetatakse igasuguseid noote ning astmeid. Algoolis õpetatavad põhiteadmiseid pean vajalikuks, kuna neid peaks iga inimene teadma. Selle asemel, et kodus muusi...
Lugupeetud kuulajad! Täna arutlen ma selle üle, kas kodused tööd on vajalikud. Paljud noored kurdavad, et koolis jäetakse palju koduseid töid ja et neil ei jää aega puhkamiseks ja huviringideks. Mina arvan et kodutööd on siiski vajalikud. Õpilased omandavad tunnis uut materjali ja saavad harjutades õpetajalt alati nõu küsida. Aga kontrolltööde, tasemetöö või riigieksamite ajal ei saa kelleltki abi küsida. Sellepärast on hädavajalk, et õpilane saaks iseseisva harjutamise kogemuse. Aga kui õpilasele antud kodutööde maht on liiga suur, siis võib tekkida õpilasel muidugi tüdimus ja õpetaja peaks arvestama sellega et õpilasel säiliks huvi kodutööd ära teha. Tore on teada, et õpilaste kaitseks on välja mõeldud seadused, aga kahju et kõik õpetajad nendest reeglitest kinni ei pea. *Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd. *Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepä...
Milline on hea õpetaja? Milline peaks olema üks hea õpetaja?Millised omadused peaksid tal olema? Kas hea õpetaja peab meeldima kõigile õpilastele või on tähtsaim õpetaja juures see , et ta õpilastele aine hästi selgeks teeb? Hea pedagoog tekitab õpilastes huvi õpitava aine vastu. See ei ole aga sugugi lihtne ,sest igal õpilasel on erinevad huvid ja erinev suhtumine õppetöösse.Et olla hea õpetaja peaks ta kindlasti olema ka hea suhtleja, sest see aitab tal õpilastega paremini läbi saada. Kindasti peab hea õpetaja olema ka kannatlik, sest õpilasi on väga erinevaid ja mõnel õpilasel läheb teistest rohkem aega,et õpitavast teemast aru saada. Tunnis peab hea õpetaja hoidma distsipliini, kuid ei tohiks olla liiga range. Tal peaks olema tugev iseloom, sest õpilased räägivad tihti rumalusi, mida peab õpetaja ära taluma. Õpetaja peaks olema õpilastele eeskujuks oma käitumise, riietumise ja muude omadustega. Pa...
Tunnikontroll. Kontrolltöö. Nõuded kontrolltööle. 1. Mõisted: tunnikontroll, kontrolltöö. 1.1. Tunnikontroll a) hõlmab kuni 3 ainetunni materjali; b) võib korraldada ette hoiatamata; c) kestab kuni 20 minutit; d) õppeperioodi või kursuse jooksul tehtavate tunnikontrollide arv ei ole piiratud; e) mitme tunnikontrolli koondhinne võib moodustada ühe arvestusliku hinde; f) järelvastamise korra sätestab aineõpetaja. 1.2. Kontrolltöö a) materjal hõlmab ühe tervikliku (ulatuslikuma või 3 ja enama tunni) aineosa; b) toimumisaja(d) fikseerib õpetaja e-kooli kontrolltööde graafikus vähemalt nädal aega enne kontrolltöö toimumist; c) töö on koostatud arvestusega, et selle tegemiseks kulub õpilasel maksimaalselt 45 minutit (erandid põhikooli lõpuklassi ja gümnaasiumiastme klassikirjandid ning 90 minutilised kontrolltööd matemaatikas) d) igal kontrolltööl on oma kindel hi...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeva ühiskonda võib teise nimega kutsuda infoühiskonnaks. Peaaegu kõik käib interneti kaudu: suhtlus, äri, dokumendihaldus, haridus. Kuna Eesti on üks maailma juhtivaid e- riike, siis tuleb pidevalt teha uuendusi ja muudatusi, et sellel esikohal püsida. Praegu kohtab hariduses õpikute digitaliseerimise trendi. Vanad paberkandjal ilmunud õpikud tehakse arvutisse allalaetavateks ja osad uued õpikud ongi ainult interneti kaudu kättesaadavad. Tegemist on äärmiselt innovaatilise lahendusega koolikoti kergendamiseks, kuid võib olla majanduslikult ebareaalsega. Nüüdseks on minu esimesse klassi astumisest möödas kaksteist aastat, kuid mäletan siiani, kui palju erinevaid õpikuid ja töövihikuid tuli algklassides kaasas kanda. Tihtipeale olid koolikotid suuremad kui õpilased ise. Koolikottidest oli raskem ainult mäletada, mis vihikuid järgmine päev kaasa...
Koolikoti raskusest ja selle võimalikust mõjust kasvava organismi lülisambale Koolikoti raskusest Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1.-9. klassi õpilastel Roosmarii Sarapuu, 7. klass Liisa Õunpuu, 7. klass Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendaja: Inge Vahter Eesmärgid Anda kirjanduse põhjal ülevaade: • lülisambast ja selle kujunemisest lapse- ja noorukieas • kuidas raske koolikott võib mõjutada kasvava lapse lülisammast • 2009-2010 ja 2014. aasta sügisel läbiviidud koolikoti kampaaniast • milline peab olema õpilasele sobiv koolikott ja kuidas seda valida Praktilise töö eesmärk • Praktilise töö käigus kaaluda ühe nädala jooksul SÜG- i 1.-9. klassi kahest paralleelist ühe klassi õpilaste koolikotid ja teha sellest kokkuvõte • Uurida, kui paljudel SÜG- i 1.-9. klassi õpilastel esineb rühihäireid • Uurida, kas lastev...
Kognitiivne areng Teema: Inimese organismi ehitus Õpilaste vanus: 14-15 aastat vana Selleks, et õpilaste tähelepanu köita on alguseks oluline teha nii, et klassis oleks ohutu ja sõbralik õhkkond. Kui õpilane on närviline ja tema meeleolu on pingul, siis see segab teda ja ei lasta informatsiooni tajuda. Et parimat tulemust saaavutada on vaja materjali järjestada, sest see laseb õpilasele rohkem meelde jäätma. Et õpilane oskas olulist ebaolulisest eristada, siis on vaja koostada tabeli, kus kirjutatakse põhiinformatsioon. Materjalide kinnistamiseks on vaja teha praktikalisi ülesandeid, kus õpilane peab oskama inimese kehal elundeid märkima ja nende funktsioone kirjeldama, sest see areneb teadusmõistet. Ülesanne võib olla nii kirjalik, kui ka Internetis tehtud. Kui õpilasel on arenenud ainult tavamõiste, siis see tähendab, et õpitakse materjali lihtsalt pähe, aga õpilane ei oska seda praktikas kasutad...
Head kuulajad! Meie elu reguleerivad paljud kohustused, näiteks kõik seadused ja käitumisreeglid, samuti on meil kõigil erinevaid õigusi, mille peale me vahel ei mõtlegi, kuid needki on tihtipeale erinevates dokumentides kirjas. Kuna antud teema on väga lai, siis keskenduksin ühele konkreetsele selle osale ehk siis koolis olevatele kohustustele ja õigustele. Õpilase kohustused ja õigused on kirjas kooli kodukorras. Vahel võib mõnele jääda selline mulje, et õpilastel on rohkem õigusi kui kohustusi ning seda sellepärast, et osad õpilased on enda õigused selgeks teinud, aga kohustusi täita ei taha. Samas võiks minu arvates õpilastel olla rohkem kaasarääkimisõigust, see tähendab, kui meil on valikained (näiteks praegu majandusõpetus või meedia), siis neid peaks saama valida õpilased ise. Samamoodi võiks olla ka koolisiseste tasemetööde ja –eksamitega, siis võiksid õpilased samuti valida, millises aines nad te...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit KUIDAS ENNETADA KOOLIST VÄLJALANGEMIST? Iseseisev töö Tallinn 2014 Koolile on seaduslike regulatsioonidega pandud kaks olulist ülesannet: harida ja kasvatada, mis teisisõnu tähendab teadmiste andmist ning noore inimese ettevalmistust hiljem iseseisvas elus hakkama saada. Olen veendunud, et piirkonniti ja paikkonniti on koolil erinev roll. Siinkohal lähtun kirjutises oma elukoha lähedasest koolist, mis asub maapiirkonnas ja milles ma ise töötan. Väikeses maakoolis on koolile seatud suured ootused ja ülesanded, sest kool peab tegelema nii õpilaste ja täiskasvanute sh noorte õpetamisega/koolitamisega, kultuurialaste teemadega kui ka sotsiaalprobleemidega. Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud. Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised te...
Virtual Labs: Electricity Virtual Labs: Electricity õpetab lastele elektrit ja kuidas erinevad elektriseadmed töötavad. Programm alustab lihtsamatest skeemidest ja muutub ajapikku aina keerulisemaks ja põhjalikumaks. Lõpuks õpetab programm õpilasel koostama skeeme mida leidub näiteks uksekellades, autodes ja muudes elektroonika seadmetes. Virtual Labs: Electricity kasutab erinevaid võtteid laste õpetamiseks. Kui õpilased on iseseisvad ja tunnevad elektriõpetust, võivad nad ise erinevad skeeme kokku panna, selleks saavad nad kasutada ikoone mis sõmboliseerivad erinevaid tarvikuid nagu näiteks juhtmed, mõõteriistad, takistid, akud ja palju muid. Vähem kogenenud õpilased saavad lahendada ülesandeid mis on tootja kooli versioonile sellest programmist kaasa pannud.. Nende hulgas on nii küsimusi kui ka pikemat lahendust nõudvad ülesanded. Programmiga on kaasas ,,Sci-Clopedia" mis õpetab õpilastele elektrifüüsikat ja sisaldab palju artikleid...
Emotsionaalne areng Depressioon on meeleoluhäire, mil meeleolu alanemine on püsiv ega sõltu erinevatest olukordadest (http://www.regionaalhaigla.ee). Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu). Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud (Kikas 2010: 159). Söö...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Motivatsioon on protsess, mis algatab, valib ja säilitab tegevuse eesmärgi saavutamisel. Õpimotivatsioon on sellest tulenevalt samuti protsess, mille eesmärgi saavutamiseks kasutatakse õppimist. Õpilased on individuaalselt erinevad, samuti on nende õpimotivatsioon erinev, neil on erinevad vahendid oma eesmärgi täideviimiseks. Õpilase (õppe)edukus sõltub peamiselt kolmest tegurist: võimetest, motivatsioonist ning võimalustest. Õpimotivatsiooni mõjutavad kodune keskkond, vanemad ning sotsiaalsed suhted. Samuti mõjutavad õpilaste õpimotivatsiooni õpetajate suhtumine nende töösse, kui nad suhtuvad väga negatiivselt õpilastesse, siis nende õpimotivatsioon langeb(Herzbergi motivatsiooniteooria järgi). Õpilastes on võimalik tõsta õpimotivatsiooni huvitavate ja vaheldusrikaste tegevuste kasutuselevõttu koolis, kasutada nende individuaalseid võimeid, teadmisi ja oskusi õppetöös, anda ...
Spikerdamine - kasu või kahju? Enamik maailma noori käib koolis. Mõnel läheb seal paremini, mõnel halvemini, mõnel aga lausa nii halvasti, et on vaja appi võtta kõrvalised vahendid tööde läbimiseks - spikrid. Spikker on miski, mis aitab õpilasel töö ära teha, ilma, et enda ajurakke väga vaevama peaks. Abivahendiks võib olla nii telefoni trükitud tekst või pildistatud pilt, paberilipik valemite, aastaarvude või muu vajalikuga ja veel palju muud. Kas spikerdamine toob kaasa pigem kasu või kahju? Spikerdamise kasulikkus peitub osaliselt spikri valmistamises. Õpilane enamasti teeb spikri kirjutades või trükkides läbi teksti, mida tal järgmises tunnis vaja läheb ja seda tehes jääb paratamatult siiski midagi meelde ka. Hiljem, tunnis tunneb ta juba selle valemi ära või meenub, mis mõne sõna definitsioon on. Teiseks heaks pooleks õpilasele on see, et kui hinded pole korras, siis võib tulla probleeme vanematega, ku...
Kontrolltöö 10.klassile Kirjuta numbritega. 1.Läksin üheksandasse klassi. Vastus: Läksin 9.klassi. 2. Jäin seitsmendasse istuma. Vastus: 7.-sse 3. Viiel õpilasel kahekümnest oli kodune töö tegemata. Vastus: 5 õpilasel 20-st 4. Tallinnas teisel veebruaril kahe tuhande esimesel aastal. Vastus: 2.02.2001. aastal. 5.Õppetöö toimub esimesest septembrist kuni kolmanda juunini. Vastus: 1.09 3.06. 6. Kahe tuhande kaheksandast kuni neljateistkümnenda aastani õppisin kunstikoolis. Vastus: 2008. 2014. aastani 7. Aastal kaks tuhat kakskümmend olen kakskümmend viis aastat vana. Vastus: 2020 olen 25 aastat vana 8.Minu viisa kehtis kuni kahekümne esimese oktoobrini kaks tuhat üks. Vastus: kuni 21.10.2001 9. Olen sündinud kahekümnendal sajandil. Vastus: 20.sajandil 10. Minu ema sündis seitsmekümnendatel. Vastus: 70.-ndatel 11. Olen osalenud konkursil kaksteist korda. Vastus: 12 korda 12. Osalesin konkursil kaheteistkümnendat korda. Vastus: 12. Kord...
Õpilase üldised õigused koolis Õpilasel on õigus: · valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi; · moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; · osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; · saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; · saada sõidu- ja muid soodustusi; · saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; · pöörduda oma õiguste kaitseks haridus- ja teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole; · õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate...
Tulevikukool Tulevikukool ei tohi ega saagi olla samasugune, nagu me kooli tänapäeval ette kujutame. Ka minevik näitab, et õppeasutus on kunagisega võrreldes väga palju muutunud. Me poleks 30 aastat tagasi unistanudki koolist, kus peaaegu igas klassis on sellised universaalsed ja võimsad masinad nagu arvutid ning kus informatsioon kooli, hinnete ja õppimise kohta on kirjas e-koolis kõigile õpilastele isiklikult. Kui kunagi võtsid koolilapsed toitu kodust kaasa, siis nüüd on võimalik kiiresti ja lihtsalt süüa saada kooli sööklas. Ka toiduvalmistamine köögis käib kergemalt tänu uuetele leiutistele, näiteks elektripliidid ja nõudepesumasinad. Tulevikukool on avar, lai ning kõikide mugavustega, millest on praegu õpilased õppeasutustes ilma jäetud. Kindlasti oleksid treppide asemel eskalaatorid ja liftid. Ja pealegi sellised liftid, mis ei sõida ainult vertikaalselt, vaid ka horisontaal...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Olles õpetaja julgen väita, et e-õpikud kergendavad koolikotti, seega võidavad õpilased. Õpilastel on sellest kergem ja seljavalu ei ole. Olen kindel, et õpilased on õnnelikud selle üle ja soovivad, et võimalikult rohkem on e-õpikuid. Aga kui vaadata riigi poolt või kooli poolt, siis võib näha, et e-õpikud ei kergenda riigi või kooli rahakotti, kuna kõik need e-õpikud on üsna kallis uuendus. Esiteks, e-õpikud eeldavad spetsiaalset tarkvara, mis võib olla väga kallis ja paljudel koolidel (eelkõige maakoolidel) pole võimalusi rakendada seda. Teiseks, et kasutada e-õpikuid, on vaja võimaldada igal õpilasel ja õpetajal ligipääsu e-seadmetele, mis jälle on seotud rahaküsimusega. Kes ostab õpilastele e-seadmeid? Vanemad vaevalt saavad ja on nõus seda teha. Riigi jaoks aga see oleks väga kulukas. Raha on vaildamatult tähtis selles küsimuses, aga vaatame teisi olulisi aspekte. E-õpik on tähtis res...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Keskmiselt on igal õpilasel päevas viis kuni kuus tundi, see teeb tervelt viis kuni kuus erinevat õppeainet, millest igas ühes on sageli vähemalt üks õpik, töövihik või ülesannete kogu ning iga õppeaine kohta ka vihik, kuhu õpetaja juttu üles kirjutada. Pool tosinat raamatut kotis ei tundugi nii palju, kuid kui mõelda reaalsusele, siis on kotis keskmiselt veidi alla kümne õpiku, paar töövihikut, mõni ülesannete kogu, hunnik vihikuid, päevik ja pinal. See on ikka üks paras hulk raamatuid, mida noor õppur igapäevaselt koolikotis peab kandma. Üha enam räägitakse e-õpikutest, kuid kas need on ikka hea ja sobiv alternatiiv klassikalistele paberõpikutele? Paari viimase aasta jooksul on kiirelt populaarsust kogunud e-raamatud, mille võidukäik algas koos tahvelarvutite levimisega. Kui paberkandjal raamat ja klassikaline õpik on väga suurel määral sarnased, siis ...
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3. Õppija ei pinguta piisavalt, kogub vaid vajaliku koguse punktisummast, et saada kätte diplom
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3. Õppija ei pinguta piisavalt, kogub vaid vajaliku koguse punktisummast, et saada kätte diplom
tuua enne mingi hea külg ja siis öelda rahulikul, positiivsel toonil talle ka kriitika. Väga olulisel kohal on õpetaja hääletoon ning see, et ta peaks olema õpilasega samal tasemel (tema kõrgusel). Motiveerida on võimalik ka tugiõpilaste abi kasutamisel. Ideaalis on tugiõpilaseks selline õpilane, kellel on võimalik iga päev tema taastuskava järgiva õpilase läheduses istuda. Tugiõpilase tööülesandeks on aidata kaasõpilasel oma kava järgida, mite seda teha tema enda eest. Oluline on, et tugiõpilase roll oleks vabatahtlik ja õpilasel on ,,kava järgiva" õpilasega hea töösuhte. Ta julgustab samuti käemärkide, lihtsate lausetega. Viienda peatüki nimi on ,,Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks". Kuigi enamik lapsi kasutab kuulvustunde leidmiseks konstruktiivseid viise, on väik hulk lapsi, kes kasutavad sotsiaalse tunnustuse saavutamiseks vastupidise mõjuga viise
Utilitarism ja kohuse eetika „ Ühe skandaali märkmed“ Filmis „Ühe skandaali märkmed“ oli peategelaseks uus keraamikaõpetaja, Sheba, kellel tekkis keelatud armastus oma õpilase, Stevega. Nad hakkasid peale tunde kohtuma. Sheba nimetas seda järelaitamistunniks, kuid mis tegelikult seal juhtus, jäi nende vahele, vähemalt seniks kuni ajalooõpetaja Barbara hakkas aimama, mis tegelikult toimub. Barbara, kes oli karm ja õiglane õpetaja, hakkas sõbrunema Shebaga enne seda juhtumit, mil ta avastas, et õpetajal ja õpilasel on suhe. Muidugi, kui ta sellest kuulis ei jätnud ta kasutamata võimalust manipuleerida Shebaga. See oli lihtne ja utilitarismis täiesti normaalne nähtus. Ta vaikis ning ei rääkinud kellegile, kuna Sheba oli talle truu sõbranna ja ta sai ise kasu. Kohuse eetikas oli see aga täiesti aju vaba vaikida ja manipuleerida Shebag...
Vasakpoolsete ja parempoolsete parteide haridus eesmärkide võrdlus. Parempoolsed: Kohustuslikuks peavad vähemalt põhihariduse omandamist. Soodustavad individuaal- ja koduõpet. Kutsehariduse omandamise võimalusi soovivad muuta paindlikumaks, et kutseõpet võimaldada ka neile, kel on lõpetatud vaid algkool. Parempoolsed pooldavad konkurentsi. Näiteks tahavad nad, et õpilasel oleks võimalik saada ühesugust kvaliteetset haridust nii era- kui riiklikust kõrgkoolist. Kõrghariduse eest tasumiseks pakuvad nad riigi poolt tagatud õppelaenu. Vasakpoolsed: Alus-, põhi- ja kesk- või kutsehariduse omandamine peab olema tasuta ja kohustuslik. Kooliharidus peab olema ühetaoliselt hea üle Eesti. Vasakparteid panustavad kutseharidusse, et ka gümnaasiumid pakuksid valikainena kutseharidust. Avalik-õiguslikud ülikoolid peaksid pakkuma andekatele noortele tasuta kõrgharidust ja riik peab looma vajalikud stipendiumid.
Suure-Jaani Gümnaasium Foobiad Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobi...
Rakvere Kolledz Kadri Saar 14. mai 2012 AKTIIVÕPE JA AKTIIVÕPPE MEETODID Aktiivõpe (active learning) õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama. Aktiivõppe märksõnad: - Uudishimu - Vabadus ja aktiivsus - Originaalsus ja loomingulisus - Avastamine - Iseseisev mõtlemine - Kriitiline mõtlemine - Suhtlemine ja koostöö - Tegutsemine vastavalt situatsioonile - Elulised ülesanded - Enda ja teiste töö hindamine. Õpetaja peaks edastama valmis materjali (teadmisi) vähem, et õpilased mõtleks enam, s...
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus.....
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3...........................................................................................................................4 SISUKORD 3 3.......................................................................................................................4 LISA 5 Jadaprogramm 3 3...............................
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta...
Haridus- kohustus või võimalus Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus jõuda kaugele ning on inimesi kes noores eas ei hinda hariduse eeliseid ja lasevad oma võimaluse käest. Haridus kuni 17. Eluaastani Esimese kooliminek- iseseisva elu alustamine tekib õpilasel koolist oma arvamus ja hoiak ning samuti see kujundab edaspidist suhtumist. Perekonna toetus Põhikool kestab üheksa aastat mis peaks olema piisav aeg inimesele andmaks piisava hariduse elus mingitmoodi läbilöömiseks ehk suhtlemiseks teiste inimestega ,et saaks elatist teenida kasvõi muruniitjana inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul õppimist ning hariduse omandamist Hariduse omandamist ei saa täielikult omal käel õppida paberi mis näitab ,et inimesel on teatud teadmised teatud alal. Selle paberiga saab täna...
Ajaleheartikli ümberjutustamine Väljendid Leidsin artikli ... (kust?) Artikli pealkiri on ... Ja see räägib ... (millest?) Artikkel algab sellega, et .../ Autor alustab sellega, et ... Autor on seisukohal, et ... Autori hinnangul ... Tema esimene argument on, et ... Autor väidab ka, et ... Artiklis tuuakse näiteid, kuidas ... Artikli lõpus ... Ma nõustun sellega/ ma ei ole nõus, et... Mina leian, et ... Olen veendunud, et ... Kokkuvõtteks võiks öelda, et ... Ja mulle meeldis/ei meeldinud ..., sest... Hindamine Hinne "5" õpilane jutustab artikli peast, kasutab valikuliselt jutustamiseks ette antud väljendeid, esitab ka oma arvamuse artikli kohta. Oskab vastatata mõnele täiendavale küsimusele artikli kohta. On kirjutanud oma ümberjutustuse paberile ümber, pikkus vähemalt 12 lauset. Hinne "4" õpilane kasutab märksõnu paberil (kuni 8 märksõna), kasutab vähem valikuliselt jutustamiseks ette antud vä...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Võtted suulise ja kirjaliku tekstiga töötamiseks Referaat Koostaja: Silva Amer KELA 1 Juhendaja: Merle Taimalu Tartu 2011 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................
Koolikiusamine Koolikiusamine on pahatahtlik käitumine kaasõpilaste suhtes. Kiusamine võib olla füüsiline, sinna alla kuulub löömine, asjade ära võtmine, tõukamine jne. Teine variant on verbaalne, see võib olla siis kui tõrjutakse, ärritatakse, levitatakse kuulujutte jne. Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad. Kiusatakse sellepärast, et tahetakse saada tähelepanu, lihtsalt igavusest või arvatakse endast liiga hästi. Kiusaja on tavaliselt energiline, endast heal arvamusel, sõnaoskavam või rikkam. Kui kedagi kiusatakse tuleb sellest rääkida vanema inimesega, keada usaldatakse, nendeks on tavaliselt vanemad, parimad sõbra või õpetajad. Koolikiusamine v...
ESSEE Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval on väga suureks probleemiks koolikottide raskus ning sellega kaasnevad seljavaluprobleemid. Mõned lapsed jätavad enda arvates mittevajalikud kooliasjad koju, et koolikotti natukenegi kergem ning mugavam tassida oleks. E-õpikud lihtsustavad tunduvalt koolis käimist. E-õpikud on viimasel ajal väga palju kõneainet pakkunud ning paljud koolid on kaalunud nende kasutusele võtmist. Senini ei ole see veel eriti rakendust leidnud, kuid sellise lahendusega oleksid rahul nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad, kuna laheneksid nii mõnedki probleemid, mis on seotud seljavalude ning raske koolikotiga. Oleks ju tore, kui igal õpilasel oleks oma kooli poolt soetatud e-õpik, mida tundides ja vajadusel ka kodus kasutada saaks. E- õpikuid kasutades säästaksime palju paberit, mida koolitöödes alati ohtrasti kulub. Samuti kaoks är...
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju ...
PASSIIVNE SUITSETAMINE ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis...
I PRAKTIKUM JUHEND (Õigusteadus) Ülesanne 1. Mine ÕISi (ÕIS2 versioon) ja registreeri end ühele või kahele ainele, mida sul oleks vaja läbida sügissemestri jooksul läbida, aga Sa pole neisse veel registreerunud. Ava oma õppekava ja tee kindlaks, kas ained, kuhu registreerisid (või oled varem registreerunud) on üleülikoolilised ained, kohustuslikud erialaained või hoopis valikained (või hoopis vabaained). Kirjuta siia, mis ainetesse registreerisid (või tegid seda juba varem) ja mis ainetüüpi need on: 1. Õppimine kõrgkoolis, üleülikooliline aine 2. Ühiskond ja õigus, kohustuslik alusaine 3. Ühiskonna uurimine ja analüüs, üleülikooliline aine 4. Riik, poliitika ja valitsemine, kohustuslik alusaine 5. Õiguse entsüklopeedia, eriala kohustuslik aine 6. Rooma eraõigus, eriala kohustuslik aine 7. Põhiseaduslikkuse järelvalve, eriala valikaine Kirjuta siia lühiselgitus, mis on õppekavast lähtudes antud ain...
Koolivormi poolt ja Vastu. Koolivormist on räägitud palju, et seda kehtestada kõikidele koolidele,viimasel ajal on koostamisel uus õppekava ja sel teemal pole enam nii palju hetkel räägitud. Praegu on koolivormid kasutusel ainult erakoolides ja eliitkoolides. Tavakoolides on võimalik osta soovijatel kooliembleemiga meeneid, aga see ei ole kohustuslik. Minu arvates on koolivorm hea mõte ühtlustamaks õpilasi. Igal õpilasel on erinevad rahalised võimalused ja tänu koolivormile ei teksiks probleeme välimuse kallal nii palju, kui praegu. Tänu koolivormile tunneksid õpilased ennast kui ühtne koolipere, nad tunneksid kindlasti rohkem uhkust oma kooli üle. Kooli-koju minnes eristuksid iga kooli õpilased. Koolivormid on erinevad, on kallimaid ja odavamaid, see võib jälle tekitada probleeme õpilastes ja eelkõige vanemates, et mis võimalused kellegil on osta ja kas on võimalik võtta järelmaksu jne. Koolivorm meeldiks pigem nooremat...
Probleemi lahendus Villu Mikk 11a I etapp Kooli skandaalseimal õpilasel (edaspidi Mait - nimi muudetud) tekkis konflikt söökla brigadiriga. Nimelt probleem seisneb selles, et Mait oli leidnud toidu seest korduvalt juuksekarvu ning oli ka selle asjus käinud tarbijakaitses süüsistust esitamas. Paraku oli see aga asjatu kuna tõendeid ei suutnud Mait leida. Seekord oli aga asi hullem, ta leidis toidu seest küüne, mis on väga ebaesteetiline sellise avatud söögikoha puhul. Seekord oli ta ka pildi teinud, kuid seda nähes brigadir haaras ta telefoni ja viskas kogemata või meelega kraanikaussi. Probleemile on olemas reaalne lahendus, mis on veel teostamata. II etapp Probleemi lahendamise eesmärgiks on : Brigadir peab kompenseerima Maidule tekitatud kahju, mis võib ulatuda kuni 10 000.- ja välja selgitamine miks küüs toidu sees siiski oli. Või siis teine lahendus, et nad saavad omav...
Suhelda on mõnus Mis on suhtlemine? Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine. Suheldes antakse edasi teadmisi, informatsiooni, emotsiooni, vilumusi ja oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Kuidas, kellega ja millal tuleks suhelda? Suhelda tuleb viisakalt. Enamus tänapäeva noortest ei oska seda reeglit küll järgida, kuid see on äärmiselt tähtis. Suhtlemisoskust rikuvad näiteks keelepärase sõnavara ehk slängi kasutamine.Noored ei tee tihti vahet, kellega võib slängi kasutada ja kellega vesteldes pole see sobiv. Suhtlemisoskuse juures on üheks väga tähtsaks teguriks kuulamine. Hea kuulaja on meeldiv suhtluspartner. Suhtlemiseks on mitmeid viise ja võimalusi. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab suhleda ka distantsilt. Üheks populaarsemaks kaugsuhtlemise võimaluseks on telefon. Telefoniga saab helista...
Steinerpedagoogika Montessori Freinet pedagoogika Steinerpedagoogika pedagoogika 1. Ühine: mõlemas pedagoogikas ära toodud Ühine: õppimiseks ei kasutata õpikuid. lapse arengutsüklid. 7-aastased 6-aastased Õpikute asemel Õpikute asemel arenguperioodid. arengutsüklid. terviklikud töötavad õpilased ülesandesarjad, töövihikutega. algupärased teosed, Raamatuid kasutatakse spetsiaalsed Freinet- ainult õppevahendid, õpilaste lugemismaterjalina. ja õpetaja poolt valmistatud materjalid. ...
Tunnikonspekt. 1. Tunni teema: Sügise meeleolu, rütmid, astmed 2. Laulu õpetamine ,,Sügis aias" rändnoodi järgi 3. Laulude kordus: ,,Tähestikulaul", ,,Tere kool", ,,Kus on minu koduke" 4. Astmete, rütmide kordamine 5. Muusika kuulamine: Antonio Vivaldi ,,Sügis" Kasvatuslikud eesmärgid: avardada laste maailmapilti innustada lapsi loovusele Huvi süvendamine ümbritseva keskkonna vastu Meeleolude mõistmine Musitseerimisrõõmu tekitamine Õpetuslikud eesmärgid: Rütmitaju arendamine läbi rütmiharjutuste, laulude Muusikalise kirjaoskuse arendamine Hääle kujundamine läbi laulmise Tutvustada klassika muusikat Rütmikoordinatsiooni arendamine Aktiivse muusika kuulamisoskuse, analüüsimisoskuse arendamine. Aja Tunni sisu Metoodilised juhised alajaotuse d 10 min. 1. Tunni alustamine Nõuda forseerimisvaba ...
Kas koolivormiga või koolivormita? Koolivorm on üks osa koolielust paljudes riikides. Ka paljud Eesti koolid nõuavad koolivormi kandmist. Sellegipoolest on mõned koolid otsustanud vaba riietuse kasuks. Maailmas on palju erinevaid arvamusi selle kohta, kas koolivorm on hea või halb. Peaaegu kõikides Eesti koolides on olemas oma unikaalne koolivorm, aga väga vähestes koolides on seda kohustuslik kanda. Koolivorme tehakse erinevatest materjalidest ning nad on erinevat värvi. Paldiski Põhikooli vorm on kollane ja must, Keila Koolil sinine ja must, Tallinna Reaalkoolil tumesinine. Kuid kõikidel nendel koolivormidel on ühine omadus, nad näevad välja elegantsed ja ranged. Laste arvamused koolivormist ei lange kokku. Mõned ütlevad, et nendele meeldib vormi kanda, aga teised eelistavad pigem teksapükse ja T-särki. Minu arvates on koolivormil nii plusse kui ka miinuseid. Esiteks, koolivormi kasutusele võtmisega tundu...
REGGIO EMILIA PEDAGOOGIKA Tallinn 2015 SISUKORD Pedagoogika kujunemine...................................................................................................3 Õppetöö kirjeldus...............................................................................................................3 Reggio Emilia pedagoogika Eestis....................................................................................4 Kokkuvõte..........................................................................................................................4 Kasutatud allikad...............................................................................................................6 Pedagoogika kujunemine Reggio Emilia pedagoogika tekkis 1945. aastal Itaalias Reggio-Emilia nimelises linnas. Majanduslik olukord ei olnud linnas kiita, kuid lapsevanemate soovil ehitati lasteaed nendest materjalidest, mida leida oli. Lasteaias hakk...
Kiiruse arendaminse kava 11.klassi õpilasele Koostasin kiiruse arendamise eesmärgil kava 18 aastasele tütarlapsele. Esialgne tulemus 60 m jooksus oli õpilasel 13.6 sekundit. Oodatav uus tulemus pärast kolme nädalast teeningut oleks 12.6 sekundit. Kõikide jooksualade põhieesmärk on koguda maksimaalne või vajalik kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Selle ülesande täitmiseks õpilane peab keskenduma maksimaalse kiiruse saavutamisele ja säilitamisele. Õpilase kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Viimast mõjutavad õpilase oma lihasjõud, avaldatava pingutuse võimsus ja mobiilsus. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, tehnikas ja koordinatsioonist. Jrk Aeg Tegevus Eesmärk . 1. 1.nädal ...
Eõppe korraldus Sisukord - Mis on e-õpe? - Mis on e-õppe eelduseks? - E-õppe korraldus - E-kursus - Miks valida e-õpet? - E-õppe eesmärgid - Võrdlus - Kasutatud allikad Mis on e-õpe? · Tehniliste vahendite kasutmine õppeprotsessis · Õpetamine osaliselt või täielikult arvuti ja internetivahendusel · IKT kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi · Õpe, mis toimub veebikeskkonnas Mis on e-õppe eelduseks? · Õpetaja huvi · Arvutite olemasolu · Hea interneti ühenduse olemasolu · ITK alaseid teadmised õpetajal/õpilasel · Õpetajatele tugiisikud tehnoloogia alal E-õppe korraldus ·E-õppe korraldus - administratiivse raamistiku ja regulatsiooni tagamine haridussüsteemi erinevatel tasanditel, et õpetajatel oleks võimalik ja motiveeritud IKT -d õppetöös tulemuslikult rakendada ning õpilastel e- õppes osaleda. ·Kuidas õppeasutuses õppetööd korraldada. ...
Teenindusstandardid Kuidas kirjutada e-maili?: 1) Lisa oma kirjale ,,teema", see näitab kirja saajale, et tegemist ei ole rämpspostiga. 2) Alusta kirja tervitusega. (Näiteks: Lugupeetud Paul; Austatud Paul). 3) Tutvusta ennast lühidalt. 4) Maini, mis sinu kirja mõte on. 5) Kontrolli oma õigekirja ja kasuta selgelt mõistetavat sõnavara. 6) Ära kirjuta liiga pikalt ja segaselt. 7) Täna kirja saajat tähelepanu eest. 8) Lõpeta kiri heade soovidega. (Näiteks: Kõike head!; Palju edu! Kuidas käituda eaka inimesega teeninduse olukorras?: 1) Ole rahulik ja kannatlik. 2) Ära ärritu. 3) Kasuta tugevat ja selget hääletooni. 4) Kasuta selget ja konkreetset sõnavara. 5) Vajadusel korda öeldut. 6) Suhtu eakasse inimesse lugupidamisega. Kuidas peab teenindaja välja nägema?: 1) Teenindaja peab kandma vormi, et klient ta ära tunneks. 2) Vormiriietus peab olema puhas ja...
annaabi.ee 
