Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koolivormi poolt ja vastu (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Koolivormi poolt ja Vastu.
Koolivormist on räägitud palju, et seda kehtestada kõikidele
koolidele,viimasel ajal on koostamisel uus õppekava ja sel teemal
pole enam nii palju hetkel räägitud.
Praegu on koolivormid kasutusel ainult erakoolides ja eliitkoolides.
Tavakoolides on võimalik osta soovijatel kooliembleemiga meeneid,
aga see ei ole kohustuslik.
Minu arvates on koolivorm hea mõte ühtlustamaks õpilasi. Igal
õpilasel on erinevad rahalised võimalused ja tänu koolivormile ei
teksiks probleeme välimuse kallal nii palju, kui praegu.
Tänu koolivormile tunneksid õpilased ennast kui ühtne
koolipere, nad tunneksid kindlasti rohkem uhkust oma kooli üle.
Kooli-koju minnes eristuksid iga kooli õpilased.
Koolivormid on erinevad, on kallimaid ja odavamaid, see võib
jälle tekitada probleeme õpilastes ja eelkõige vanemates, et mis
Koolivormi poolt ja vastu #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tance Õppematerjali autor
poolt- ja vastuargumentidega essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Kohustuslik koolivorm Eesti koolides

Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult ­ koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle-

Vene keel
thumbnail
14
doc

Uurimistöö - riietus koolis

Küsitletud on enda isiklikke sõpru vanuses 13-19. Valisin vastajateks sõbrad, kuna tean, et nemad ei vasta ükskõikselt, vaid korralikult ning põhjalikult. Esimene peatükk käsitleb kooli riietuse ajalugu ja tänapäeva. Teine peatükk põhineb koolivormide ajalool. Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest. Neljas peatükk koosneb tulemuste analüüsist. -3- 1. Kooliriietus ajaloos ja tänapäeval ¹ Ajaloos oli kooliriietuseks koolivorm, mis oli järjest kohustuslikum. 1937. aastal viidi sisse koolivorminõue, kuid kahe aasta jooksul seda sajaprotsendiliselt siiski ei nõutud. 1939. aastal, uude vastvalminud koolimajja õppima asudes pidid aga kõik õpilased pealaest jalataldadeni vormis olema. Poisid kandsid nokamütsi, tüdrukud baretti. Kanti tumesinist ja sinivalget pihikseelikut, pidupäevadel valget pluusi. Poiste ülikond koosnes kurguni nööbitavast pintsakust ja lühikestest pükstest

Uurimistöö
thumbnail
7
doc

Hariduskorraldus kontrolltöö

ole lubaud. Nooremad pedagoogid on ise üles kasvanud ajal, mis õpilastel juba õigused olid tekkinud ja nemad mõistavad seda olukorda paremini. Mina olen üles kasvanud sel ajal, kui õigused olid juba tekkinud ning pooldan seda, et õpilasi austatakse, kuid samas arvan, et õpetajate õigused on siin kohal jäetud tagaplaanile. See omakorda ainult süvendab õpetajate madalat enesehinnangut. Nõustun Kristi Leppiku poolt Postimehes kirjutatud artikliga, kus õpetajad nõuavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse. (3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole

Pedagoogika
thumbnail
24
doc

Haridussüsteem Suurbritannias

Seetõttu hakkasid ettevõtlikud koolijuhid koole renoveerima, et meelitada lapsi kooli tulema. Mõned neist pakkusid võrratult head haridust, kuid ainult kõrgemale ühiskonnakihile, sest nemad suutsid hariduse eest maksta. Kirjaoskuse märkimisväärsele tõusule Inglismaal aitas kaasa 18. saj. levinud Bell-Lancasteri süsteem. See oli Soti pedagoogi A. Belli (1753-1832) ja inglise pedagoogi J. Lancasteri (1778-1838) poolt väljaarendatud algkooli õppetöökorraldus, kus õpetaja abilistena kasutati vanemaid ja andekamaid õpilasi (nn. monitore). Süsteem aitas leevendada õpetajate nappust ning levis kiiresti üle maailma. (uk_kool) Kuigi 1830 maksti esimesed riiklikud toetused põhihariduse omandamiseks, ei saanud Suurbritannia öelda, et süsteem on täiuslik. Hariduse omandamine oli väga piiratud: paljud lapsed olid koolis ainult teatud kellaaegadel ning teatud päevadel. Briti

Inglise keel
thumbnail
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

ainet hakatakse õpetama sügavamas mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole- mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilase käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. Keskkoolilõpetajate valikuvabadust püüti mitmel viisil piirata. Kõrgkoolidesse siirdujatelt hakati nõudma partei, ametiühingu, komsomoli jm iseloomustus-soovitusi. Kõrgkooli astumisel olid eelistatud mõneaastast tööstaazi omavad noored. 1960. aastal piirati vastuvõttu kõrgkoolidesse ja keskeriõppeasutustesse. Eesmärk oli juhtida

Ajalugu
thumbnail
19
doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

1.1 Eesmärk Praegune kehalise kasvatuse ainekava peaks aitama lapsel välja kujundada aktiivset ja tervislikku eluviisi. Põhikooli lõpetaja peaks oskama hinnata aktiivset liikumist tervise ja elu tähtsa osana. Valdama põhiteadmisi ja oskuseid iseseisvaks treenimiseks. Jälgima oma kehalise vormisoleku taset ja hoidma seda kontrolli all. Tundma rõõmu enda treenimisest ja olema valmis seda iseseisvalt tegema. Rõhku on pandud meeskonnatööle ja austusele kaaslaste vastu. Koolis kogetud liikumisrõõm peaks tekitama lastes huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu ning innustama neid nendest osa võtma. Kool peaks tekitama huvi õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Õpilasel peaks olema soov olla terve ja rühikas. Tundma erinevate liikumisviiside tehnikaid. (PRÕK) 1.2 Õppetegevus Praegu on igal klassil ette nähtud kaks kehalise kasvatuse tundi ühes nädalas. Tund kestab 45 minutit. Meie arvates on 45 minutit ühe kehalise kasvatuse tunni jaoks liiga vähe

Kehaline Kasvatus ja ujumine
thumbnail
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

omaenda töösse, enesehindamist.(globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) · 21.saj. algus taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK) Professionalismi tunnused · teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustanud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
thumbnail
36
pdf

Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis

sotsiaalset ja füüsilist keskkonda, ning õppekava, kus tehakse koostööd paikkonnaga ja pakutakse vajalikke terviseteenuseid. Selline kool annab õpilasele emotsionaalset ja sotsiaalset tuge, aitab leida kindlustunnet, suurendab aktiivsust koolielus osalemiseks — on hea kool. Koolide tervisealase tegevuse edukuse võti on õpilaste, õpetajate ja spetsialistide kaasamine. Õpilastega partnerlussuhte loomine suurendab nende aktiivsust teha ise valikuid, võtta vastu otsuseid ja nende eest ka vastutada. Pedagoogide ülesanne on olla oma teadmiste ja kogemustega toeks ning vajadusel juhendada. Koolitervishoiuteenuse osutaja (arst või õde) teab kõige paremini, missugune on antud kooli laste tervis, missugused on peamised riskifaktorid, mida on koolikeskkonnas vaja muuta, mida tugevdada. Seetõttu on ta oluline inimene, keda kaasata tegevuste planeerimisse ja elluviimisse (Lepp, Hansen 2006: 16-18).

Psühholoogia




Kommentaarid (6)

kristel97 profiilipilt
kristel97: Sain siit väga palju materjali.
19:45 08-10-2012
maaarja13 profiilipilt
maaarja13: natust lühike ,
17:43 08-09-2009
blid profiilipilt
blid: abiks ikka
20:13 17-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun