HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
Neeme Katt Jõgeva Ühisgümnaasium Õpilasuurimuse või praktilise töö ettevalmistamine, teostamine ja kaitsmine on juhendatud õppeprotsess. Seega tuleb koolis läbi mõelda, kuidas valmistada õpilasi ette uurimistöö või praktilise töö tegemiseks ja läbi viimiseks. Kooli direktor kehtestab õpilasuurimuse ja praktilise töö läbiviimise, juhendamise, esitamise, retsenseerimise, kaitsmise ja hindamise täpsustatud tingimused ja korra. Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille eesmärgiks on õpetada uurimistöö tegemist, kuid mis toetavad ka praktilise töö vormistamist ja kaitsmist: õppekava lisa 12 on valikkursuse ,,Uurimistöö alused"
need on oodatud. Õpetaja eelistused õpilaste küsitlemisel kalduvad sõltuma tunni etapist. Klassidiskussioon. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni puhul on initsiatiiv küsimuste esitamisel ja vastamisel üle läinud õpetajalt õpilastele. Diskussiooni käivitamiseks sõnastab õpetaja teema, seab arutluse piirid ja loob tingimused ühisarutluseks. Pedagoogilised nõuded diskussioonile. Diskussiooni võib alustada küsimuste esitamisest ja vastamisest laiendades seda järk järgult klassile. Alguses esitab õpetaja küsimusi ja õpilased vastavad. Järgnevalt saavutatakse olukord, kus ka õpilased küsivad küsimusi juba õpetajalt. Seejärel püüab õpetaja õpilased niikaugele viia, et õpilased esitavad küsimusi juba üksteisele. Nüüd on
oskuste omandamist. Kõigi nende meetoodiliste süsteemide taotluseks on saavutada õpilaste kooperatiivne õppimine, et rühma kuuluvad õpilased töötaksid kooskõlastatult läbi õppematerjali erinevad osad ja seejärel kasutaksid töö tulemusi ühiselt õppeaine omandamiseks. Rühmatöö võimaldab peale aine õpetamise saavutada ka kasvatuseesmärke, kuid on õpetajale korralduslikult töömahukas. 12. Põhilised õpilaste iseseisva töö liigid ja nõuded tööde andmisel Kodutööde ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. Iseseisvat tööd saab anda õpilastele tunnis, täitmiseks koduülesannetena ja pikemaajaliste ülesannetena klassivälises töös. Õppematerjali kinnistamiseks antud iseseisev töö tunnis on tõhus, kui õpilasel on vajalikud teadmised, oskused, selged juhendid selle täitmiseks; töö
ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 5
Kontroll Mittesekkuv õpetaja · Esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilasel. Ise teavad, mis teevad. · On laste vastu lahke a sõbralik ega sea kindlaid piiranguid. · Usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda. · Usub, et jõu kasutamine on vale, kuid viimase piirini viiduna läheb endast välja ja hakkab karjuma. · Ei mõtle tulevikule · Nõuded sõltuvad tujust ja situatsioonist · Paneb õpilastele vähe nõudmisi ja kontrollib neid ka vähe(õpilased ei õpi käituma, kuna reeglid puuduvad) · Õpilased on vähese sotsiaalse kompetentsuse ja enesekontrolliga. · Õpilastel on raske õppida sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist. · Lisaks jääb tunni lõpus palju aega üle, räägib palju isiklikel teemadel. Autoritaarne õpetaja · Õpetaja seab kindlad piirangud ja kontrolli õpilaste käitumise üle
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Matemaatikas on ülesandeks sisse tuua kogu matemaatiline sõnavara. Selle teadmist kohe ei nõuta. Matemaatikast ei saa ümber nurga rääkida ja on vaja kasutada matemaatilisi mõisteid, et asjadest rääkida. Laste arendamiseks ja matemaatika sidumiseks teiste ainetega on hea kasutada tekstülesandeid. Ülesanded peaks olema seotud laste igapäeva eluga. 8. Matemaatika lihtsustatud õppe ainekava sisu ja struktuur, nõuded struktuurile. Matemaatika ainekava on üles ehitatud kontsentrilisuse printsiibil, st me kogu aeg õpetame õpitud asjale kogu aeg midagi juurde. Kuni 6.nda klassini õpitakse uut juurde, hiljem on rohkem kordamist. Matemaatika ainekava on üles ehitatud nii, et seal on kirjas ainult see, et tulla toime igapäeva elus. Ainekava sisust on välja visatud need, milleta saab inimene igapäevaselt elada. Väga
Kõik kommentaarid