50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lisannana
Õppematerjali autor
Üldiselt läks küsitlemine väga hästi ja see oli üks väga tore osa uurimustööst. Põhilised küsmused, millele vastust teada tahtsin, et kas kodustetööde koormus on liiga suur, kas õpilased üldse teevad koduseid töid ja kaua nendega neil läheb.Andmete töötlemisel kasutasin graafikuid (lisa) ning arvulisi näitajaid. Peatükk 3 Minu esimeseks küsimuseks oli, et kas õpilased on aktiivsed koolist antud koduste tööde tegijad.Mina ise teen alati kodused tööd ära, olgu need mis tahes.Ma arvan, et koduste tööde tegemine on tähtis kuna siis saar harjutada ning keegi ei ütle msi vale või õige. 30 õpilasest 21 õpilast teeb alati koduseid töid.Ma arvan, et see on väga positiivne arestades, et nii mõnigi jõuab hilja koju ja teeb neid poole ööni.See näitab kui töhtis on õpilaste jaoks õppimine ja et nad kõik tahavad olla edkad ja haritud. 7 inimeest aga teeb enamasti, mis on ka siiski väga hea
.................................................................................................... 9 1.6.Õppeaasta algus ja lõpp...................................................................................... 10 1.7.Koolivaheajad...................................................................................................... 10 1.8.Kus toimuvad tunnid?.......................................................................................... 11 1.9.Riiklikud tööd ja eksamid..................................................................................... 11 1.10.Tundide algus ja kestus..................................................................................... 12 1.11. Õpikud ja töövihikud......................................................................................... 13 1.12.Kodused ülesanded........................................................................................... 14 1. EESTI KOOLISÜSTEEM
1. STRESS......................................................................................................... 4 1.1. Stressi tekkepõhjused....................................................................................................... 4 1.2. Stressi kujunemise faasid................................................................................................. 4 1.3. Stressiga toimetulek......................................................................................................... 5 1.4. Stressi tagajærjed.............................................................................................................. 6 2. ISIKSUS JA STRESS..................................................................................... 7 2.1. A-tüüpi isiksus................................................................................................................. 7 2.2. B-tüüpi isiksus...........................................................................
ära, siis ma kindlasti ei sunniks teda seda jooksu tegema vaid mõtleksin talle muu ülesande välja, kuid see ei tohiks olla liiga kerge sest muidu hakatakski sedasi tegema. Kui mina tahaksin olla kehalise kasvatuse õpetaja oleks algus koolis mulle väga väga raske, sest õpilasi on palju ja nende tundma õppimine võtab aega, kuid kui tahad olla väga hea õpetaja, nii et kõigile meeldiks ja kõigil oleks tore tunnis käia ning nad saaksid mind usaldada, siis peab selleks ka palju tööd tegema. Siiski arvan, et kehalise kasvatuse õpetajaks ma ei hakka (kuigi võiksin), sest kehalise kasvatuse õpetajana kaasneb ka vastutus et õpilased lahkuksid tunnist ikka sama tervetenakui nad tundi tulles olid. Sellepärast on kindlasti vaja teada õpilaste probleeme. Tunnid peaksid õpilastele meeldima ning nad peaksid tahtma ja ootama kehalise kasvatuse tunde, sest kui õpilased ilusti tundides käivad ja neile seal meeldib, ei pea ka arste enam kurnama
Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades). Harjutamise seadus kordamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost
Ei saa mitte vaiki olla... Austatud kuulajad, meie ühiskonnas on paljudes erinevates valdkondades probleeme. Neid probleeme on välditud juba väga pikalt ning nendest ei räägita avalikult. Teema, millest ma räägin, on tuttav kõikidele õpilastele ehk siis ülekoormusest ning tunnis toimuvast. Esiteks, mis kõige tähtsam, on see, et koolipäevad on väga pikad ja väsitavad. Kõik õpetajad peavad just nende õppeainet kõige tähtsamaks. Juba tunnis hoolikalt kaasatöötamine ja kuulamine, võtab päeva lõpuks täitsa läbi. Lisaks pikale ja raskele koolipäevale jäetakse veel kodus palju õppida. Selline päev tuleb kokku pikem kui täispikk tööpäev. Kuid mis saab huviringidest, vabast ajast ning puhkamisest? Tänapäeval ei jõuagi õpilane millegi muuga tegeleda, kuna kool võtab kõik vaba aja ära. Kas te ei arva, et pärast rasket koolipäeva on õpilane välja teeninud ka puhkuse? On tehtud küll palju seadusi õpilas
on teisejärgulise tähendusega. 4. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel. Selle rakendamise voorused ja puudused õppetöö kavandamiseks ja läbiviimiseks. (8.2) Õppetundi saab defineerida nii ajalise kestusena kui ka tema õpetamise ühikuna. Õppetund on enamasti koolides 45 min.( see võib varieeruda riigiti v kooliti). Selline õppetöö arvestuslik ühik võimaldab hästi planeerida kooli tööd õppeaine sisulisest küljest peaaegu sõltumatult. Sellel on ka omad puudused: mõnigi kord tuleb õpetajal kasutada teema õpetamiseks mitut ainetundi (1/2 teemast+1/2 teemast+ KT=3 ainetundi) Sellisel juhul oleks õppetööd otstarbekam planeerida mitte õppetundidena vaid teema kui terviku õpetamise protseduurina= õppeühikuna. Õppeühik (õppetund) selle põhietapid: -tähelepanu haaramine
kirjandit. Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama. Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid. Siis näidatakse näpuga õpetaja poole kes aina lahmib töösid teha ja ühtesid sisse toksida. Tegelikult peab tunnistama, et koolistress on enamjaolt õpilaste enda tekitatud. Õpetaja peab järgima õppekava ning millegi eest hindeid panema. Neil ei jää midagi muud üle. Kas õpetaja tõesti soovib teha kolm tööd nädalas igale klassile mida ta õpetab ning siis pooleööni neid kodus parandad? Isiklikult arvan, et neil on ilmselt palju targemat teha, kui lugeda töid ja mõelda „kas ma tõesti õpetan nii kehvasti või on nad lihtsalt lootusetud?“. Tegelikult õpetajad on need kes tõesti võivad stressi üle kurta, õpilaste elu on justkui lust ja lillepidu, kõige sellega võrreldes. Siiski häda on häda ja see, et lapsed kuskil nälgivad ei tee sinu näljahäda vähem oluliseks.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid