Spikerdamine - kasu või kahju? (1)

Spikerdamine - kasu või kahju?
Enamik maailma noori käib koolis. Mõnel läheb seal paremini, mõnel halvemini, mõnel aga lausa nii halvasti, et on vaja appi võtta kõrvalised vahendid tööde läbimiseks - spikrid. Spikker on miski, mis aitab õpilasel töö ära teha, ilma, et enda ajurakke väga vaevama peaks. Abivahendiks võib olla nii telefoni trükitud tekst või pildistatud pilt, paberilipik valemite, aastaarvude või muu vajalikuga ja veel palju muud. Kas spikerdamine toob kaasa pigem kasu või kahju?
Spikerdamise kasulikkus peitub osaliselt spikri valmistamises. Õpilane enamasti teeb spikri kirjutades või trükkides läbi teksti, mida tal järgmises tunnis vaja läheb ja seda tehes jääb paratamatult siiski midagi meelde ka. Hiljem, tunnis tunneb ta juba selle valemi ära või meenub, mis mõne sõna definitsioon on. Teiseks heaks pooleks õpilasele on see, et kui hinded pole korras, siis võib tulla probleeme vanematega, kuid spikker aitab oskusliku kasutamise korral ära hoida halbade hinnete kogunemise ning ennetada ebakõlasid pere ja õpetajatega. Mõne noore vanemad on ülimalt nõudlikud ning tülid on kerged tulema. Tülid teadupoolest tekitavad stressi, mis pole jällegi hea ei tervisele ega ka õppeedukusele. Spikerdamine aitab saada häid hindeid ning isegi õpetab õpilast mingil määral.
Lubamatute abivahendite kasutamisel on ka halvemad küljed. Üheks neist on kindlasti see, et õpilane et kasuta täielikult enda teadmisi. Ta võib küll teada vastust küsimusele, aga kindluse mõttes vaatab ta selle siiski spikrilt üle. Sellest võib aga saada halb harjumus. Õpilane tunneb, et ei saagi töid enam ilma spikrilt kontrollimata teha ja peab kasvõi naabri töö pealt üle vaatama, kas ta vastus on õige - see suurendab aga vahelejäämis riski. Samuti kaob õpilasel ära ka õppimise oskus. Spikrite tegemine annab tallel lihtsama tee heade hinneteni - see aga omakorda raskendab eksamiteks õppimist, sest noorel pole mitte mingisugust ettekujutust tekstide mõttega lugemisest ja nendest info saamisest. Ilmselt üritab siis õppur viia ka eksamite ajal kaasa spikrit, kuid see võib talle kaasa tuua palju pahandust ja eksamitelt läbikukkumist. Samas võib spikerdamine kaasa aidata ka valetamise harjumusele, mitte ainult koolitöös vaid ka tavaelus, eriti siis, kui noor kordagi vahele ei jää. Tal tekib arvamus, et valetamine ja teiste tööst kasu saamine on normaalne ja lubatud. See võib teda aga panna valetama vanematele ja sõpradele ning teistele inimestele, mis võib jällegi tuua kaasa paksu pahandust.
Mina usun, et spikerdamine on mõõdukates kogustes hea. See siiski aitab noortel asju meelde tuletada ning peretülisid ära hoida. Kindlasti ei ole see parim lahendus, kuid kui oma pea ikka üldse ei võta, on vähemalt tark mees taskus. Kui õppur oskab veidike spikerdada on sellest vaid kasu, kui mitte - kahju.