Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
Keele ALASÜSTEEMID FONEETIKA: häälikud on ehitusmaterjal MORFOLOOGIA: tüved, tunnused, lõpud jne Sõnavara/LEKSIKA SÜNTAKS: üksused koosnevad sõnavormidest LOENG II Maailmakeeled: Keeltevahelised SARNASUSED Seletatkse järgnevaga: Mõtlemisprotsesside universaalsus Keelte sugulus Laenamine Juhuslik kokkulangevus Keelte ühisjooni nim. universaalideks... Üldkeeleteadus ...üldkeeleteadus uurib universaale: Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria Statistilised universaalid= pigem tõenäolised NT pole teada keeli, kus eitust väljendataks sõnajärje muutmisega, kuid see pole välistatud. Grammatikad Keelestruktuure kirjeldatakse grammatika kaudu, nende otstarbed: Deskriptiivne ehk kirjeldav-enamasti teaduslikud grammatikad
Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik (konventsioon) morfonoloogia
iseloomustavad tunnused saanud eraldi sõna, ebaolulised aga mitte. Nähtusi e reaalsust jagatakse osadeks eri keeltes mõnevõrra erinevalt, isegi väga oluliste nähtuste puhul on see nii. Denotatsioonide kirjeldamine Üldisemad-olulisemad sõnad on võimalikult informatiivsed, tihti üldistused mingite alammõistete pinnalt ning enamasti koosnevad nad ühest sõnast. Üla- ja alamtasandi lekseemid võivad kas üldse puududa või koosnevad mitmest sõnast (vt Üldkeeleteadus lk 242-243). Denotatsioone võib kirjeldada erinevalt: - semantiliste tunnuste kaudu (+- elus, +-mees, +-noor jne) - prototüüpide kaudu (kultuuriti on prototüübid erinevad) - sõnaväljade või võrgustike kaudu (oamavahel n-ö suguluses olevad sõnad, nende tähendussuhted, hierarhilised ehk taksonüümiasuhted, kuidas muutub nende tähendus teiste sõnade mõjul jne). Grammatiline tähendus ..
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
6 – chicuacē 7 - chicōme 8 – chicuēyi 9 – chiucnāhui 10 – mahtlāctli Nahua keele ingliskeelne nimetus „Nahuatl“ pärineb arvatavasti nahua sõnast „nāhuatlahtōlli“ (selge keel). Ka eesti keelde on hispaania ja inglise keele kaudu jõudnud nahua päritolu sõnu: avokaado, tšillipipar, šokolaad, koiott, tomat, asteek ja kakao (Nahuatl). Soovi korral saab keele selgeks õppida iseseisvalt: http://mexica.ohui.net/. Kasutatud kirjandus Karlsson, F. (2002) Üldkeeleteadus (lk 307). Tartu: Eesti Keele Sihtasutus/ University of Tartu Nahuatl orthography (2014, 24. mai). Wikipedia, The Free Encyclopedia. http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Nahuatl_orthography Vaadatud 11.10.2014 Nahuatl (2014, 10. okt) Wikipedia, The Free Encyclopedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Nahuatl Vaadatud 11.10.2014 Ager, S. (2014) Nahuatl http://www.omniglot.com/writing/nahuatl.htm Vaadatud 11.10.2014
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hää...
mõned vähemlevinud keeled, nagu bretooni, iiri, kõmri, ja gaeli keel. · Turgi keele grupp, kuhu kuuluvad türgi, aserbaidzaani, turkmeeni ja usbeki keel ning mitmed väiksemad keeled. · Soome-Ugri keeled - soome, eesti, saami, ja ungari keel. · Baski keel - räägitakse baski-regioonis Põhja-Hispaanias ja Edela-Prantsusmaal. Baski keelel puuduvad sugulaskeeled. (vt. LISA 1 ja 2) 2 F. Karlsson, Ühiskonna mitmekeelsus. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 314. 3 F. Karlsson, Indo-Euroopa keeled. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 297-298. 4 European Languages. - http://www.ielanguages.com/eurolang.html 5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED nimetav 5 1. siil nominatiiv abstraktsed ehk omastav 2
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasandeist ja koostisosadest keelesüsteemid koosnevad ja mis vahekorras nad omavahel on. Üldkeeleteadus sünteesib eri keelte uurimisel saadud tulemusi, otsides selleks universaale ja selgitades struktuuriomaduste vahelisi sõltuvusi. Ta arendab keele kirjeldamiseks tarvilikke teooriaid
kergemini õpitav. Liikmete vahel valitseb hierarhiline suhe, mille järgi markeeritud liikme olemasolu eeldab alati ka markeerimata liikme kuulumist süsteemi. üldkeeleteadus- hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma loomulikud keeled, keelte üldised struktuuripõhimõtted ning keeltevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasanditest ja koostisosadest keelesüsteemid koosnevad ja mis vahekorras nad omavahel on. Üldkeeleteadus sünteesib eri keelte uurimisel saadud tulemusi, otsides selleks mh universaale ja selgitades struktuuriomaduste vahelisi sõltuvusi.
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
lähemates indoeuroopa keeltes. Loengu materjal, küsimused loengute põhjal 1. Keeleteadus e lingvistika; üldkeeleteadus; teoreetiline keeleteadus Keeleteadus e lingvistika on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Mõiste keeleteadused ühendab kõiki keelt lingvistilistest aspektidest uurivaid teadusharusid. Kõigi lingvistide ühine lähtekoht on, et keel on süsteem, kuid eelkõige on ta sotsiaalne objekt. Üldkeeleteadus käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Põhiliselt tegeletakse loomuliku keele analüüsiga üksikkeelte omaduste baasil. Eesmärgiks on vastata küsimustele: Mis on loomulik keel? Missugused on loomuliku keele iseloomulikud tunnused? Kuidas loomulik keel erineb teistest kommunikatsioonisüsteemidest? Kas keeli võib liigitada struktuuri järgi tüüpidesse? Jne..
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: TTÜ Küberneetika Instituut. Eek, Arvo, Einar Meister 1994. Eesti keele vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. Keel ja Kirjandus, nr 79. Hint, Mati 1998. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Hint, Mati 2004. Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Süvaõpik. Viies, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Avita. Karlsson, Fred 2002: Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Wiik, Kalevi 1991: Foneetika alused. Tartu: Tartu Ülikool, Turu Ülikool.
Eesti keele foneetika III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: TTÜ Küberneetika Instituut. Eek, Arvo, Einar Meister 1994. Eesti keele vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. Keel ja Kirjandus, nr 79. Hint, Mati 1998. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Hint, Mati 2004. Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Süvaõpik. Viies, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Avita. Karlsson, Fred 2002: Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Wiik, Kalevi 1991: Foneetika alused. Tartu: Tartu Ülikool, Turu Ülikool. Esisiilbi täishäälik määrab järgsilbi vokaali- vokaalharmoodia eessilbi tagavokaal määrab järgsilbi tagavokaali - Kihnus, Võrus, Peipsi ääres on säilinud selline soomesarnane vokaalharmooniline hääldus. Häälduskoha assimilatsioon kahe hääliku häälduskohad lähenevad, nt. Nasalisatsioon oma, kond, kumb lund lumd häälduskoha assimilatsioon
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
Jaak Peebo Mati Hint Henn Saari Eesti morfoloogia uurijaid Arvutimorfoloogia Heiki-Jaan Kaalep Tarmo Vaino Heli Uibo Indrek Hein Ülle Viks Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia vanas kirjakeeles Külli Habicht Pille Penjam Kristiina Ross Kasutatud kirjandus Ehala, Martin. 1997. Eesti keele struktuur. Tallinn. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2000. Eesti keele käsiraamat. Tallinn. Haspelmath, Martin. 2002. Understanding morphology. London. Karlsson, Fred. 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn. Whaley, Lindsay. 1997. Introduction to typology. The unity and diversity of language. London, New Delhi. Mõisted, mida tuleb teada Aglutinatsioon Morfeem Allomorf Morfofonoloogia Analüütiline väljendusviis Muuttüüp Astmevaheldus Paradigma e vormistik Fleksioon e fusioon e tüvevaheldus Polüsünteetiline keel Grammatiline tähendus Prefiks Infiks
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud
muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus. b) Wilhelm von Humboldt (1767-1835) - Üldkeeleteadus, keeletüpoloogia. 1888 Göttingeni ülikooli filosoofiat õppima, töötas diplomaadina, Preisi haridusministrina Asutas nt Berliini ülikooli (kannab seni Humboldti nime: Humboldt-Univesität) Alles 1819 asub täie jõuga keeleteadusega tegelema 1820 Berliini Akadeemias programmiline loeng "Keelte võrdlevast uurimisest keele erinevatest arenguetappidest lähtuvalt" 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
Kirjakeel olgu kergesti õpitav, rikkalike ja paindlike väljendusvõimalustega. Toetumine keelevaistule, psühholoogiline otstarbekohasus, üldkeele 6 traditsiooniline austamine. Teadus- ja asjaajamiskeele arendamine. Keeleuuenduse liialdusi: mängulisus, ilutsemine, ilukirjanduskeele ületähtsustamine. · Üldkeeleteadus: tundis eri suundi, käis konverentsidel. · 1944 Rootsis murde- ja rahvaluulearhiivis, soome-ugri osakonnas. Põhiosa elutööst ilmus Rootsis. 13. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Keskused: · Tartu Ülikool: oli loodud peamiste teadusalade eestikeelne terminoloogia ning sõnaraamatute ja grammatikate abiga loodud tugev baas ühtse normeeritud kirjakeele levimiseks
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus. Wilhelm von Humboldt (1767-1835) - Üldkeeleteadus, keeletüpoloogia. 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat tüüpi keeli sanskrit baski kaavi (Jaava saarel seks ajaks välja surnud kultuurkeel). Keeleteaduslik kontseptsioon keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon. Keele sisevormi õpetus. Keel ja maailmapilt, Weltanschaung; "vahemaailm"; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Keele,
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
Praktilisi soovitusi kõnelise suhtlemise kujundamisel. Tartu: TÜ Kirjastus. Kaderavek, J., Sulzby, E. (2000). Narrative Production by Children With and Without Specific Language Impairment: Oral Narratives and Emergent Readings. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, 43, 34-49. Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Karlep, K. (2003). Kõnearendus: emakeele abiõpe II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Karlsson, F. (2002). Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Laherand, M- L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. Leinonen, E., Letts, C., Smith, B.R., (2002). Narratives and story telling. Childrens Pragmatic Communication Difficulties. London and Philadelphia: Whurr Publishers, 92- 125. Leonard, L. B. (1998). Children with Specific Language Impairment, Cambridge, MA: MIT Press.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
