Nad jäävad ellu kõigis oludes. Kodanik algatab, kodanik teeb, kodanik tunneb oma õigusi, kodanik vastutab. Inimühiskonna põhiolemus on olnud lävi aegade üsna ühesugune. Inimkonnas eksisteerib riigivõib, kehtivad seadused, toimib majandus, järgitakse kindlaid väärtusi ja traditsioone. Kõikide maade rahvuslikku saab iseloomustada teatavate tunnuste alusel: · Elukoht · Rahvus · Sissetulek · Elukutse · Vanuse järgi Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on süsteem. Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussektor kuulub enamjaolt erasektori pärusmaa. Majanduse eesmärk on saada tuli, seda nimetatakse tulundussektoriks. Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid nimetatakse avalikeks poliitikateks ehk avalikuks sektoriks. Tegevus, mis on iseloomult sotsiaalne ehk
1.3 Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikku võib jaotada loomulike (vanus, sugu, rass jms) ja omandatud omaduste (elukoht, elukutse, jõukus jms) järgi. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt. Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on ühtsus, mil riigis on tähtis nii rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng
Kommunikatsiooni ülesanded Harida rahvast Levitada teateid maailmast ja riigist Värske ja tõepärane info (erapooletult) Seob riigi ühtseks tervikuks Vähendab regioonide erinevust Mõjutab majandust Iseseisev töö Küsimused 1.2. peatüki lõpus. Töövihik 7-10 1.3. Kellest ühiskond koosneb Eelkõige inimestest ühiskond on inimeste kooselu korrastatud vorm Kas on oluline, kui palju on blondiine kui palju brünette? Vanus, sugu, rahvus, rass Elukoht, elukutse, jõukus, perekonna suurus, haridustase Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikust lähemalt Demograafia rahvastikuteadus Rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. Rahvastiku iive on + või - Eesti iive on negatiivne Mõisted rahvus ja rahvas venelased (351178), ukrainlased (29012), valgevenelased (17241), soomlased (11837) tatarlased (2582), lätlased (2330) jne
- Eestlased on umbusklikumad ja kinnisemad ja võõrad võivad selle kinnisuse põhjal teha valed eelarvamused. · Bioloogiliselt kuuluvad kõik inimesed ühte liiki homo sapiens Miks ei ole tänapäeval enam palju selliseid riike, kus elab ainult üks rahvus? - sõjad, vallutused, migratsioon Mida saadakse teada demograafilistest uurimustest? - rahvaarv, surmade arv, sündide arv, iive Millal on iive positiivne? - Siis kui sünnib rohkem kui sureb ja rändab välja vähem kui sisse tuleb Millal on iive negatiivne? - Siis, kui sureb rohkem kui sünnib ja rändab välja rohkem, kui sisse tuleb. (EESTI) Põhjused miks Eesti iive on negatiivne: - töötus - vähe võimalusi - majanduslangus - uudishimust reisimine Miks sünnib Eestis vähe lapsi? - perekonda planeeritakse - majanduslik seis - levinud on viljatus Miks on Eestis suur suremus? - vananenud ühiskond - alkoholism (õnnetused) - vähk
Ühiskond-inimeste kooselu vorm Inimühiskonna põhiolemus on olnud läbi aegade üsna ühesugune. Kõikide maade rahvastiku saab iseloomiustada erinevate tunnuste abil-nt. elukoha, rahvuse, sissetuleku, elukutse või vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises
uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab omakorda rahvastiku jälgimise keeruliseks, eriti suurriikides. Selleks, et toimuvaid muutusi aegsasti märgata ja õigesti mõista, on vaja neid
5. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. 6. Moraal – Moraalinormide kogum – ühiskonnas üldtunnustatud põhimõtete kogum. 7. Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja – ühendusi. 8. Eraelu – Iga indiviidi isiklik elukorraldus : perekond, kodu, usutunnistus, huvialad. 9. Riik – Organisatsioon, mille tunnusteks on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim. 10. Kommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on postiühendus ja tehnika abil vahendatud suhtlus. 11. Massikommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on kiire edastamine, avalikkus ja kättesaadavus, lai tarbijaskond ning passiivne tarbimise osalus. 12. Tsensuur – Riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine.
MÕISTED: Demograafia - teadusharu, mis uurib rahvastikku Iive - rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul Pos. iive - väike väljaränne, sündimus ületab suremuse Neg. iive - suur väljaränne, suremus ületab sündimuse Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab
GISi koos veevõrgusüsteemiga. 4. Ühiskond kasutab GISi transpordi infrastuktuuri välja arendamisel, teede planeerimisel ja ehitamisel ja hooldusel. 5. Maailma rahvaarv 2013 aastal, veidi üle 7,1 miljardi. Kui elati küttimisest ja korilusest oli rahvaarv muutumatuna (suremus sama sündimusega). Sõjad, näljahädad ja epideemiad- surmade arv suurem sündimusest ja rahvaarv vähenes. Peale raskete aegade möödumist taastus rahvaarv kiirelt, sest sündimus suurenes kuni järgmise haiguspuhanguni. Rahvaarv kasvab: 5. Sest sündimus suurem suremusest (meditsiini areng, vee- ja toiduabi arengumaades). 6. Eluiga kasvanud(suureneb vanemate inimeste osakaal) 6. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus, religioon, pereplaneering, traditsioonid, naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas. Arenenud riikides sünnib vähe lapsi, sest ollakse kaaslase suhtes valivamad.
· Rahvaarv näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon . · Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis ( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta) Rahvaarvu muutmine Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt . Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom. Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid nt Hiina ja India, rakendama riiklikke piiranguid sündimuse vähendamiseks . Igal aastal on rahvastiku juurdekasv u 80mln. Demograafiline plahvatus : · Kõrge iive ( suremus väheneb) · Iive plahvatuslik
Ühiskonna sotsiaalseks struktuuriks nimetatakse rahvastiku jagunemist teatud kindlate tunnuste alustel Jagada võib näiteks järgmiste tunnuste alusel: rahvus, sugu, vanus, rass, perekonnaseis, perekonna suurus, haridustase, elukoht, jõukus jne. Demograafia Demograafiaks e. Rahvastikuteaduseks nimetatakse teadust, mis uurib ühiskonna sotsiaalset struktuuri, rahvastiku suurenemist ja vähenemist ning liikumist. Näiteks uurib demograafia: kui palju inimesi sünnib ja sureb, kui palju abiellub ja lahutab, kui palju inimesi elab linnas ja maal jne. Rahvastiku iive Rahvastiku iibeks nimetatakse rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. Negatiivne iive tähendab, et rahvaarv väheneb (inimesi sureb ja rändab välja rohkem, kui sünnib ja rändab sisse). Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb (inimesi sünnib ja rändab sisse rohkem, kui sureb ja rändab välja). Emigratsioon inimene(sed) läheb(vad) elama teise riiki.
....................................................................................................... 3 1.RAHVASTIK........................................................................................................... 5 1.1Lesotho rahvaarv ja selle muutumine............................................................5 Lesotho rahvaarv on 2 180 550. See teeb Lesothost rahvaarvu suuruselt 145. riigi maailmas. Mehi on rahvastikust 49,2% ning naisi 50,8% (Countrymeters, 2017). Sündimus on Lesothos pea kahekordselt suurem suremusest, mis tähendab kiiret rahvastikuarvu tõusu. Arengumaades nagu Lesotho sünnib palju lapsi, kuna normid ja tavad soosivad paljulapselisi perekondi. (Worldometers, 2017)................................................................................................................... 5 1.2Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid.....................................................5
Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Kasutatavad ressursid Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon Hõive Valdav osa põllumajanduses Valdav osa tööstuses Valdav osa teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad, eelisareng Osaleb Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses heal põllumajanduslikul maal
Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (2039-
Nimelt tuleb ergutada lepinguliste liitude sõlmimist valdade vahel suuremate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus, oleksid need umbes praeguse maakonna suurused ja maakondi poleks enam üldse tarvis, need võiks kõik kaotada. Samuti poleks tarvis valdu vägisi ühendada. Ent praegusoludes ei paista see võimalus üldse reaalne. EESTI RAHVASTIK JA ASULASTIK Sissejuhatus Kõik mingil maa-alal elavad inimesed, need, kellele see ala on koduks, moodustavad selle maa-ala rahvastiku. Rahvastik pakub maateadlasele väga suurt huvi. Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja
census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4 Rahvaarvu muutumine aasta arv
käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus .
Koondindeksi saamiseks arvutatakse osaindeksite geomeetriline keskmine. Arenenud riigid- kõrge elujärje , moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse struktuuriga riigid, peamisel maakera põhjapiirkondades, sp nim ka Põhja riikideks. b) Sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll, eliit, keskklass Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Omandatud(haridus) ja omistatud(sugu) Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne
võime ühendada ühise siduva joonega , mis on nad nii tihedalt asustatuks teinud . Kõik need linnad on tugeva ajaloolise väärtusega ning on seetõttu ka turismidele meelispaikadeks . Samuti on need kõik ka tihedamini asustatud , kui teised Rootsi linnad sest nendes asuvad suuremad haridus-, kultuuri- ja teadusasutused . vaata kaarti 1 Kaart 1 Rootsi rahvastiku tiheduse kaart 2000 aastal 3. LOOMULIK ja MEHAANILINE IIVE Rootsis on sündimus 10.18 promilli. Suremus seevastu , aga 10,2 promilli . Seega võime arvutada , et loomulik iive on nullilähedane ehk 0.02 promilli (6) . Sündimus on maailmas 188 ndal kohal. Võrreldes Nigeeriaga ,kus on sündimus 50.54 promilli . Kuid see , et nigeerias on sünde nii palju ei näita , et rahvaarv kasvab väga kiiresti , vaid seda , et tegu on arengumaaga ning , et Nigeeria on demograafilise plahvatuse etapis . Nimelt on Rootsi just
Aastal 1999 6,0 mlr inimest. Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest. Robert Thomas Malthus (1766-1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2...), elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (2+2+2...). Seni pole elatusvahendite puudus kätte jõudnud, kuid kasutusele on võetud ka sadu miljoneid aastaid tagasi kivimites salvestunud päikeseenergia (fossiilkütused). Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib või kasvab ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne, eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvaarvu suurenemine XIX sajandil oli keskmiselt 5 promilli, XX sajandi esimesel poolel 8 promilli, teisel poolel 20 promilli, praegu üle 10 promilli. Seega iga aasta suureneb rahvaarv umbes 75 mln inimese võrra
Diagramm 2 Sektordiagramm soolis-vanuselise koosseisu jaotuse kohta. Maroko riigis on kõige tähtsamal kohal noored ehk tööealised inimesed, 15-64 aastased. Neid on tunduvalt rohkem, kui alla 15-aastaseid ja vanureid. Vanurite osatähtsus Marokos on väike, ainult 6% rahvastikust on üle 65 aastased. Suurim osatähtsus on Marokos tööealistel inimestel. (Diagramm 2) Kuna suremus Marokos on madal, 4,75 ja sündimus pole veel jõudnud 10'ni, kuid on juba alla 40 ehk enamvähem 19, siis sellepõhjal on riik jõudmas demograafilise ülemineku teise etappi- rahvastiku vananemise etappi. See on nii sellepärast, et rahvastiku vananemise etapis on sündimus ja suremus jõudnud mõlemad 10'ni või alla selle ja Marokos suremus juba on alla 10 ning sündimus pole ka enam kõrge, vaid langeb ja jõuab tasapisi ka 10'ni. 6. Linnastumine Maroko rahvastikust umbes 17,708,660 inimest elab linnades
· Vähemusrahvuseks nimetatakse riigis elavat rahvusgruppi, keda on alla poole selle riigi rahvastikust. Tavaliselt on riigis vähemusrahvuste määramiseks ja nimetamiseks mingi seadus, mis määrab ära selle riigi vähemusrahvused. · Paljudes riikides on kadumisohus olevate vähemusrahvuste keele ja kultuuri kaitseks loodud eraldi tingimused. · Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased (baltisakslased), venelased (eestivenelased, peipsivenelased), rannarootslased, juudid, mustlased ja tatarlased. · Rahvusvähemuseks nimetatakse rahvusrühma, kellel on riigi põhirahvusest erinev rahvuskuuluvus, religioon, keel või kultuur. 7.2. Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus: · Kui 20.saj oli maailma rahvastikust rääkides oluliseks märksõnaks demograafiline plahvatus (e rahvaarvu kiire kasv), siis 21.saj hakkab eeskätt Euroopa arenenud
2.1 Arengutasemenäitajad Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, põllumajanduse intensiivsuse ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi 21. ÜRO inimarengu indeks 0,916 SKT elaniku kohta (USD) 29 000 Sündimus 0,9 % Suremus 1,0 % Imiku suremus 0,6 % Kirjaoskus 98,5 % . 8 Vähemalt keskhariduse omandanute osatähtsus 20-24 aastaste hulgas. Kvartaliandmete aastakeskmine.
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või
sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. ETAPID 1. Etapp TRADITSIOONILINE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE Toimub seal, kus on võimalik kohata elatusmajandust ehk ajaloos elati sarnaselt traditsioonide järgi. (Elatusmajandus ehk traditsioonilised tootmisviisid). Tänapäeval leiab elatusmajandust näiteks Okeaanias, Aafrika sisealadel. Põhitunnused: sündimus 40-45 , suremus 30-35, iive 10 . Keskmine vanus ei saa olla kõrge. 2. Etapp DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS Näite piirkonnad: Must Aafrika (piirkond, kus valitsejaks on neegrirass), Põhja Aafrika, Aasia mahajäänumad piirkonnad. Põhitunnused : ääretult kõrge iive 20-30 , meditsiini areng (surmajuhtumite vähenemine). 3. Etapp ÜLEMINEKUETAPP Näite piirkonnad: Brasiilia, Mehhiko
Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse Avalik elu ehk ühiskondlik elu ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada rii
Saudi Araabial on üks ajavöönd ja see on +3. Saudi Araabia lipp ja vapp Lipp on roheline, valge kirja ja mõõgaga. Roheline värv on traditsiooniline islami värv. Araabia keelne tekst mis lipu peal on tähendab ,,Pole olemas jumalat on Jumal". Lipp on olnud sama alates 1932. aasta iseseisvuset. Saudi Araabia vapp koosneb ristatud mõõkadest ja palmipuust ristumiskoha peal. Palmiouu tähistab riigi põllumajandust ja on kõrbeoaasi sümboliks. Vapp on kasutusel aastast 1950. 1. RAHVASTIK Saudi Araabia 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine. Saudi Araabia rahvaarv on 33miljonit(2017 andmete kohaselt).Võrreldes Eesti rahvaarvuga 1,3 miljonit on see päris suur riik, aga võrreldes Saksamaa rahvaarvuga mis on 82miljonit on Saudi Araabia väike riik. Saksamaa on 19kohal, Eesti 158 kohal ja Saudi Araabia 47 kohal maailmas arvestades rahvaarvu. 1.2. Loomulik iive. Saudi Araabia ja Saksamaa loomulik iive on positiivne ehk inimesi sünnib rohkem, kui
Näiteks moslemid on „tunginud“ elama ka eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale, ning nad ajavad seal omi õiguseid taga. Ma ei ütle, et see on halb või kohutav, kuid iga riigi inimene võiks esindada enda riiki ja samas aksepteerida ka selle riigi reegleid, kus parasjagu ka elatakse. Samas mind ka huvitab kuidas maailm võitleb metsade hävinemisega ja keskkonna muutumisega. 3 Rahvastik Jaotumus maakeral Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. Kõige kiirem
1. Majanduse ja keskkonna ühendamine majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada mõju loodusele. 2.Kohustus tulevaste põlvkondade ees silmas tuleb pidada poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele. 3. Sotsiaalne õiglus kõikidele inimestele on õigus puhtale keskkonnale 4. Keskkond keskkonnakaitse 5. Kultuur - mitmekesisuse väärtustamine 6. Ressursid lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel. Eesti jätkusuutlikkus põhineb 4-l arengueesmärgil: 1. Heaolu kasv 2. Kultuuri elujõulisus 3. Ökoloogiline tasakaal 4. Ühiskonna sidusus Jätkusuutlikkuse arengu tagamine : 1. Ühiskonda on vaja hoida süsteemi tervikuna, st. et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. 2. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist
1. Majanduse ja keskkonna ühendamine majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada mõju loodusele. 2.Kohustus tulevaste põlvkondade ees silmas tuleb pidada poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele. 3. Sotsiaalne õiglus kõikidele inimestele on õigus puhtale keskkonnale 4. Keskkond keskkonnakaitse 5. Kultuur - mitmekesisuse väärtustamine 6. Ressursid lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel. Eesti jätkusuutlikkus põhineb 4-l arengueesmärgil: 1. Heaolu kasv 2. Kultuuri elujõulisus 3. Ökoloogiline tasakaal 4. Ühiskonna sidusus Jätkusuutlikkuse arengu tagamine : 1. Ühiskonda on vaja hoida süsteemi tervikuna, st. et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. 2. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
