Käesoleva töö eesmärk on kasutada praktikas erialatundides omandatud teadmisi. Nendeks erialatundideks on metsatüpoloogia, mullateadus, alustaimestik ja metsapuuliigid. Töö seisneb kahe erineva puistu kirjeldamises ja kasvukohatüübi määramises. Üks kirjeldus koostati arumetsa ja teine soometsa kohta. Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele. Soometsa proovitükk asub Harjumaal, Keila vallas, riigimetsas. Katastritunnus 29501:001:0261, kvartali nr CE260, eraldis 16 ja kaeve koordinaadid N: 6567441 E: 519372 on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub tasasel madalal alal
0,2-0,25 Kiltsavi kiht 4-5 Diktüoneema kiltkivi 6-8 obolusliivakivi Fukoid- ja eufüütonliivakivid KASUTATUD ALLIKAD 1 „http://geoportaal.maaamet.ee/,“ [Võrgumaterjal]. 23.10.2015 2 „http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=MA24&user_id=at&punkt=541773,6588780&zoom=434.399999999907&LANG=1,“ [Võrgumaterjal]. 22.10.2015 3 „http://ekool.tktk.ee/mod/assign/view.php?id=52815,“ [Võrgumaterjal].22.10.2015 4 „http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=MA24&user_id=at&punkt=541773,6588780&zoom=434.399999999907&LANG=1,“ [Võrgumaterjal].22.10.2015
wikipedia.org/wiki/Narva http://www.stat.ee/ppe-55737 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&bbox=734644.995869468 Narva Täiskasvanute Kool ,6588660.50439779,738671.961305469,6590867.13328979&setlegend=FUUKAT102_82=0,
1967.a 2010.a Kasutatud materjal · http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=572641 · http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15632 · http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15633 · http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15642 · http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=703386 · http://www.mois.ee/viru/aaspere.shtml · http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis · http://kaart.otsing.delfi.ee/ Tänan Kuulamas
8 9. Eesti baaskaart aastatest 1994- 1998 9 10. NL topokaart 10 11. Katastrikaart aastatest 1978- 1989 11 12. Kultuurimälestised Pühaste- Kure tee ääres sub kultusekivi ( I aastatuhat e. m. a. ) 12 13. Kohanimed 13 Kasutatud allikad http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis (Külastus 16.10.2013) http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Mullakaart/Varvikoodide- tabel-p174.html (Külastus 16.10.2013) http://www.eestigiid.ee/?CatID=295&ItemID=3909 (Külastus 20.10.2013) Raamat: Ümber Võrtsjärve/Merike Mäemets (Loetud 20.10.2013)
Põdrala valla asukoha iseloomustamine Meie rühm valis uurimisobjektiks Põdrala valla Valgamaal. Ülesande sisuks oli kirjeldada valla asukohta erinevatest aspektidest lähtuvalt ning anda vallale üldhinnang. Valla keskuse Riidaja absoluutne asukoht, ehk koordinaadid minuti täpsusega on B 58° 5' ja L 25° 53'. Valla asukoht Eestis ja Valgamaal on ära toodud joonisel 1. Asub Võrtsjärve lõunatipus, valla juurde kuulub ka Võrtsjärves olev Pähksaar. Vald asub Sakala kõrgustiku ida nõlval ning Väikse-Emajõe vesikonnas. Valla idaosa on kaetud okasmetsadega ning esineb ka soostunud alasid. Valla territooriumil on turba- ja kruusavarud, muud majanduslikult olulised loodusvarad puuduvad (Maa-amet). Joonis 1. Põdrala valla asukoht Eestis. Vald on märgitud punasega (joonis Wikipedia) Tõmbekeskusteks on Tõrva, Valga, Tartu, Viljandi ja Tallinn, allpool olevas tabelis 1 on toodud nende keskuste kaugused Põdrala valla keskusest Riidajast. Tabel...
Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 m Tuli on merepinnast 102,6 m kõrgusel Soera Talumuuseum Hiiumaa puittuulikud Vaemla villavabrik Pühalepa kirik Kärdla linn Vormsi Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Hiiumaa http://entsyklopeedia.ee/kategooria/hiiumaa http://www.tiitreisid.ee/est/opilasreisid_eestis/hiiumaa-2-paeva/ https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_tuletorn http://www.hiiumaa.ee/turism-majutus/ http://www.otsimrat.net/kraater/maapoue_labiloige.html http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at https://et.wikipedia.org/wiki/Vormsi https://www.ilmateenistus.ee/ https://et.wikipedia.org/wiki/Hiiu-Suurem%C3%B5isa_m%C3%B5is
ümberlükatud saada. (Piibeleht,2008) Joonis 8. Allkirjatud ostuleping Kasutatud materjalid Piibeleht,E. (30.10. 2015). [Isiklik vestlus] Piibeleht,E. (27.10. 2008). Selle talu lugu I. Blogi http://thelaaed.blogspot.com.ee/2008/10/selle-talu-lugu-i.html (30.10.2015) Rahvaloenduse register. (2011) http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PC003&lang=1 (30.10.2015) Maaamet (2015) http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU75&user_id=at&bbox=505300.66940725,6575104.88904199,515228.3298473 25,6580007.18417666&setlegend=SALUS_HYBR=1,SALUS_KAART=0&LANG=1 (30.10.2015)
Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga. 6 Kasutatud kirjandus Eesti muldadest põllumehele. [http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf] Maa-ameti kaardiserver X-GIS. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt ,,Muldade väliuurimine" [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri [http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf? t=20091211092214] Metsakasvukohatüübid [http://www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-08.pdf] Eesti mullastiku ja muldade kasutussobivus [http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf] Astover, A., Reintam, E., Leedu, E
Ekstsess on positiivne see tähendab et graafiku ei ole järsult muutuv. 10. Esindav valim Näiteks tahetakse uurida sipelgate arvukust eestis. Kogu eesti sipelgaid ei ole võimalik üle lugeda ja kätte saada. Seega tuleb teha valim. Näiteks võtta vaatluse alla üks pesa. See üks pesa ongi valim. Kogu eesti sipelgad on üldkogum. 7 Kasutatud kirjandus Maameti geoportaal - http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Metsaregistri avalik veebiteenus - http://register.metsad.ee/avalik/ Kkiviste koduleht www.eau.ee/~kkiviste/ 8
Kastikuloo-kuusik, Kastikuloo-sarapik. Leostsunud muldadel (Ko) ja Leetjas muld (KI) sobiks sinlilille kuusik. Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga. Kasutatud kirjandus Eesti muldadest põllumehele. [http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf] Maa-ameti kaardiserver X-GIS. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt „Muldade väliuurimine“ [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu. 70 lk. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214
M' - boniteet 53 lähtehindepunkti M'' - boniteet 53 lähtehindepunkti MULLA OSATÄHTSUS EESTIS Gleimuldadest on kõige enam levinud leostunud gleimullad, mis moodustavad umbes poole kõikidest gleimuldadest. Viljakad mullad asuvad Järvamaal, valdavalt ka Viru-, jõgeva- ja Raplamaal. Soomuldi leidub kõikjal Eestis, kõige enam Lääne-Eestis, Peipsiärrsel madalikul, Vahe-Eestis ja alutagusel. KASUTATUD MATERJALID Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Astover A., Kõlli R., Roostalu H., Reintam E., Leedu E., Mullateadus. 2012. Eesti maaülikool
- Eesti Loodus. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1683 (31.03.2016). 10. Linkrus, E. 1998. Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. 102, lk. 11. Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Tallinn.viidatud: Eesti Maastikud. 2005. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 293 vahendusel. 12. Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 2016a. Looduskaitse ja Natura 2000 rakendus. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU62A&user_id=at&bbox=689489.856971908,6586384.16867227,739669.1899 3854,6612614.27454119&LANG=1 (24.03.2016). 13. Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 2016b. Maardlate rakendus. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU213&user_id=at&bbox=690071.084766896,6586384.16867227,739087.9621 43552,6612614.27454119&setlegend=UU213_maardla=0&LANG=1 (23.03.2016). 14. Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 2016c. Pärandkultuuri rakendus. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?
https://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=91537 23.04.2018 2. Elts, J., Marja, R. 2013. Suurkoovitaja kaitse tegevuskava. 3. Keskkonnaamet, 2012. Meenikunno looduskaitseala. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Meenikunno_A4_est.pdf 23.04.2018 4. Kotkaklubi, 2011. Kalakotka kaitse tegevuskava. 5. Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. 6. Mullakaart. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=MA29&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1066&HEIGHT=637&zlevel=5,696 705.36317009,6427512.9282328&setlegend=HMAMULD_RK=1,HMAHYBR_ALU S02_29=0,HMAALUS29=1 20.04.2018 7. Ott, I. 2010. Pinnavee seisundi hindamine, võrdlusveekogumid ja pinnavee seisundi klassipiirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi. 8. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti Keskkonnaministeerium. 9. Reljeefikaart
LP - 48 lähtehindepunkti LPg - 41 lähtehindepunkti Enamlevinud mulla osatähtsus Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Kasutatud materjalid 1. Asi, E., Kõlli, R., Laas, E. Põllumaade metsastamine. 2004. Keskkonnaministeerium Tartu. 2. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 29.04.2011) 3. Penu, P., Eesti muldadest talunikele. Kättesaadav: http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf, (viimati külastatud 29.04.2011)
Hiljuti liustiku alt vabanenud Saadjärve voorestik on künklik moreentasandik , liustikujää kuhje-kulutusvorm, küngastevahelistesse voortevahelistesse nõgudesse nõgudesse võivad kujuneda on tekkinud järved ja sood järved Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa maastikust Vatnajökulli naabruses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Silekaljud ja kaljuvoored Skäärranniku käharkaljud Kaljuvoored meenutavad (silekaljude rühmad) on kujult voort, aga tekkelt kujunenud liustiku kulutuse väga suuri silekaljusid tulemusena Vaike Rootsmaa fotod Helgingi skääridest ja Luppioberget ‘ilt Põhja-Rootsis Glatsiofluviaalsed pinnavormid Jääsulamisvee kulutusvorm
sellest lõuna poole jäävad piirkonnad. Seega on neid kõige rohkem Lääne- Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Põllumaast moodustavad leostunud mullad suurima osa Rakke (56%) ja Järva- Jaani (43%) ümbruses. (Mullateadus 2012) Leostunud (Ko) ja leetjaid (Kl) muldi on Eestis kokku 6,6% ja haritavatel maadel 16%. 7 Kasutatud materjalid 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 2. Alar Astover, Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus [WWW] http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf 3. Alar Astover (2012) Mullateadus, Tartu: Eesti Maaülikool 4. A. Astover, E. Reintam, E.Leedu, R. Kõlli (2013) Muldade väliuurimine, Tartu: Eesti Maaülikool 8
Siinjuures On haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud On need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal Ja Viljandimaal. Leetjate Muldade poolest rikkamad piirkonnad on Aravete,Koeru,Pandivere,Järva-Jaani Leostunud mullad- moodustavad 7,6% Eesti muldkattest, põllumajandusmaal on selle osakaal 14%. Levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kasutatud kirjandus: 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 09.05.2015) 2. 3. Penu, P., Eesti muldadest talunikele. Kättesaadav: http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf, (viimati külastatud 02.05.2015) 3. Alar Astover.,Mullateadus. Tartu 2012 4. Alar Astover,. Muldade väliuurimine. Tartu 2013
maafondist ja haritavast maast (%) ning milline on selle mulla peamine levikuala Eestis? Antud põllul domineerib leostunud gleimuld ,,Go" ning tema osakaal on 49%. Antud mulla rühma levik kogu maafondil on 519,6ha, protsendina on see 13,1. Haritaval maal on see pindala 101,2ha ning protsendina on see 9,4. Kokku haritava maa osakaal protsendina mullarühma üldpindalast on 19,5%. Antud muld on enamlevinud Hiiumaal. Kasutatud kirjandus http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU38&user_id=at&bbox=409295.80853722,6485079.24294666,410509. 94754809,6485733.97493393&LANG=1 http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf? t=20091211092214 http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/muld/estomuld.html Põllumaade metsastamine, 2004. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Metsamajanduse alused, 2011. Koostajad: E. Laas, V. Uri, M. Valgepea
Hiljuti liustiku alt vabanenud Saadjärve voorestik on künklik moreentasandik , liustikujää kuhje-kulutusvorm, küngastevahelistesse voortevahelistesse nõgudesse nõgudesse võivad kujuneda on tekkinud järved ja sood järved Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa maastikust Vatnajökulli naabruses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Silekaljud ja kaljuvoored Skäärranniku käharkaljud Kaljuvoored meenutavad (silekaljude rühmad) on kujult voort, aga tekkelt kujunenud liustiku kulutuse väga suuri silekaljusid tulemusena Vaike Rootsmaa fotod Helgingi skääridest ja Luppioberget ‘ilt Põhja-Rootsis Glatsiofluviaalsed pinnavormid Jääsulamisvee kulutusvorm
suutnud areneda heaks kohaks, kuhu inimesed saaksid kolida, kui nad ei taha linnades elada. Valla asukoht on minu arvates ideaalne, kahe maakonnakeskuse vahel ning siit on lihtne mõlemale poole tööle käia. Siin oleks vaja looma hakata arendama ja planeerima kinnisvara, et inimesi tagasi meelitada ning samas säilitada kõik looduskaunid kohad. Loodan, et saan tulevikus olla uhke oma kodukoha üle. KASUTATUD KIRJANDUS Joonis 1. Laheda vald, Maaamet, , kättesaadav 18.10.2013 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU82&user_id=at&bbox=666106.242971888,6421964,689942.757028112,64342 27&setlegend=SHYBR_ALUS01=0,SHYBR_ALUS08_82=1&LANG=1 Joonis 2. Laheda valla vanuspüramiid, Statistikaamet, www.stat.ee, kättesaadav 18.10.2013 Joonis 3. Väike-konnakotkas, Arne Ader, http://www.looduskalender.ee/node/7260, kättesaadav 18.10.2013 Tahkjärve soo hoiuala, Keskkonnaamet, kättesaadav 18.10.2013 http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/getfile.aspx?fail=-1075991510
Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu ,,Eesti muldadest põllumehele" 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis - Maa-ameti mullakaart 4. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf - Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri 5. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/gleistunud_muld Eesti Entsüklopeedia 6. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/mullastik_maakasutus.pdf - ,,Mullastik ja maakasutus" 9
Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T – G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu „Eesti muldadest põllumehele“ 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf – Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis - Maa-ameti mullakaart 4. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf - Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri 5. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/gleistunud_muld – Eesti Entsüklopeedia 6. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/mullastik_maakasutus.pdf - „Mullastik ja maakasutus“ 9
EMÜ 2019 Luua mõisa park ● Asub Jõgevamaal, Luua külas ● Kuulub Vooremaa maastikurajooni ● Pindala 19,8 ha ● Praeguses suuruses al 18. saj lõpust ● Algselt vabakujuline, hiljem täiendati regulaarpargi elementidega ● Valdavalt leetjad ja gleistunud leetjad mullad (KI, KIg) Foto: Saara Tagen Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS Valik Luua mõisa pargis esinevaid liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnasamblik, hrl hallsamblik, sulgjas õhik (III), hrl kopsusamblik (III)
Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. Leetjate muldade poolest on rikkamad piirkonnad Aravete, Koeru, Pandivere ning Järva-Jaani. (Penu P. 2006) Kasutatud allikad 1. ,,Eesti mullastik’’ Eesti Entsüklopeedia. 2002a. http://entsyklopeedia.ee/artikkel /eesti_mullastik 02.05.2014 2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. ,,Muldade lupjamine’’ http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/muldade-lupjamine#.U2lHF_l_uCq 02.05.2014 3. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 02.05.2014 02.05.2014 4. Maa-amet. ,,Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri’’ 2001a. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214 02.05.2014 5. Priit Penu. ,,Eesti muldadest põllumehele’’ 2006a. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 02.05.2014 6. Raimo Kõlli, Olav Ellermäe, Indrek Tamm. ,,Eesti mullad maatrikstabelitel ver.2’’
Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. Kasutatud materjalid 10 1. Linde, K. Muldade määramise abimees. Kättesaadav: http://www.tlu.ee/~katzz/soils/soil_info.html, (viimati külastatud 23.04.2018) 2. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 23.04.2018) 3. Astover, A. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. 2005. Tartu. Kättesaadav: http://maad.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf, (viimati külastatud 23.04.2018) 11
põllumaast. Nende muldade peamiseks levikualaks on Viljandimaa ja Tartumaa. Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurima osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses. Näivleetunud mullad (LP) moodustavad 5,9% kogu Eesti maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal, täpsemalt 15,1%. Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. [6] [2] Kasutatud kirjandus 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Mullakaart. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017) 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017) 3. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017) 5. Mullalegend. Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal
Kättesaadav: http://eestielu.delfi.ee/eesti/polvamaa/rapina/elu/rapina-moisa-tall-tollakuuri- rekonstrueerimistoode-hankelepingud-said-allkirjad.d?id=64083475 (viimati külastatud: 30.03.2013) Siseministeerium. Räpina linnaehituslikud väärtused. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/public/Rapina.pdf (viimati külastatud: 30.03.2013) Maa-ameti Geoportaal. Ajaloolised kaardid. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU41&user_id=at&bbox=702210.127376598,6444479.43705977,704565.866438014,6 445334.93289784&setlegend=FUU1511=0,FUU6722=1,FUU6746j=0,FUU6748j=1,FUU6746i =0,FUU6748i=1&LANG=1 (viimati külastatud: 31.03.2013)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖKESKKONNA JA OHUTUSE ÕPPETOOL KODUKOHA RISKIANALÜÜS KODUNE ÜLESANNE TALLINN 2013 Sisukord Piirkonna iseloomustus 3 Riskikaart 5 Riskiobjektide üldiseloomustus 6 Dekoil OÜ 6 BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Talli...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Sinu Nimi Metsamullateaduse välipraktika aruanne Aruanne Juhendaja dotsent Enn Leedu Tartu 20XX Sisukord Sissejuhatus Välipraktika toimus 23.05.2001-25.05.2011 nii Tartus kui ka Järvseljal. Sellel osales metsamajanduse esimene kursus. Esimene päev oli Tartus, teine ja kolmas Järvseljal. Praktika eesmärgiks oli õppida iseseisvalt tegema mulla sügavkaeveid. Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks k...
envir.ee/1688 Viimati vaadatud 7. detsembril 2011 6) Keskkonnaregister. Internetis saadaval: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPQz0pxVsOFCT5yDlM9wpkuTacmgqUv v Viimati vaadatud 7. detsembril 2011 7) Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I., 2005Eesti elusloodus. Kirjastus Varrak. Lk 204- 205 8) Maa-ameti kaardirakendus X-GIS. Internetis saadaval: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU62A&user_id=at&bbox=564526.035238522,6528095.95777961,579882.0026553 48,6535630.57664699&setlegend=FLKA_08=0&LANG=1 Viimati külastatud. 7. detsember 2011 9) Metsis. Internetis saadaval: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETURO2.htm Viimati vaadatud 7. detsembril 2011Lattik, M. 2009. Päästke Piiumetsa! Internetis saadaval: http://www.metsaselts.ee/index.php? 11
4. Sillamäe Prügila sulgemise projekt. Rain Nigul, Tallinn 2007 5. Kilingi Nõmme prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamine. Kilingi Nõmme 2004 6. Meie elukeskkond 2006 ettekanded. Vastemõisa prügila sulgemine. Rasmus Kodres, Vastemõisa 2006 7. Tallinna prügila koduleht http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1029 http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1031 http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1173 8. Maaameti kodulehekülg http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 16
( Maa- ameti Geoportaal) 16 Kasutatud kirjandus 1. Estonica kaardiserver, 2000. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/pildid/Eesti_haldusjaotuse_kaart/ (Viimati külastatud 13.05.2014) 2. Lott, J, 1974. Tartu Eesti NSV. Perioodika. Tallinn. 3. Maa-ameti Geoportaal. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (Viimati külastatud 13.05.2014) 4. Masing-Jugaste, C, 2014. Suuline allikas. 5. Pullat, R, 1980. Tartu ajalugu. Eesti Raamat. Tallinn. 6. Pullerits, H, 2005. Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu. Ilmamaa. Tartu. 7. Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem. Kättesaadav: http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/searchAdvanced?
f5c6d7c2257ae90065e4fa. 24.11.2013. Kruuse, K. 2012. Korterite hinnad erinevad Tartus linnaositi tublisti. Tartu Postimees. Kättesaadav http://www.tartupostimees.ee/788476/korterite-hinnad-erinevad-tartus- linnaositi-tublisti. 23.11.2013. Salupere, M. 2004. Tuhandeaastane Tartu nooruse ja heade mõtete linn. Tartu Ülikooli Kirjastus. 23 Tamul. Tartu Ülikooli lugu. Tartu Ülikool. Kättesaadav http://www.ut.ee/et/tartu- ulikooli-lugu. 23.11.2013. Joonis 9. Maa-ameti XGis kaardiserver. Joonis 12. Linde, K. TPM graafik: Tartu kesklinna tulevik aastani 2030. Tartu Postimees. Kättesaadav: http://www.tartupostimees.ee/1623198/tpm-graafik-tartu- kesklinna-tulevik-aastani-2030. 23.11.2013.
html (08.12.2015) http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=7%3B2048547552%3Best%3Beelisand %3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=1209 8. Püha Jüri. (2015). Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Püha_Jüri (08.12.2015) 9. Tori. (2015a). Liikide levik. Loodusvaatluste andmebaas. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva_kaart/ (08.12.2015) 10. Tori. (2015b). Pärandkultuur. Looduskaitse ja Natura 2000 X-GIS kaardirakendus. Maa-amet. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU218&user_id=at&bbox=542204.635135135,6478977,553374.364864865,6485537&L ANG=1 (08.12.2015) 11. Tori hobusekasvanduse veebileht. (2009a). Ajalugu. [WWW] http://www.torihobune.ee/avaleht.htm (01.12.2015) 12. Tori hobusekasvanduse veebileht. (2009b). Teenused. [WWW] http://www.torihobune.ee/teenus.htm (01.12.2015) 13. Tori kirik. (2014). Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_kirik (08.12.2015) 14. Tori põrgu. (2010a). EELIS. [WWW]
Levinud Põhja- ja Kesk-Eesti maastikel. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. [4] Kasutatud kirjandus 1. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli R. (2013). Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool 3. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1122&HEIGHT=655&zlevel=0,5 52500,6505000 4. Astover, A. (2005). Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. http://maad.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf
Koht on eriline veel seal kasvavate haruldaste taimede nagu pung-kirburohu, võsu-liivsibula ja sinise emajuure poolest. Inimtegevust on uuritaval alal vähe, 5 el/km 2. Veerežiim on antud piirkonnas auto- või poolhüdromofrne. Maafondi struktuur ja haritava maa kvaliteet on 42-45 hindepunkti, seega kuulub maa kvaliteedi poolest keskmiste hulka. Maakasutus on Karijärvel järgmine: põllumajanduslikku maad 21%, metsa 44%, sood 9 % ja muud maad 26%. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=MA10A&user_id=at&bbox=641705.844827586,6464121.99425287,647541.6609195 4,6467268.99425287&LANG=1Põllumajanduslikust küljest tegeldakse piirkonnas kartulikasvatusega (saak 11-16 000 t), veisekasvatusega (15-20 000), seakasvatus (15-30 000) ja linnukasvatusega (50-200 000). Suuremaks rajatiseks on kõrgepingeliin. Muldkate koosneb Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjatest ja leetunud muldadest. Haritava maa kvaliteet on
annaabi.ee 
