William Butler Yeats´i elu ja looming Referaat Juhendaja: õpetaja xxxxx Õpilane: õpilane xxxxx Pärnu 2008 Elu William Butler Yeats sündis13. juunil 1865 ja suri 28. jaanuaril 1939. Willaim oli Iiri poeet ja dramaatik, ning üks tähtsamaid figuure 20-da sajandi kirjanduses. 13. juunil 1865. aastal Dublinis sündinud Nobeli kirjandusauhinna tulevase võitja isa John Butler Yeats oli kuulus maalikunstnik. Ka William õppis esialgu maalikunsti, kuid veetis koolivaheajad oma vanavanemate juures Iirimaa läänerannikul Sligos. Seal jäid talle kõrva ja südamesse kohalike elanike jutustused
Nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsiatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. Sümbolism on mõjutanud ka draamat (eelkõige M. Maeterlinck, aga ka Hauptmann, Ibsen, Strindberg) ja proosat. Esindajad : pr luuletajad Ch Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme; belgia draamakirjanik Maurice Maeterlinck; saksa kirjanik Gerhart Hauptmann; austria kirjanik Rainer Maria Rilke; iiri päritolu inglise kirjanik Oscar Wilde; iiri kirjanik William Butler Yeats; vene luuletajad Valeri Brjussov ja Aleksandr Blok. Eestis on uusromantismi mõju täheldatav alates 20. saj algusest (Tuglas, Enno, Suits, Semper). Tugevaima impulsi sai Euroopa sümbolistlik luule 1870-ndatel aastatel loomeküpsuse saavutanud kolme pr luuletaja teostes: Paul Verlaine ( 1844 1896) / pol ver`len / Arthur Rimbaud ( 1854 1891) / ar`tüür rä(n)´bö / Stephane Mallarme ( 1842 1898) /ste`fan malar`me /
läbisurumine. 16) Teatri ja draama areng Iirimaal 1890 aastatel oli teatriellu tekkinud uus hingamine, ei oldud rahul kommersteatrite stagnatsiooniga. Ülesehitada iiri teater Londonisse. 1890 aastatel loodi palju kirjanduslikke seltse ja selle ajendusel loodi Irish Literary Theatre 1899 selts, mille eesmärgiks oli lavastada iiri teoseid. · Loodi Irish National Theatre Society: lavastaja William Fay, direkotor W.B. Yeats. Iseloomulik lihtsus ja teksti tähtsus. Asjaarmastajad näitlejad, keskendusid sõnale, vastandus Londoni teatrite kommertslikkusele. · National Theatre Company 1905: iiri teater sai professionaalse aluse. · Samal ajal avati Dublinis Abbey Theatre 1904: direktor draamakirjanik Lady Gregory. · Gaiety Theatre, Manchester 1908 - Reformiteater, mida peeti repertuaariteatri printsiibil, moodsate inglise-iiri autorite teoste lavastamine.
Eri ajastutel ja erinevates eepilistes žanrides on kronotoobil erinevad avaldumisvormid. Bahtin vaatles neid vorme alates antiik-kreeka romaanist kuni 20. sajandini (näiteks Marcel Proust). 3. James Joyce (1882 – 1941). Iiri kirjanik, kirjutas inglise keeles. Talle eelnes Iirimaal nii-nimetatud „keldi taassünd“ või „iiri taassünd“ (tuntud ka kui „keldi videvik“). Selle tuntumad esindajad on luuletaja, näitekirjanik ja okultist (müstiliste teooriate uurija) William Butler Yeats (1865 – 1939) ning näitekirjanik leedi Augusta Gregory (1852 – 1932), samuti näitekirjanik John Millington Synge (hääldub: sing). Synge’i kõige tuntum näidend on „Üle Lääne kange mees“, mis ka Eestis lavastunud. Yeatsi näidenditest on Eestis lavastunud „Haukakaevul“, see avaldamata näidend on peale siinses veebikeskkonnas leiduva näidendi "Varjukad veed" ka ainus, mis tema 26-st draamast eesti keelde tõlgitud
Ainukesed Skandinaavia draamakirjanikud, keda võib Ibseniga võrrelda, olid tema kaasmaalane ja eakaaslane Bjørnson ning noorem rootsi näitekirjanik Strindberg. George Bernhard Shaw (1856 1950) Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw. Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama.
Shaw vastandas oma draamad armuintriigil rajanevatele lavateostele, öeldes, et kunsti suhtes on ta puritaan. Shaw´ humanistliku, kordumatu huumoriga laetud loomingu keskmes oli tema kaasaegne inimene. ,,Pygmalion" 6. Maurice Maeterlinck Sümbolistliku draama tuntuim viljeleja on 1911. aastal Nobeli kirjandusauhinna saanud belgia kirjanik. Õigusteaduskonna lõpetanud noormees otsustas pärast sõbrunemist prantsuse luuletajate-sümbolistidega pühenduda hoopis kirjandusele. Esimene luulekogu ,,Kasvuhooned" ja draama ,,Printsess Maleine". Nendest viimane, sümbolistliku draamakirjanduse esikteos, äratas prantsuse kriitikute tähelepanu ning varsti saigi näidendite kirjutamine Maeterlincki põhitööks. ,,Pimedad" käsitleb sümbolite kaudu igavest tragöödiat- asjatut otsiskelu ja tulemusteta püüdeid. Näidendis pole antud reaalset aega ega kohta, tegevus toimub ühel kaugel nimetul ookeanisaarel. Erakordselt menukas osutus ,,Pelléas ja Mélisande".
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf
see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul, kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline periood ibseni loomingus. ("Östräti proua inger", "helgelandi südalased", "võitlus trooni pärast"). need valdasid teemasid norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. ta oli veendunud patrioot, ühtlasi skandinaaviamaade kokkuhoidmise ja kostöö tuline pooldaja.ibseni näidendid õhutasid tugevat riiklust ning norra rahvuslikku uhkust, jätsid publiku külmaks ja kutsusid esile kriitikute iroonilisi märkusi. see sundis 1864 aastal vabatahtlikult maapakku minema - ibsen elas itaalias ja saksamaal. pagulasaastal lõi ibsen näidendid, mis andsi uued sihid ja eesmärgid kogu euroopa dramaturiale. kirjaniku uue loominguperioodi juhatasid sisse
MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tunnete väljendamiseks. Oluli
Nagu pilvi uju udus metsa serval ühe tamme kõrval tamme teise kuju. Pole vasksest taevast näha ainust valgust. Kuu ei saa veel algust, kui ju sureb vaevast. Läbi tuule kuuled sutt ja varest näljast. Mida kaasa väljast toovad karmid tuuled? Üle otsatuma tüütu-tühja laane näha lumikaane liivaläikest kuma. (Verlaine, "Romanss sõnadeta") Osa sümbolismist segunes uusromantismiga pöörduti rahvusliku muinasaja ja rahvaluule poole (soomlane Eino Leino, iirlane William Butler Yeats, mõlemad on praegugi oma riigis väga populaarsed, nii Soome kui ka Iirimaa iseseisvusid nende tegutsemisajal, mis langes kokku rahvusliku vabadusliikumise tõusuajaga). Esimese Aasia luuletajana sai 1913. a Nobeli kirjandusauhinna india kirjanik Rabindranath Tagore (1861-1941). Ta sündis Calcuttas jõuka bengali usureformija peres, õppis Inglismaal õigusteadust ja andis oma panuse India vabadusvõitlusse Briti koloniaalvõimu vastu
traagiline saatus. Gustav Suits sündis Tartumaal Võnnus koolmeistri perekonda 1883. aastal. Lapsepõlves oli väga andekas, väidetavalt suuts läbi lugeda piibli. Esialgu õppis Võnnu külakoolis, hiljem Tartus algkoolis ning gümnaasiumis, kus õppis vene, saksa, prantsue ja kreeka keelt. 1904. aastal siirdus ka Tartu Ülikooli, kuid suundus sealt peagi Helsingisse. Teda huvitas kirjanduslugu ja rahvaluule, kuid ka soomekeelne kirjandus. 1905. aastal ilmus mehelt esimene luulekogu pealkirjaga ,,Elutuli", mille lõi maailma muutmise vaimus. Iseloomulik ka jõulisus, arusaadavus ning vormimeisterlikkus. 1910. aastal ülikooli lõpetanuna töötas esialgu Helsingi ülikooli raamatukogus ning hiljem gümnaasiumi keeleõpetajana. 1913. aastal avaldas teise luulekogu ,,Tuule maa", mis oli kirjutatud veidi teises võtmes. Suits oli saanud vanemaks, küpsemaks ning mõistis, et ideed ühiskonna muutmisest on utoopilised. 1914. saab
Gümnaasiumiaastail tegi algust värsiloominguga ,,Vesiroosid" esimene luuletus 1899 Katsetas mitmeid zanreid-luule, proosa, näitekirjandus Kustas Vahur oli ta kirjutajanimi, mida ta kasutas harva. Luuletusi isel. Kontrastsed meeleolud, rõhutas noorust 1905-,,Elu tuli" oli mitmepalgeline, võitlusvaimustusest kantud pateetilised luuletused, armastus ja looduslüürika, mälestuslaulud, usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua. See oli enim levinud luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. 1913-,,Tuulemaa"-äärmiselt romantiline, paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast. Olulised murrangud nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Avas armastuslüürika uusi aspekte. 1922-,,Kõik on kokku unenägu"-Ajakroonika, poeetiline päevik. Pikk sündmusterohke ajavahemik. Väljenduslaadilt vaheldusrikas. Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks. 1950-,,Tuli ja tuul" Ernst Enno 1875-1934 Sündis 8
Wiiralti varasemates töödes võib leida hilis-saksa mõjutusi, tema hilisemad loomingud on sürrealistlikus stiilis. Wiiralt on pidanud näitusi Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal, Belgias, Itaalias jpt riikides. Tema kuulsamad tööd on ,,Põrgu"(1930-32), ,,Kabaree"(1931), ,,Maastik Pariisi lähedal"(1937), ,,Lamav tiiger"(1937). Töödele ,,Noor araabia poiss" (1940) ja ,,Berberinaine kaamliga" (1940) sai ta inspiratsiooni oma reisist markokosse. Eestis elades pühendus ta rahva suurkujudele ning sümboolsetele kujutistele ,,Eesti neiu"(1942), ,,Viljandi maastik"(1942) ,,Virve"(1942). Teise maailmasöja järel kolis Wiiralt Pariisi, kuhu ta on 1955. aastal Père-Lachaise kalmistule maetud. ,,Eesti neiu" ,,Lamav tiiger" 9 ,,Viljandi maastik" ENSV perioodil
sujuvalt. Teed tasandas ka õlipopulaarse sentimentalistliku romaani viljelemine 18.sajandi keskpaiku. Moraliseeriv, kaastunnet sugereeriv, religioosse värvinguga sentimentalistlik romaan tõi lugeja ette vooruslikku, kannatava inimese rahva hulgast ning kurjus leidis seal alati karistuse. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskendavalt ja elulähedaselt. Ka Eestis laialt levinud nn Jenoveva- ajajärgu jutukirjandusele oli sentimentalistlik romaan otseseks eeskujuks. William Blake , William Wordsworth , Samuel Taylor Coleridge, Robert Southey, Georg Gordon Byron, Percy Bysshe Shelley, John Keats, Walter Scott Percy Bysshe Shelley Sussexis Lõuna- Inglismaal sündinud Shelley pärines rikkast ja kuulsast aadlisuguvõsast. Vaimustunud juba õige varakult prantsuse valgustajatest, kujunes ta vabameelse vaadetega noormeheks, kellele polnud võõras ka mässuvaim. Esimesed luuletused kirjutas Shelley juba Etoni kolledzis
kirjanduse arengujoon. Faehlmannist sai esimene eestikeelne ajakiri, mille toimetamisel oli kaugelenägelik algataja, rahvusliku ärkamise suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Kuigi vaimuelu mõjustaja. Friedrich Robert Faehlmann Jannsen armastas kirjutada ka loodusest ja oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu ülikooli armastusest, siis õnnestunumad on siiski tema arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta isamaalaulud, millest tänini on tuntud "Eesti arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" rahvaluulest ja kirjandusest. 1825 hakkas ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul tegelema eesti keelega. Ta pälvis tunnustuse koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838.aastal ja selle hümniks. Jannsen on avaldanud algupäraseid hilisema juhina
luulekeele ja eesti rahvakeele arengust. 5. Käsu Hansu ,,Oh, ma vaene Tarto liin!": hoiakud, poeetika ja kultuurilooline tähendus. Kaebelaul on 32-stroofiline sõjavastaseid meeleolusid väljendav luuleteos, personifitseeritud Tartu linna monoloogina, rääkides Põhjasõja kannatustest ja linna raskest saatusest.. Rahvusvahelises kultuuriloos on kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Põhjasõja käigus hävitati täielikult Tartu linn, juba 1704. aastal tungisid Vene väed Tartusse ja purustasid enamus maju, uuesti rünnati 1708. aastal, kuna Peeter I oletas, et rootslased tahavad endised valdused tagasi võita.Sündmus vapustas rahvast, Puhja köster Käsu Hans kirjutas Tartu hävitamisest inspireerituna samal aastal nutulaulu "Oh! ma waene Tardo liin..
- 1892-1897 käis Väike-Maarja kihelkonnakoolis - 1898-1903 Treffneri gümnaasiumis - töötas 4 aastat ajakirjanikuna (tekkis huvi ühiskondlike probleemide vastu) - 1907 alustas õpinguid Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas – juristidiplom jäi haiguse tõttu siiski saamata Edasine elukäik - 1911 kolis Tartust Koitjärvele venna juurde - 1912 reis Kaukaasiasse - 1919 asus seoses naisevõtuga Tallinnasse: - rajas pere (kaks last) - pühendus järjekindlalt loomingulisele tööle I loominguperiood (1900-1907) - külaainelised jutud - isiklikud koemuseg tagavad teose kunstilise õnnestumise (realistlik loomingumeetod) - otsis ainest kodupaigast ja talupojaelust - kirjutanud: lühijutt „Mäetaguse vanad“ (1901), jutustus „Kaks paari ja üksainus“ (1902), „jutustus „Vanad ja noored“ (1903) II loominguperiood (1908-1920) - kirjutab eesti üliõpilase elust
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progüm
kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed ilmunud luuletused pälvisid tähelepanu "NoorEesti" väljaannetes, luuletaja ise pühendus sel ajal oma tütarde kasvatamisele, tema kodust Tallinnas kujunes eesti kultuuriavalikkuse esimesi salonge. Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega (1917) olles seotud 20. sajandi eesti luule teise tõuslainega. Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Eesti kirjandusavalikkus ei
Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming, samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks tuntav majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. 1907 siirdus perekond Pärnu. 1920 tuli isa Talvikuga Tartu tagasi
Tal diagnoositakse langetõbi. Selle 2 aasta jooksul pani isa pojad Peterburi sõjaväeinseneride kooli õppima. Fjodor huvitus kirjandusest rohkem, aga ei julgenud isa tahtele vastu astuda. 1843. aastal lõpetab inseneride kooli, asub Peterburis madalama astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab Balzaci romaani tõlke. Samal ajal asub kirjutama oma esikteost. Kirjanduse kõrval oli veel üks kirg hasartmängukirg. Vaatamata kõigele loobus ta oma ametnikutööst ja pühendus täielikult kirjandusele. 1845. aastal ilmub esikromaan ,,Vaesed inimesed" - kujutas Peterburi väikeametniku alandatud, rusuvat elu. Tema tolleaegne eluvaade seisnes selles, et inimene on oma loomult hea, kuid rikkus rikub rikkad inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega. Teos võetakse hästi vastu, Dostojevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul Dostojevski kaugeneb senistest toetajatest, vb
Tal diagnoositakse langetõbi. Selle 2 aasta jooksul pani isa pojad Peterburi sõjaväeinseneride kooli õppima. Fjodor huvitus kirjandusest rohkem, aga ei julgenud isa tahtele vastu astuda. 1843. aastal lõpetab inseneride kooli, asub Peterburis madalama astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab Balzaci romaani tõlke. Samal ajal asub kirjutama oma esikteost. Kirjanduse kõrval oli veel üks kirg hasartmängukirg. Vaatamata kõigele loobus ta oma ametnikutööst ja pühendus täielikult kirjandusele. 1845. aastal ilmub esikromaan ,,Vaesed inimesed" - kujutas Peterburi väikeametniku alandatud, rusuvat elu. Tema tolleaegne eluvaade seisnes selles, et inimene on oma loomult hea, kuid rikkus rikub rikkad inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega. Teos võetakse hästi vastu, Dostojevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta
materiaalsusest. Talvik vangistatakse, sureb vanglas, Allver tõmbub enesse ega avalda tekst, Masing on läbi Nõukogude aja sisepagulane, tegeles religiooni filosoofiaga. 17. Heiti Talviku luule. Heiti Talvik (1904-1947) 1924. a ilmus ajakirjas ,,Looming" esimene tema luuletus. Elu ja looming jäi sõja tõttu lühikeseks. Talvik oli enesekriitiline, kirjutas tekste rohkem, kuid avaldas ainult kaks uudislugu: ,,Palavik" (1934) esimene väljapeetud dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses ja ,,Kohtupäev" (1937). Sellele lisas üksikuid varasemaid luuletusi ja natuke hiljem ka, kuid neid ei jõudnud ta ise raamatusse panna. Kõik tema looming ühes ,,Legendaarne" (2004). Talviku tähtsus tema luulekogud olid väga tugevad 1930ndate luules. Legenaarse ainesega oli otseselt seotud mõlema raamatu puhul: kirjanduslooline legend põimitud Palavikus see luulekoguna terviklikum ja ühemõttelisus. See on esimene dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses
J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus Helsingi ülikooli. Teda huvitas üldine kirjanduslugu, esteetika, soomekeelne kirjandus, rahvaluule. 1905 ilmus I luulekogu „Elutuli”, märkimisväärne luulekogu, leidis palju lugejaid ka noorte hulgas, loodud maailma muutmise vaimus, jõulised arusaadavad vormimeisterlikud luuletused. 1910 lõpetas ülikooli, ei leidnud meelepärast tööd Eestis, jäi Helsingisse. Töötas raamatukogus ja gümnaasiumõpetajana. 1913 II luulekogu „Tuule maa”. Kirjutatud teises võtmes, saanud vanemaks. Õhin, lootused ja ootused ühiskonna muutumisest olid läbi kukkunud. Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna
kunagi jõukad. Gustavil ilmnesid vaimsed anded juba varakult. 4- aastaselt luges ta Piiblit. Muljet avaldas talle Juhan Liiv. Gümnaasiumihariduse sai Tartus venekeelses koolis. Ta õppis palju keeli. I luuletuse ,,Vesiroosid" avaldas 1899. aastal. Tema eestvedamisel korraldati Koidula mälestusõhtut. Ta võeti kooli tagasi ja lõpetas kuldmedaliga. Läks TÜ-sse, ent peagi Helsingi Ülikooli üldine kirjanduslugu, esteetika ning soome kirjandus ja kultuur. 1905. aastal I luulekogu ,,Elutuli" see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused). 1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd. Läks soome keele õpetajaks. II luulekogu 1913. aastal ,,Tuulemaa" kirjutatud teises võtmes: õhin ühiskonna muutumisest oli läbi kukkunud. 1919. aastal kutsuti ta Eestisse õppetooli. Valmistus ja läks 2 aastat hiljem. Temast sai TÜ professor.
Vanimad ülestäheldused- loitsud, joigud, itkud 3)Rahvalaulude kogumine, Jakob Hurt, Oskar Kallas, kes muusikutest kaasati aktsiooni? (Peterburgi Konservatooriumi tudengid, nimed…) Jakob Hurt (1839–1907) ja tema suur kogumisaktsioon. Üleskutsed ajakirjanduses (alates 1871, kuulsaim “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” 1888). Ligi 1400 kaastöölist kogu maalt, üle 120 tuhande lehekülje üleskirjutusi. Väljaandmine: Monumenta Estoniae antiquae kavandamine, kaks köidet “Vana kannelt” (I Põlva laulud 1875–1886, II Kolga-Jaani laulud 1884–1886), “Setukeste laulud” (I–III,1904–1907). Pärast Hurda surma viidi kogu Helsingisse SKS rahvaluulearhiivi hoiule. Oskar Kallas (1868–1946) alustas 1904. aastal eesti rahvaviiside süstemaatilist kogumist EÜS (Eesti Üliõpilaste Selts ) raames. Kasutas soomlaste kogemusi. Tehti korjandusi, pidusid jms. üritusi, et kogumist finantseerida.
aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile Jakob Hurt (1839-1907) Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt. 1888 ilmus "Paar palveid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I ja II.
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, kes sellega tegeleb, on hispanista
realistlikus kontekstis reaalne ajalooline tegelikkus on läbi põimitud fantastiliste või üleloomulike kujunditega. Tähtsaimad esindajad on G. G. Marquez ja M. Bulgakov. 22. Mis iseloomustab sümbolismi? Kus ja millal see alguse sai? Sümbolismi iseloomustab spirituaalsus, kujutlusvõime, unenäod, tõekspidamiste ja olukordade kirjeldamine sümbolite abil. Sümbolism sai alguse 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. 23. Nimeta C. Baudelaire'i tuntuim luulekogu. Too viis iseloomustavat märksõna tema loomingule. C. Baudelaire'i tuntuim luulekogu on ,,Kurja lilled". Tema loomingut iseloomustab vaimupimeduse ja tehnilise progressi tõttu kannatav ,,kunstnik", loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged, lahenduse otsimine veini, oopiumi ja haii toel, sümbolite kasutamine, nn ühiskondliku moraalitunde solvamine. 24. Mis on M. Maeterlincki sümbolistliku näidendi ,,Sinilind" sõnumiks?
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund,
Under muutb isamaaliseks. Underlikkus: 1) mingi naiselikkuse kategooria, Underit peetakse naiselikuks luuletajaks (nt erinevalt Alverist). 2)Underi jutustamise võime, oskus tekitada retseptsioonikese luule (ballaadide) juurde. 3) Underi puhul oluline ka looduskesksus algusest peale loomingus loodusesse sulandumise taotlusi. 4) Underlikkus on samuti ornamentaalsus ja väljapeetud stiliseeritus. Looming: Sonetid 1917 (läbimurdeteos, üks kuulsaim luulekogu Eesti kirjandusloos, revolutsiooniline) Eelõitseng 1918, Sinine puri 1918, Verivalla 1920, Pärisosa 1923 (need teosed n-ö vahemäng, esindavad tollast sotsiaalekspressionistliku stiili, toimub ühiskonnatemaatika läbimurrang, värsialgused hakkavad tundepaisutust märkima ja neil on isiklik ja erootiline sisu) Hääl varjust 1927 (sügavam, tumedam) Rõõm ühest ilusast päevast 1928, Õnnevarjutus 1929, Lageda taeva all 1930, Kivi südamelt 1933,
Eesti kunst 20. sajandi alguses Referaat Koostaja: Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Kunstielu 20. sajandi algul.......................................................................................................3 2.Kristjan Raud...........................................................................................................................4 3.Paul Raud.................................................................................................................................5 4.Ants Laikmaa...........................................................................................................................5 5. Konrad Mägi................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
