Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmekesisem mis riigis kõige halvemini?
Saksamaa ja  Hispaania  
metsad
Helena Berzinš
Metsad  (mHa)
Saksamaa
11076
Hispaania
18173
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
16000
18000
20000
Metsasus  (%)
Saksamaa
32
Hispaania
36
30
31
32
33
34
35
36
37
Raiutud puidu kasutus Saksamaal
50000
46808
45000
40000
35000
30000
25000
23060
22842
20000
14674
15000
11139
10000
8561
5758
6303
5284
4887
5000
2909
473
0
Toodang
Import
Raiutud puidu kasutus Hispaanias
16000
14427
14000
12000
10000
8000
6605
6000
3853
3997
4000
3142
2600
2860
2878
2446
2000
1333
981
18
0
Toodang
Import
Milline riik on  paremini,milline 
halvemini varustatud oma  puiduga ?
 Saksamaa on paremini varustatud puiduga kui Hispaania, Saksamaa 
metsa pindala on küll väiksem kui Hispaanias, kuid tootmisnumbrid on 
palju suuremad.
 Saksamaal  on metsa pindla viimase paarikümne aasta jooksul juurde 
tulnud 34 000 Ha, metsasus on kasvanud 0.3%
 Hispaanias on metsa pindala viimase paarikümne aasta jooksul juurde 
tulnud 436 000 Ha, metsasus on kasvanud 2.46%
 Andmete järgi Hispaania metsa pindala on rohkem kasvanud viimase 
paarikümne aastaga kui Saksamaa oma. Mõlema riigi metsakasvamine 
tuleneb viimastel aastatel käivitatud puuistutamiskampaaniast.
Metsatüübid  ja  puuliigid  Saksamaal ja 
Hispaanias
 Saksamaal on okasmetsad (2/3) ja  lehtmetsad (1/3)
 Peamised puuliigid Saksamaal on mänd , kuuskpöök  ja tamm
 Hispaanias on lähistroopiline mets, Kõvalehised igihaljad ja 
laialehised metsad ja põõsastikud.
 Peamised puuliigid on eukalüpt ja mänd.
Mis riigis on  metsatööstus   paremini arenenud 
(kõige mitmekesisem), mis riigis kõige halvemini? 
 Hispaanias on metsatööstus mitmekesisem, sest toodang on igalpool 
suurem kui import. 
 Mõlemad riigid suudavad ennast ise ära varustada puidu- ja 
paberivarudega, ainult Saksamaa  impordib  tselluloosi.
 Mõlemad riigid toodavad kõige rohkem tööstuslikke palke ja 
paberit ja paberitooteid, mis on kallimad kui töötlemata puit.
 
Milline on Hispaania ja Saksamaa 
osatähtsus maailma metsatööstuses?
 Saksa puidu- ja metsatööstus on üks maailmaturu, tehnoloogia  ja 
innovatsiooni  juhte. Tänu 150 000 puidufirmale, mille aastane 
müügitulu on umbes 170 miljardit eurot ja mis annavad tööd 
umbes  1,2 miljonile inimesele, on  Saksa puidu- ja metsatööstus 
üks maailma juhtfiguure.
 Saksamaa ekspordib rohkem puitu kui Hispaania, eriti palju 
ekspordidakse paberit ja paberitooteid, puitpaneele ja saepuru.
 Mõlemad riigid on Euroopas suurima metsapindalaga.
Millised on peamised  metsadega  seotud 
probleemid Hispaanias ja Saksamaal?
 Peamised metsadega seotud probleemid Saksamaal on 
happevihmad ja tööstussaaste, mis on mürgitanud paljud metsad.
 Peamised metsadega seotud probleemid Hispaanias on 
tööstussaaste, metsatulekahjud ja  võõrliigid .
Jätkusuutlik  metsamajandus  Saksamaal 
ja Hispaanias
 Mõlemas riigis  on metsade kadumise vastu võitlemiseks 
käivitatud puuistutamise projektid
 Saksamaal toimitakse looduslähedase majandamise põhimõtte 
järgi. Selle tulemusena on Saksamaa mets muutunud ja järk-
järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi 
muudetakse segametsadeks.

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Metsatüübid ja puuliigid Saksamaal ja Hispaanias
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Jätkusuutlik metsamajandus Saksamaal ja Hispaanias
Vasakule Paremale
Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus #1 Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus #2 Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus #3 Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus #4 Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus #5 Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus #6 Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus #7 Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus #8 Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus #9 Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus #10 Saksamaa ja Hispaania metsad ja metsamajandus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helenab Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

EESTI METSANDUS 2011
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,

Metsaressurss ja -klaster
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus

Eesti metsad
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd ­ 31,3% II kohal on kask ­ 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp ­ V kohal 9,2% haab ­ 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad ­ Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades

Eesti metsad
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

3 ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik) Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92 391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali riigi asutamine: 1143 Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910 President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Parlamendis esindatud poliitilised parteid: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes".

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

2800...2000 e.Kr - Vara-Minose kultuur III...II a.tuh. e.Kr - Egeuse kultuur 1800 e.Kr - Kreetale ehitati uhked paleed, nt Knossos 1700 e.Kr - kindlustatud paleed Knossosel 1200...900 e.Kr - Homerose e "pime" ajajärk, varasema kõrge kultuuri hääbumine. Ei ehitatud enam monumentaalseid ehitisi ja hauakambreid. Hakati kasutama orjatööd. 900 e.Kr - Sparta rajamine 8.-6. saj e.Kr - Arhailine ajajärk. Algas teine e suur kolonisatsioon. Kolooniad rajati Hispaania ja Prantsusmaa rannikule, Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Musta mere rannikule, Põhja-Aafrikasse. Kreeka kultuuri mõju levis kogu Vahemere ja Musta mere rannikule. 776. e.Kr - esimesed olümpiamängud 5. saj...330 e.Kr - Klassikaline ajajärk. Ateena ülemvõim. 470 e.Kr - Olümpia Zeusi tempel 450 e.Kr - Ateena Hephaistose tempel 500...479 e.Kr - Pärsia-Kreeka sõjad 387 e.Kr - Platon rajas Ateenasse Akadeemia 330...146 e

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

maa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdu- rite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Saksa armees ei jätku- nud veoautosid, mootorikütust, rehve ja varuosi. Kuigi Saksamaa tööstus suutis toota piisavalt toidu- ja laskemoona ning isikuvarustust, ei suudetud seda toimetada eesliinile, mistõttu tunti val- lutatud aladel sõdivates väeosades peaaegu kõigest pidevalt puudust. Väidetavalt sai Saksa armee Teises maailmasõjas Venemaal võideldes kaotuse osaliseks eelkõige põhjusel, et mitmemiljonilist

Baas Logistika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

maa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdu- rite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Saksa armees ei jätku- nud veoautosid, mootorikütust, rehve ja varuosi. Kuigi Saksamaa tööstus suutis toota piisavalt toidu- ja laskemoona ning isikuvarustust, ei suudetud seda toimetada eesliinile, mistõttu tunti val- lutatud aladel sõdivates väeosades peaaegu kõigest pidevalt puudust. Väidetavalt sai Saksa armee Teises maailmasõjas Venemaal võideldes kaotuse osaliseks eelkõige põhjusel, et mitmemiljonilist

Logistika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun