10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ann Saks
Õppematerjali autor
.................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus Referaadis kirjeldan, kes/mis on võõrliigid ja kuidas satuvad võõrliigid uutesse elukeskkondadesse; millised võõrliigid ohustavad elukeskkonda maismaal ja vees; milline on võõrliikide mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elurikkusele ning kuidas seda mõju vähendada. Toon esile Eestis enim levinud võõrliigid ning kirjeldan, kuidas nende asurkondi kontrolli all hoida ja võimalikult vähendada mõju kohalikule elukeskkonnale eesmärgiga säilitada tavapärane elurikkus. 2 Võõrliigid Eestis loetakse kokkuleppeliselt võõrliikideks sellised inimese poolt tahtlikult või tahtmatult
Võõrliikide sissetoomine Külliki Tolmusk ja Car ina Claudia Paas BIOINVASIOON · Sai alguse 15. sajandil suurtemate maadeavastajate uurimisretkedega(kitsed, kassid) · 40% liikide väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest Võõrliikide sissetoomise põhjused: · jahiloomadeks · juhuslikult laevadega, nagu rändrott · laevade küljes nagu rändkarp · viljaseemnetega koos umbrohud VÕÕRLIIKIDE KAHJUD KOHALIKELE LIIKIDELE · hävitavad neid · muudavad toiduahelaid · võivad olla neile mürgised · toovad kaasa parasiite · ristuvad lähedaste liikidega, kuid ei anna järglasi, kes oleksid
Vastsed ei ela veekogu põhjas vaid hõljuvad või ujuvad pinnakihtides Tohutu hulk vastseid satub röövloomade saagiks. Vastsed suudavad areneda üksnes mere- ja riimvees. Toit ja vaenlane Vaenlasteks on mitmed kalad, peajalgsed ja ka teised kümnejalalised. Röövloomad - söövad teisi loomi, mõned ka oma liigikaaslasi. Toiduks on taimed, selgrootud, kalad. Domineeriva toiduosa moodustavad karbid ja teod. Levik ja kaitse Läänemere võõrliik. Hiina villkäppkrabi looduslik levila on Aasia, peaasjalikult Hiina piirkond. Umbes 1912. aastal toodi hiina villkäppkrabivastsed laevade ballastvees juhuslikult sisse Elbe jõgikonda. Looma on leitud ka Eesti rannikumerest eksikülalisena. Praegu on ta arvukas paljudes Saksamaa, Belgia, Hollandi, Prantsusmaa, Taani ja Rootsi jõgedes ja nende suudmealadel. Läänemeres liigi arvukus püsib madal, sest vastsete arenguks on vaja suurema soolsusega vett. Esialgu tema levikut ei piirata.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid