Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad Kokku 14. Mitmesugused võlad Võlad tütar- või emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 15. Maksuvõlad 16
10.2. Arenguväljaminekud 10.3. Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid jne. 10.4. Firmaväärtus 10.5. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 10. 0 kr Põhivara KOKKU 0 kr AK T I VA K O K K U 0 kr 0 kr PAS S I VA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 0 kr 11.2. Konventeeritavad võlakohustused 11.3. Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt KOKKU rühm 11. 0 kr 0 kr 12. Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 13.2. Vekslivõlad KOKKU rühm 13. 0 kr 0 kr 14
Ostetud konsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. 0 0 Firmaväärtus 0 0 Ettemaksed immateriaalsed põhivara eest 0 0 PÕHIVARA KOKKU 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlakohustused 0 0 Tagatiseta võlakohustused 0 0 Konverteeritavad võlakohustused 0 0 Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 0 0 Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 0 0 Ostjate ettmaksed toodete ja kaupade eest 0 0 Võlad hankijatele 0 0
kodakondsuse seaduse muutmiseks vaid väga konkreetseid ettepanekuid, võiks riigikogu käsitleda alaealistele naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise küsimusi laiemalt. Ansip: Estonian Airil pole plaani A Peaminister Andrus Ansip rääkis riigikogus arupärimistele vastates, et valitsusel pole Estonian Airiga olemas plaani Agi, mistõtu ei saa rääkida, et oleks olemas varuplaan, mida esimese ebaõnnestumisel kasutada. Riigi võlakohustused kasvasid m Valitsemissektori võlakohustused kasvasid kolmandas kvartalis ligi 500 miljonit eurot ehk 1,8 miljardi euroni. Võlakohustused kasvasid eeskätt Euroopa Investeerimispangast võetud laenu tõttu. Sellega kavatsetakse kaasfinantseerida välisvahenditest rahastatavaid projekte. Eesti sai loa finantstehingute maksu kehtestamiseks Euroopa Liidu rahandusministrid andsid täna häälteenamusega loa Eestil ja veel 10 eurotsooni riigil valmistuda finantstehingute maksu
Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad
Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad
SALDOD 30.04.2011. 0,00 11 622,35 4 915,00 400,00 845,00 150,00 Põhivara Inventaar Amortisatsioon Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara Laen SEB Tagatiseta võlakohustused Tatnijad Masuvõlad Asutamisvõljaminekud Patendid,litsensid Isikutulumaks AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA
Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital
ROA = (440 € / 5000 €) * 100 = 8,8 % 6. Ülesanne Tulekahju hävitas suurema osa väikeettevõtte finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli 12% ning võla ja omakapitali suhe (D/E) oli 2,0. Leia: Missugune oli sellisel juhul ettevõtte ROA? 1. ROA = Puhaskasum / Koguvarad 2. ROE = Puhaskasum / Omakapital 3. Puhaskasum = ROE * omakapital c. ==> Omakapitali suhe = Võlakohustused / Omakapital 4. Võlakohustused = Omakapitali suhe *Omakapital 5. Koguvara = Võlakohustused + Omakapital d. ==> ROA = ROE / (Omakapitali suhe +1) Vastus: ROA = 12 % / (2 + 1) = 4 %
ettevõte suudab ise oma kohustusi täita. Lähtuvalt tasumisajast jaotatakse kohustised: ·lühiajalisteks; ·pikaajalisteks. Lühiajaliste kohustisi kajastatakse bilansis: 1.laenukohustused. Siin näidatakse tasumisele kuuluvad lühiajalised laenud, mis omakorda jagatakse järgmisteks kirjeteks: a)lühiajalised laenud ja võlakirjad - lühiajalised (kuni 12 kuud) laenud, võlakirjad, arvelduskrediit ja muud finantseerimise eesmärgil tekkinud võlakohustused (tegelikult kasutatud summas, mitte eraldatud limiidi summas); b)pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil - pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul; c)konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2.võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide
Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku · Immateriaalne põhivara (jääkmaksumuses) Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku · Põhivara kokku · Aktiva kokku · PASSIVA (kohustused ja omakapital) · KOHUSTUSED · LÜHIAJALISED KOHUSTUSED · Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku · Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest · Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad 11 · Kokku · Mitmesugused võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele
Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud Lühiajalised võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konventeerida ettevõtte aktsia Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud Lühiajalised eraldised Garantiieraldised
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7...
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus
...........................................................................11 Lisa 5. Maksud .................................................................................................................. 11 Lisa 6. Varud...................................................................................................................... 11 Lisa7. Materiaalne põhivara...............................................................................................12 Lisa 8. Võlakohustused...................................................................................................... 12 Lisa 9. Müügitulu............................................................................................................... 12 MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJAD....................................................................13 AS NÄIDIS KASUMIJAOTUSE OTSUS.......................................................................................14
Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud pärast laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = 2 020 000 1 225 000 = 795 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = 2 020 000 / 1 225 000 = 1,65 (hea) · Likviidsuskordaja = (2 020 000 - 940 000 - 0) / 1 225 000 = 0,88 (rahuldav) V: Firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist. Kõik eelnevalt arvutatud arvud paranevad pärast laenu saamist. c) Võõrkapitali kasutamine enne laenu saamist: · Võlakordaja = Ettevõtte võlakohustused / koguvara = 2 200 000 / 3 600 000 = 0,6 (Ettevõtte võlgnevus moodustab kogukapitalist 60%, mis on üsna suur kogus) · Omakapitali võlasiduvus = Ettevõtte võlakohustused / omakapital = 2 200 000 / (600 000 + 800 000) = 1,57 Võõrkapitali kasutamine pärast laenu saamist: · Võlakordaja = 2 525 000 / 3 925 000 = 0,64 · Omakapitali võlasiduvus = 2 525 000 / (600 000 + 800 000) = 1,8
vajadusel kiiresti rahaks teha ka juhul, kui ettevõtte põhitegevuse rahavoog on kohustuste teenindamiseks ebapiisav• Omakapitali suurust mõjutab sisuliselt varade väärtus, kuna kohustuste mahud on reeglina fikseeritud. Seega katsun leida nn tegeliku omakapitali suuruse ja osakaalu•Paljude ettevõtete varade tegelik väärtus on tegelikult tihti otseses sõltuvuses nende varade raha genereerimise võimest•Võlakohustuste suuruse hindamiseks kasutan eelkõige näitajat võlakohustused/koguvara Näitaja üle 20% viitab juba olulisele võlakoormusele. •Näited: –tugev omakapitali osakaal, aitab ületada kahjumlikke perioode–omakapitali osakaal oli madal, kuid varade turuväärtus stabiilne–omakapitali osakaal oli kõrge, kuid ettevõtte finantsseis kehv, varade väärtus tugevas sõltuvuses äritegevuse edukusest –omakapitali osakaal kõrge, kuid finantsseis kehv, varade väärtus seotud äri edukusega•Panganduses hindame ettevõtte finantsanalüüsil
tegutsema viisil, mis nõuab eeldatavasti tulevikus potentsiaalset majanduslikku kasu tekitavatest ressurssidest loobumist. Kohustuse rahuldamiseks võib ettevõte olla 3 sunnitud näiteks tasuma raha või raha ekvivalente, osutama teatud teenust või loobuma teatud varaobjektist [4]. Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused; v.a. tuletisinstrumendid) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses [6]. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil) [6].
Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed Kokku PV 2000 Varad kokku 2,716 PASSIV Kreeditorid 183 Krediidid 0 Võlakohustused (dividendid) 60 Põhikapital 1800 Säilitatud kasum 673 Puhaskasum Omakapital 2473 Kokku kohustusi 2,716 Müügiplaan,t
(soetusmaksumuses) ; Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) ; Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) ; Lõpetamata ehitised ; Ettemaksed materiaalse põhivara eest - Kokku Immateriaalne põhivara: Arenguväljaminekud ; Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara ; Firmaväärtus ; Ettemaksed immateriaalse põhivara eest - Kokku Põhivara kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused, Lühiajalised kohustused Võlakohustused: Lühiajalised laenud ja võlakirjad ;Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil ;Konverteeritavad võlakohustused -Kokku Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest Võlad tarnijatele Muud lühiajalised võlad: Võlad emaettevõtjale ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele ;Võlad sidusettevõtjatele ; Muud -Kokku Maksuvõlad Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed ): Võlad töövõtjatele ;Dividendivõlad ;Intressivõlad ;Muud viitvõlad - Kokku
fikseeritakse raamatupidamise sise- eeskirjades. Piiramatu kasutusajaga põhivara on: maa, kunstiteosed ja raamatukogud. KOHUSTUSED Bilansis kajastatud kohustused on aruandeperioodil või varasemal perioodil tekkinud võlg, mis tõenäoliselt nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata. LÜHIAJA LISED KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused esinevad bilansis kaheksa põhirühmana: 11. Võlakohustused 12. Ostjate (tellijate ) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 14. Mitmesugused võlad 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Bilanss, kasumiaruanne 2 Triin Muulmann 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud
12000, VC=0,45S, DSO 10,2, ROA 10%, I t=0,074*(SIL+LD)t-1, DFAH 84, CR 0,75, SILt-1 20000, LDt-1 60000, ROE 25%, DAPO 16, SIL=1/3LD. Täita küsimärgiga lahtrid: Müük S 300 000 Muutuvkulud VC ? 135 000 Püsikulud FC ? 149 080 Ärikasum EBIT ? 15 920 Intressid It ? 5920 Puhaskasum NI ? 10 000 Raha M ? 15 100 Võlakohustused SIL ? 6667 Nõuded ARt ? 5000 Tarnijatele tasumata arved AP ? 6000 Varud IRY ? 9900 Palga ja maksuvõlad ? 27 333 Käibevara kokku CA ? 30 000 Lühiajalised kohutused kokku CR ? 40 000 Põhivara FA ? 70 000 Pikajalased kohustused LD ? 20 000 Aktiva kokku A ? 100 000 Omakapital E ? 40 000
2070 Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgm.per-l Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2080 Pikaajalise kap.rendi tagasimaksed järgm.per-l Passiva 20801 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 20802 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2090 Konventeeritavad võlakohutused Passiva Konverteeritavad võlakohustused 21 Võlad tarnijatele Passiva 2110 Võlad Eesti tarnijatele Passiva Võlad tarnijatele 2120 Võlad EL tarnijatele (ühendusesisene soetus) Passiva Võlad tarnijatele 2130 Võlad välistarnijatele (mitte EL) Passiva Võlad tarnijatele 22 Võlad töövõtjatele Passiva 2210 Palgavõlg Passiva Võlad töövõtjatele 2211 Palgast kinnipeetud elatis Passiva Võlad töövõtjatele 2212 Palgast kinnipeetud trahvid (sh. täitevamet) Passiva Võlad töövõtjatele
Aast Abiaeg T a 2006 -2 2007 -1 2008 0 2009 1 2010 2 2011 3 (iga eelmise ja järgneva aasta abiaja vahe on 1, seega 2011 abiaeg on 3 ja saab leida prognoosi) Prognoos 2011. aastaks on 6. Prognoosi kohaselt on värskeima (ehk 2011) aasta tulu 97098 ning vanima aasta (ehk 2006) tulu 75285. Nende suhe on seega . 7. Väljavõte viimase aasta passiva võõrkapitali ja omakapitali kohta Võõrkapital Lühiajalised Pikaajalised kohustused kohustused Võlakohustused Võlakohustused Tuletisinstrumendid Sihtfinantseerimine Eraldised Muud võlad Sihtfinantseerimine Võlad tarnijatele ja muud võlad Kokku Kokku Kokku võõrkapital Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Riskimaandamise reserv Jaotamata kasum Perioodi kasum Kokku omakapital
bilanss; kasumiaruanne. dividendi maksmise aruanne. rahavoogude aruanne. omakapitali muutuste aruanne 21. Võlakordaja= Kohustused kokku/pikaajalised kohustused. Kohustused kokku/passiva. Kohustused kokku - omakapital 22. Milline järgnevatest ei ole ettevõtte rahanduse liik? Ettevõtlusrahandus. Väikeettevõtte rahandus. Perekonna rahandus. Korporatsioonide rahandus 23. Bilansi põhivõrrand e. raamatupidamisarvestuse põhivalem on aktiva = võlakohustused. varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus. varad = netovara 24. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on: olemasoleva omakapitali raamatupidamisväärtuse viimine miinimumini. olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. vältida pankrotti. viia miinimumini kulud 25. Äriettevõtte rahanduse mõiste lühendiks on: Finantsjuhtimine. Ärijuhtimine. Äritsemine. Ärirahandus 26. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust
Lühiajalised laenud ja võlakirjad Краткосрочные займы и облигации Pikaajaliste võlakohustuste Возврат долгосрочных долговых обязательств в tagasimaksed järgmisel perioodil следующем периоде Konverteeritavad võlakohustused Конвертируемые долговые обязательства Kokku Всего 13. Võlad ja ettemaksed Предоплата покупателей за товары и услуги Võlad tarnijatele Долги поставщикам
a, kui Eesti SKT oli konstantsetes hindades üle 9% väiksem kui 1930. a. Pankade pankrotilaine tõi suuri probleeme ka ettevõtetele ja suurendas lõpuks tööpuuduse 25 protsendini. Kuna töötuskindlustust sel ajal ei olnud, andis iga uus töötu tarbimisele täiendava hoobi. Üha vähenev nõudlus viis hinnataseme ja palkade kiire languseni: kolme aasta jooksul langesid tarbijahinnad 30 protsenti, palgad isegi rohkem. See halvendas veelgi inimeste ja ettevõtete olukorda, sest nende võlakohustused jäid samaks, kuid tulud vähenesid. 1932. aastal presidendiks valitud Franklin D. Roosevelti new deal pani lõpuks aluse majanduse taastumisele ja optimism naasis ka aktsiaturule. Dow tõusis aastail 1933–1937 üle 60 protsendi ja suur majanduskriis oligi ajalugu. Hoolimata möödunud aastakümnetest on mitmed selle kriisi õppetunnid endiselt aktuaalsed. Tänapäeval mõistetakse, et deflatsioonispiraal on ummiktee, millest majandus iseseisvalt välja ei rabele.
Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 11. Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara. Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 28 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused 12. Võlakohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku 13. Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 14. Võlad tarnijatele 15. Muud lühiajalised võlad Võlad emaettevõtjatele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku 16. Maksuvõlad 17
4. Varud Käibevara kokku 1 657 2 476 4 301 Põhivara 5. Materiaalne põhivara 910 910 910 6. Immateriaalne põhivara Põhivara kokku 799 688 577 AKTIVA KOKKU 2 456 3 165 4 878 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 7. Võlakohustused 8. Ostjate (tellijate) ettemaksed 9 toodete ja kaupade eest 9. Võlad hankijatele 10. Maksuvõlad Pikaajalised kohustused 11. Pikaajalised võlakohustused 12. Muud pikaajalised võlad Kohustused kokku Omakapital 13. Aktsiakapital 1 830 1 830 1 830 14. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 637 1 344 15. Aruandeaasta kasum (kahjum) 637 708 1 714
9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 504 805 kr 42 373 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -92 662 kr -1 412 kr KOKKU rühm 9. 1 522 711 kr 40 961 kr Põhivara KOKKU 1 522 711 kr 40 961 kr AKTIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 500 000 kr 0 kr 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 1 390 266 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 1 890 266 kr 0 kr 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 410 268 kr 212 797 kr KOKKU rühm 13. 410 268 kr 212 797 kr 15
9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 504 805 kr 42 373 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -92 662 kr -1 412 kr KOKKU rühm 9. 1 522 711 kr 40 961 kr Põhivara KOKKU 1 522 711 kr 40 961 kr AKTIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 500 000 kr 0 kr 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 1 390 266 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 1 890 266 kr 0 kr 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 410 268 kr 212 797 kr KOKKU rühm 13. 410 268 kr 212 797 kr 15
aasta Olümpiamängud oli eesmärk, mis tuli saavutada, tehti olulisi investeeringuid infrastruktuuri ja algas arenguperiood, mis kestis kuni majanduskriisini. Kuid majanduskriis tõi olulise pöörde. Algul tundus, et Kreeka majandus ei ole tõsiste probleemide ees. Enne 2009. aasta valimisi väideti, et eelarvedefitsiit on umbes 8% SKT-st ja surve majandusele ei ole nii tugev. Pärast valimisi teatas uus valitsus, et eelarvedefitsiit on 12,7%. Surve muutus tugevamaks, võlakohustused tõusid taevasse, iga viimane kui probleem tõusis pinnale. Nii kerkis esile stsenaarium: pankrott või eurotsoonist lahkumine. Kuigi need pingutused ei kandnud vilja, ei tulnud Kreeka valitsuselt ka mingit reaalset tuge. Võimalus, et Kreekasse tekib tõeline rasketööstus, kadus. Alles on jäänud vaid mõni üksik näide erasektori pingutustest, peamiselt elektroonika ja ravimitööstuse sektorites, ning riigi poolt kontrollitud
kapitali kulukuse määr (WACC), kui omakapitali turuväärtus võrdub bilansilise väärtusega? Riskivaba tulumäär 5% finantsvõimenduseta beeta 0.8 finantsvõimendus (D/E) 1.542857 finantsvõimendusega beeta 2.034286 tururiskipreemia (riigipõhine) 5% Laenukapitali hind 22.4 Pikaajalised võlakohustused 280 kokku 302.4 Omakapitali turuväärtus 196 omakapitali kulukuse määr 15% laenukapitali kulukuse määr 0% WACC 5.966%
I (intressikulud) 140 000 Intresside kattekordaja = = 3,5 korda 40 000 Vastus: Intresside kattekordaja uus väärtus on 3,5 korda. Näeme, et intressikulude kahekordistumisel ja käibe puhasrentaabluse vähenemisel 3%-ni on intresside kattekordaja väärtus vähenenud 7,5 võrra. 5) ROE = 12%; Võlakordaja 0,40. ROA? Ettevõtte võlakohustused D Puhaskasum PK Võlakordaja = ROE = Keskmine omakapital E Keskmine omakapital E Puhaskasum PK ROA = Keskmine koguvara A Teame, et AKTIVA = PASSIVA, seega koguvara A = D + E (lühendid valemitest) 1. Avaldan võlakordaja valemist D: D = 0,4 D = 0,4E E 2. Avaldan ROE valemist puhaskasumi: PK = 12% PK = 0,12E E 3. Asendan D = 0,4E võrrandisse A = D + E:
Käibevara jääkide muutus -23 996 Aktsiad ja muud väärt paberid -1 000 Nõuded ostjatele -136 296 Mitmesugused nõuded 1 000 Ettemaksed 1 000 Varud 111 300 Lühiajaliste kohustuste jääkide muutus 27 529 Võlakohustused -19 910 Võlad tarnijatele -61 600 Mitmesugused võlad 5 699 Maksuvõlad 105 340 Viitvõlad -2 000 Kokku rahavood äritegevusest 208 323 Rahavood investeeringutest Põhivara müügist tegelikult laekunud summad 10 000
Kokku kasut. Jääk periood.lõpuks KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat krooni) Bilansikirjed AKTIVA Kassa ja pangakonto 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Nõuded ostjate vastu Ettemaksed Varud Käibevara kokku Põhivara 165 165 165 165 165 Akkum.põhiv.kulum 14,1 28,2 42,3 56,4 70,6 Aktiva kokku 150,9 136,8 122,7 108,6 94,5 PASSIVA Lühiajal.kohustused Võlakohustused Tellijate ettemaks Võlad hankijatele Maksuvõlad Pikaajalised kohust Pikaajal.laen 141,0 109,7 75,9 39,4 0 Muud Kohustused kokku 141,0 109,7 75,9 39,4 0 Omakapital Aktsiakapital Eelm.per.jaot.kasum Aruandeaasta kasum 1244,2 1264,2 1357,9 1660,7 1663,6 Omakapital kokku 1244,2 1264,2 1357,9 1660,7 1663,6 Passiva kokku 1385,2 1374,0 1433,9 1700,1 1663,6
olemas dokumendid). Ettevõtetele raha hankimine kapitaliturgudelt Pikaajaline finantseerimine on seotud kapitalistruktuuri mõistega, mis tähendab ettevõtte poolt kasutatavate pikaajaliste finantseerimisallikate koosseisu/koostist. Kapitalistruktuuri eesmärgiks on kujundada ettevõtte finantseerimise püsiallikad selliselt, mis võimaldaks maksimeerida hinda. 19.10.2009 22.10.2009 Võlakirjad ehk pikaajalised võlakohustused tavaliselt on pikaajalised võlakohustused/võlakirjad 10 aastase tähtajaga. Võlakirjad toovad selle väljaandjale kaasa kohustuse maksta võlakirja omanikule perioodilisi intressimakseid ja tähtaja saabudes võlakiri nimiväärtuses tagasi osta. Võlakirja väljaostmisel tuleb arvestada selle tegelikku hinda mõjutavate erinevate teguritega: a) emissioonimaht või emissiooni suurus emissiooni kulud on suuremalt jaolt ette kindlaks määratud ja nende suhteline osakaal väheneb emissiooni mahu kasvades (tegemist
Käibevara kokku 1067,4 2142,2 3310,4 4771,9 6233,4 Põhivara 165 165 165 165 165 Akkum.põhiv.kulum 14,1 28,2 42,3 56,4 70,6 Aktiva kokku 1218,3 2279,0 3433,1 4880,5 6327,9 PASSIVA Lühiajal.kohustused Võlakohustused Tellijate ettemaks Võlad hankijatele Maksuvõlad Pikaajalised kohust Pikaajal.laen 141,0 109,7 75,9 39,4 0 Muud Kohustused kokku 141,0 109,7 75,9 39,4 0 Omakapital Aktsiakapital 40 40 40 40 40 Eelm.per.jaot.kasum 1037,3 2129,3 3317,1 4801,0
Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919. Elanikkonna käes oleva mitmesuguse paberraha kättesaamiseks tegi valitsus ettepaneku anda välja vabariigi lühiajalisi võlakohustusi, st korraldada siselaen.Esialgu riigi siselaenuna mõeldud väärtpaberid trükiti 1919. aastal Soomes. Olukorras, kus siselaenu tellimine venis ja valitses rahapuudus, kuulutas Ajutine Valitsus 16. jaanuaril 1919 võlakohustused Eestis riiklikeks maksevahenditeks. Võlatähed kaotasid kehtivuse 1. jaanuaril 1922. Riigikassa rahavarude täiendamiseks anti välja lühiajalisi väärtpabereid, mis valmistati 1920. aastal Tallinnas Toompea lossis riigi väärtmärkide valmistamise osakonnas. Suuremate kupüüride puudusel hakkas elanikkond omavoliliselt neid kasutama ka rahamärkidena. Et ametlikult olid kassavekslid rahaks kuulutamata, ei olnud ka võimalik neid seaduslikult käibelt kõrvaldada. Alles 1925
–finantseerimisvajaduse hindamine kantakse majandusaasta lõpul omakapitali)? Intensiivsussuhtarvud 2.Millised kohustised võivad kuuluda teehoiuettevötte lühiajaliste kohustiste hulka (vähemalt 3)? 3.Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe –Võlakohustused aruandes? –Võlad tarnijatele rahakäibed äritegevusest –Viitvõlad rahakäibed investeerimistegevusest –Maksevõlad rahakäibed finantseerimistegevusest 3.Mida iseloomustavad efektiivsussuhtarvud (kas kvalitatiivses või 4
Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1
Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) 30 Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1
- muu materiaalne põhivara 401 647 1 310 136 - 908 489 -69,3% - lõpetamata ehitus 4 277 417 534 939 3 742 478 699,6% Kokku põhivara 39 997 104 46 473 582 - 6 476 478 -13,9% AKTIVA KOKKU 175 116 047 129 484 900 45 631 147 35,2% PASSIVA Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused - kapitalirendi kohustused 773 282 2 375 032 - 1 601 750 -67,4% - lühiajalised laenud 24 383 715 51 385 615 - 27 001 900 -52,5% - võlad tarnijatele 73 353 041 19 062 463 54 290 578 284,8% Maksuvõlad - viitvõlad 826 477 486 329 340 148 69,9% - võlad töövõtjale 902 754 1 212 465 - 309 711 -25,5%
Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. 3.7. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud
Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 42 187,5 Akumuleeritud põhivara kulum 12 799,1 18 178,9 23 603,4 Immateriaalne põhivara 898,5 1 574,5 1 614,8 Põhivara kokku 38 061,7 39 866,1 43 802,2 AKTIVA KOKKU 148 833,8 196 512,3 280 571,2 Lühiajalised võlakohustused kokku 3 231,7 3 074,6 1 816,7 Ostjate ettemaksed 56,9 - - Võlad tarnijatele (hankijatele) 9 536,0 14 272,3 28 858,1 Mitmesugused võlad kokku - - - Maksuvõlad 2 994,4 1 622,6 2 588,2 Viitvõlad kokku 1 157,0 1 665,7 3 247,4
Välisvaluutas fikseeritud mitte-monetaarsed varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. (IAS 21.23). Välisvaluutatehingud (2) Monetaarsed varad ja kohustused on raha ning sellised varad ja kohustused, mida arveldatakse varem kindlaksmääratud summas rahas. Näideteks monetaarsetest varadest ja kohustustest on: Raha; Nõuded (sh. nõuded ostjatele, antud laenud, viitlaekumised), mille eest tasutakse rahas; Võlakohustused (võlad tarnijatele, laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad)... Välisvaluutaarveldused 2011 (1) · Arveldused läbi välisvaluutakonto Laekumised ja maksed kajastatakse arvestatuna EUR-sse, tehingupäeval kehtiva EKP valuutakursiga. Valuutakursi muutused kantakse kasumiaruandesse muude ärikuludena või tuludena (vt euroveeb) Bilansi koostamisel hinnatakse välisvaluutakonto bilansipäeval kehtiva EKP valuutakursi alusel ja sellest
Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku
Valitsus sai kodanikelt ka annetusi, kuid nendest ei piisanud riigi jaluleaitamiseks. Seetõttu loodeti suuremale välislaenule ning Ajutine Valitsus tegutses selles suunas, ent tagajärgedeta. Riigi rahalisest kitsikusest ülesaamiseks esitas rahaminister Juhan Kukk valitsusele kava Riigikassa lühiajaliste 5% intressiga võlakohustuste väljaandmiseks, mida plaaniti pakkuda pankadele, ettevõtetele ja eraisikutele. Trükkida plaanitavad võlakohustused loodeti kätte saada nädala-kahe pärast. Võlakohustuste väärtuse arvestamise aluseks määrati Saksa idamark. Viimast eelistati ilmselt Saksa riigimarga jätkuvalt suureneva emissiooni tõttu Saksamaal. Idamarka seevastu enam juurde ei trükitud, mistõttu seda peeti kindlamaks rahaühikuks. Soomes trükitavaid võlakohustusi loodeti müüa 30-50 miljoni marga ulatuses. Tagasiostmise tähtaegadeks määrati 1.mai, 1.juuni ja 1.juuli 1919. Paraku ei andnud siselaen
annaabi.ee 
