aastal, kus osalesid võistkonnad Nõukogude Liidust, Bulgaariast, Poolast ja Ida-Saksamaalt. Esimesed Euroopa Meistrivõistlused peeti Riias 1978. aastal. Sportakrobaatika koreograafiaga põimitud võistluskavad, mis kestavad 2.30 minutit, sooritatakse standartsel võimlemisplatsil (12 m x 12 m). Sportakrobaatikas võisteldakse järgmistes võistlusklassides: · Meistriklass (seeniorid), vähemalt 15-aastased võistlejad. · Juuniorid, 12 -19 -aastased võistlejad. · Noorte klass, 11-16 -aastased võistlejad ja 12-19 -aastased võistlejad. Sportakrobaatikas võisteldakse järgmistes kategooriates: · Naiste paar · Meeste paar · Segapaar · Naiste rühm (kolmik) · Meeste rühm (nelik) Sportakrobaatika võistlustel sooritatakse kolme erinevat võistluskava: · Tasakaaluharjutus · Dünaamikaharjutus · Kombineeritud harjutus
mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidrid ühte jooksu. Teised võistlejad võitakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad viimase ala. Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale
aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja Bulgaarias. Esimene võistlus peeti Varssavis, oktoobris 1957. aastal, kus osalesid võistkonnad Nõukogude Liidust, Bulgaariast, Poolast ja Ida-Saksamaalt. Esimesed Euroopa Meistrivõistlused peeti Riias 1978. aastal. VÕISTLUSMÄÄRUSED Rahvusvahelistel sportakrobaatika võistlustel võisteldakse järgmistes võistlusklassides: 1. Meistriklass (seeniorid), vähemalt 15-aastased võistlejad 2. Juuniorid, 12-19-aastased võistlejad 3. Noorte klass, 11-16-aastased võistlejad ja 12-19-aastased võistlejad Sportakrobaatikavõistlused Sportakrobaatika võistlustel sooritatakse kolme erinevat võistluskava: 1. Tasakaaluharjutusi 2. Dünaamikaharjutus 3. Kombineeritud harjutused Sportakrobaatika harjutused Harjutuste kompositsioon: Igas harjutuses tuleb sooritada nõutav arv elemente, mis võetakse raskustabelitest. Harjutustes
akrorajaga jätkuva kattega 4.Turvaalad - asetsevad akroraja lõpus, maandumismattide külgedel ning lõpus. Võistluskava sooritatakse vabalt valitud instrumentaalse muusika saatel. Kava maksimaalne pikkus on 2 min. ja 45 sek. Ajavõtt algab üheaegselt muusikaga ja lõpeb, kui kolmanda seeria viimane võimleja on maandunud. Iga rühm sooritab kolm akrobaatilistest elementidest koosnevat seeriat, millest esimeses seerias sooritavad kõik võistlejad ühte elementi. Iga elemendi raskusaste on määratud raskusastmete tabelis. Seeria peavad sisaldama kolme-elemendilist vahesammudeta kombinatsiooni. Pärast iga seeria sooritamist liiguvad võistlejad ühes rühmas jooksurütmis tagasi oma stardikohale. Eesmärk on, et kõik võimlejad maanduvad viimase elemendi sooritamisel maandumisalale, mitte akrorajale. Trampett Varustuses sisalduvad: 1.Trampett 2
stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni Neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi "kohtadele" ja "valmis olla" oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega "kohtadele" ja seejärel kõikide võistlejate liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust "kohtadele" ja "valmis olla" peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga
Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Pöördeseinast 2 meetri kaugusel basseinipõhjas asuvad pöörderistid.[3] Mõlemast otsaseinast 5 meetri kaugusel asuvad selilipöörde lipud, mille järgi saavad seliliujujad ajastada oma pööret või finisit. Stardiseinast 15 meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15 meetrit. Võistlustulemuste ametlikeks lugemiseks peavad need olema mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finisiseinad, mis kujutavad endast õhukesi puutetundlike plaate, asetsevad ainult ühes finisiseinas. Seetõttu peab 50-meetristes basseinides 50-meetriste distantside puhul erinevalt teistest distantsidest startima
juures. Teivashüppe sihtmärk on hüpata üle lati, mis on asetatud kahele püstiseisvale postile, ilma seda latti maha kukutamata. 4 Tänapäeva teivashüpe Täna, sportlased hüppavad teivashüpet ühena kergejõustiku neljast hüppest ning kaheksanda alana kümnevõistluses. Võistlust alustades võetakse esmane kõrgus, mille kõik võistlejad peaksid ületama. Võistlejad võivad alustada võistlust ükskõik millise järgneva kõrguse juures, kui teivashüppaja läbib kõrguse ning isegi siis, kui ta läbib teisel või kolmandal katsel, on tal järgmise kõrguse juures kolm uut katset. Hüppaja võib pärast igat sooritatud hüpet, järgneva katse vahele jätta. Kui võistleja ei
Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidrid ühte jooksu. Teised võistlejad võitakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad viimase ala. 2
KASUTATUD EESTI KOOLISPORDILIIDU VÕISTLUSSARJAS „TÄHELEPANU, START!” ALATES 1999. A. ENAMUS KIRJELDATUD VÕISTLUSI ON TOIMUNUD ALAGRUPPIDES, KUID ON KA POOLFINAALIS KUI KA FINAALIS KASUTATUD VÕISTLUSI. „TÄHELEPANU, START!” võistlused 26. nov. 1999. a. Varstus I TEATEVÕISTLUS Vahendid: hüppepall, kaks suuremat võimlemisrõngast, kaks klotsi 5x5x5cm, võimlemismatt xxxxxxxxxI O O I 7m Võistlejad stardijoone taga, esimene istub hüppepallil. Stardikäsklusel hüppab ta „känguruhüpetega” matini, jätab palli mati ette, sooritab ise tireli ette, võtab jooksult esimeses rõngas oleva ühe klotsi ja viib ta teise rõngasse, siis jookseb tagasi ja võtab rõngast teise klotsi ja viib ta teise rõngasse, jookseb ümber pöördetähise, teeb tagasiteel matil tireli ette, võtab hüppepalli
kaasvõistlejat.Kestvusjooksud toimuvad ühisel rajal,teiste segamine on keelstud ja mööduda tuleb paremalt poolt ning möödujat ei tohi tahtlikult takistada. Jooksu alustatakse 5cm laiuse lähtejoone tagant, mida ei tohi käte ega jalgadega puudutada. Kiirjooksudes kuni 400m kasutatakse madallähet,kestvusjooksdes püstilähet. Kiirjooksu alustatakse käsklustega Kohtadele!, Valmis!, Marss! (või ka lihtsalt püssipauk), igale käsklusele vastab kindel asend.Valelähte puhul kutsutakse võistlejad tagasi hüüdega Tagasi! või teistkordse püssipauguga.Kestvusjooksudes antakse käsklus Marss! või lähte- pauk peale käsklust Kohtadele!, käsklust Valmis! ei anta. Distantsi lõpetamiseks loetakse moment, mil võistleja puudutab keha mistahes punktiga (v.a. pea,jalad,käed ja kael) lõputasapinda ja distantsi lõpetanuks (läbinuks) loetakse võist- lejat, kes ilma kõrvalise abita on ületanud kogu kehaga lõputasapinna.
Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja
Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga
mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Võistlejad ja pealtvaatajad Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid hellenid - vabad kreeklased. Orjad, barbarid ja abielus naised pidid ürituselt kõrvale jääda. Viimastele oli rangelt, surmanuhtluse ähvardusel, keelatud publiku hulgas viibida, küll aga võisid vallalised naised mänge pealt vaadata. Erandiks oli viljakusjumalanna Demeteri preestrinna, kellele oli eraldatud eriline koht kohtunike tribüünil.
Jooksjad Tõrvikutega jooks http Pikamaajooks http://www.hellenic-art.com/statues/olfresco.htm Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Odavise Kettaheide Maadlemine http://www. Hobuste võiduajamine Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Neid autasustati küll ainult pärjaga, aga hiljem said nad teistel võistlustel raha teenida. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad
või kõrvalrajale. Stardipakud peavad vastama järgmistele nõuetele: nad peavad olema täiesti jäigad ega tohi anda võistlejatele mingisugust lisaedu; nad peavad kinnituma rajale mitme naela abil, tekitades seejuures rajakattele võimalikult vähe kahjustusi. Kinnitus peab võimaldama stardipakke kiiresti ja hõlpsalt rajalt eemaldada. Kinnitusnaelte arv, pikkus ja paksus sõltuvad rajakattest. Kinnitus peab tagama pakkude liikumatuse stardihetkel; võistlejad tohivad kasutada isiklikke stardipakke eeldusel, et need vastavad käesoleva määruse punktides toodud nõuetele. Muus osas on isiklike stardipakkude konstruktsioon vaba, tingimusel et nad mingil moel ei sega kaasvõistlejaid; korraldajate poolt antud stardipakud peavad vastama järgmistele tingimustele: pakkudel peab olema kaks jalatuge, millele võistleja stardihetkel toetub. Jalatoed peavad jäigalt kinnituma ühendusliistule, mille konstruktsioon ei tohi stardihetkel takistada jalgade
kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Jooksud Kõikidel distantsidel 100400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi - mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Tõkke- ja takistusjooksud
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis on tavaliselt kaetud kummeeritud rajakattega), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Äratõukel ei tohi jääda osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht). Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine.
800m jooks, 1500m jooks, maraton,400m tõkkejooks, 3000m jooks ,kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide ja seitsmevõistlus. Eestlastest sportlased osalesid aga sellistel aladel: (mehed) 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton , tõkkejooks, 400x100m teatejooks, kettaheide, odavise. (naised) 800m jooks, 1500m jooks, maraton, 400m tõkkejooks, 3000m jooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide, seitsmevõistlus. Võistlejad ning nende saavutatud kohad(mehed) mees sportlased ala(d) tulemus(ed) koht Marek Niit 200m jooks 21,04min 23 400m jooks 45,80min 11 400x100m teatejooks 39,52min 12 Tiidrek Nurme 5000m jooks 14:13:89min 10 Roman Fosti maraton 2:17:54min 18 Ilja Nikolajev maraton -katkestas- -
Samamoodi on suur tähendus ka minu medalitel ja karikatel, mis kaunistavad mu riiulit. Igalühel neist on oma lugu rääkida, oma mälestused, mis meenuvad. Need säravad ilmed, mis olid meie nägudel, kui neid auhindu kätte jagati. Vaadates kogu oma võrkpallimeeskonda rahulolevate ja rõõmsate ilmetega. Neid inimesi aastaid tundes, teades, et selle võidu sees on meie kõigi pingutused ja püüdlused, omavad sellised hetked ülimalt suurt väärtust. Teadmine, et kõik võistlejad oma medalit taaskord käes hoides meenutavad neid samu emotsioone, mis mullegi esimesena meenuvad, on super. Teades, et kõik võistlejad, kes oma medalit taaskord käes hoiavad, meenutavad samu emotsioone, mis minagi. Seetõttu usun, et on, mille nimel pingutada. Sellised asjad liidavad meid ja õpetavad oma sõpru väga hästi tundma. Inimest esmakordselt nähes ei tea, mida ta oma öeldud sõnadega tõsiselt mõtleb, mida mitte.
Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Kuulitõuge eesmärgiks metallkuul võimalikult kaugele tõugata. Kuuli mass on naistel 4 kg. Kaugushüpe eesmärgiks lähtepunktist võimalikult kaugele hüpata. Võistlejad sprindivad jooksurajal ja hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad ja maanduvad kastis, mis on täidetud liivaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis hüpe ei loe. Võistlejatel on 3 katset. Kõrgushüpe võistlejad hüppavad üle horisontaalselt asetatud lati, mida pannakse erinevatele kõrgustele. Tõkkejooks tavaliselt on 10 tõket, mille vahel on võrdsed vahed. Need on asetatud nii,
maksimaalne jooksukiirus, kiirusvastupidavus. Stardikäsklused: Kohtadele, valmis, start! On olemas püstilähe ja madallähe. Madallähet kasutatakse spordivõistlustel koos stardipakkudega. Finišis tuleb alati joosta üle finišijoone. Kindlasti ei tohi enne joont pidurdada. Jooksu võidab võistleja, kes ületab esimesena finišijoone. Kõikidel kiirjooksu distantsidel on sportastel oma kindel rada, kust ei tohi kõrvale kalduda (ka mitte joonele astuda). Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma sisse stardiasendi oma radadel stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Ees olev jalg on joonest 1,5–2 pöida ja taga olev jalg veel 1–1,5 pöida tagapool. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. Kehaasend muutub järk-järgult püstisemaks
Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte.
Kui latt on asetatud postide vahele, peab see olema täiesti sirge see ei tohi keskelt vajuda rohkem kui 2 cm. Iga kõrguse tõstmine peab olema vähemalt 2 cm, mitmevõistlustes on lubatud tõsta latti 3 cm kaupa. Võistleja peab tõukama ära ühelt jalalt ning kui latt kukub võistleja süül maha, ei loeta katset õnnestunuks. Teivashüppes peab jooksurada olema vähemalt 40 meetrit. Hoojooksu lõpus peab võistleja viima teiba ettemääratud auku. Võistlejad kasutavad enda teibad, mille pikkused ja läbimõõdud pole ettemääratud, kuid kindlasti peab olema teiba pind sile. Teivashüppes tõstetakse latti alati vähemalt 5 cm kaupa. Niisamuti kui kõrgushüppes, ei loeta katset sooritatuks, kui latt kukub võistleja süül postide vahelt maha. Sportlastel on lubatud kasutada sobivat määret kätel või teibal, et saada parem haare, ent keelatud on kasutada teipi kätel või sõrmedel.
Olümpia väli asus Kronose mäe jalamil Alpheiose ja Kladeose jõgede ühinemiskohal. Olümpia ehitistest olid vanimad jumalanna Hera tempel Heraion ja olümpiamängude nõukogu istungitehoone Bouleuterion. Prytaneionis põles Zeusi auks igavene tuli ja seal peeti võitjate ning kõrgete külaliste auks lõpupidu. Suursugusem rajatis oli Zeusi tempel, mis ehitati aastatel 470-457 e.K.r. Altisest ida pool asus olümpiavõistluste peaareen Stadium. Seda võisid kasutada ainult võistlejad ja kohtunikud. Staadioni pikkus oli 213,75 ja laius 29 meetrit. Tribüünidele mahtus kuni 40 000 pealtvaatajat. 3 MÄNGUDEKS VALMISTUMINE Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka kolm sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid kolmeks kuuks püha vaherahu, et kõik saaksid takistamatult minna Olümpiasse ja sealt tagasi kodukohta tulla. Kreeklased olid küllaltki sõjakad ja
Motokross Ala, kus võistlejad sõidavad spetsiaalsete mootorratastega selleks ettenähtud rajal. Võistlusrada on muldkattega ning sisaldab erinevaid kurve, hüppeid, ning konarusi, mis teevad sellel läbimise raskeks. Võisteldakse erinevates masinaklassides. Eestis on motokross kõrgele arenenud, seda kinnitab fakt, et Eestis on üle 40 krossiraja. Võru lähedal asuval Sõmerpalu krossirajal peetakse igal aastal mitmeid rahvusvahelisi võistluseid. 2010 aasta märtsi lõpus avatakse Sõmerpalus Euroopa suurimate hulka kuuluv Adrenalin Arena sisekrossirada, kus saab hakata võistluseid pidama aastaringselt. Samuti on Sõmerpalust pärit Aigar ja Tanel Leok, kes kuuluvad maailma parimate krossisõitjate hulka. Võistlusmootorrataste hinnad, millega sõidavad maailma tipud, jäävad 50 000 100 000 krooni vahele. Sõmerpalus asuv motokrossi rada.
pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad
viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Olümiamängude kava Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida
väljumist, sest ujumise ajal on lihtne kompenseerida hingepeetust veealusest osast. Kere Minimaalseks energiakuluks on oluline kere õige pöörlemine. Tõmbeiseloomu tõttu pöörleb ujumise ajal terve keha. See on loomulik ja aitab ka tugevamalt tõmmata. Tõmbava käe õlg peab koos sellepoolse küljega olema basseinipõhja poole suunatud. Keha aitab vee peal hoida pea väljasirutamine ja rinna vee peal hoidmine. Start, pöörded ja finis Start toimub veest ja võistlejad tõmbavad märguande "Kohtadele!" peale oma keha veest välja, toetades jalgadega vastu seina. Harilikult on puki küljes spetsiaalsed selilistarditorud. Enamus äratõuke jõust tuleb jalgadest. Võimalikult väikse takistuse ja suure kiiruse saavutamiseks tõukavad tippujujad terve keha veest välja, ent see nõuab pikka õppimist. Vee all ujutakse delfiini kuni 15 meetri jooneni. Pöördel on lubatud saltopööre: ujuja pöördub vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab
saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15.-18.koha jagamine. See on taasiseseisvumise järel Eesti täiskasvanute saalivõrkpalli võistkonna kõrgeim saavutus. 2003.-2004.a. edu klubide võrkpalliplatsil seostub eelkõige ESS Pärnu Võrkpalliklubiga. Alanud on uus olümpiamängude tsükkel, mis kulmineerub 2008.a. Pekingi OM-ga. Nii saalivõrkpalli meeskond kui ka meeste rannapaar on sihiku seadnud pääsemisele olümpiaspordi tippvõistlusele. Võrkpalli ajaloo silmapaistvamad võistlejad: Peet Raig, Kalle Kukk, Peeter Sepp, Tarvi Uljas, Taivo Uljas, Henn Karits, Juhan Kalamäe, Stanislav Dilaktorski Reeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3
Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Kuulitõuge eesmärgiks metallkuul võimalikult kaugele tõugata. Kuuli mass on naistel 4 kg. Kaugushüpe eesmärgiks lähtepunktist võimalikult kaugele hüpata. Võistlejad sprindivad jooksurajal ja hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad ja maanduvad kastis, mis on täidetud liivaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis hüpe ei loe. Võistlejatel on 3 katset. Kõrgushüpe võistlejad hüppavad üle horisontaalselt asetatud lati, mida pannakse erinevatele kõrgustele. Tõkkejooks tavaliselt on 10 tõket, mille vahel on võrdsed vahed. Need on asetatud nii, et kui
Lühikava kestab 2 minutit ja 50 sekundit ja peab sisaldama 8 nõutud tehnilist elementi koos neid siduva liikumisega. Uisutajad ise valivad saatemuusika. Vabakava kestab naistel 4 minutit ja meestel 4.30. Hinnatakse võistlejate tehnikat , koreograafiat, muusikasse sisseelamist, muusika valiku orginaalsust ja kava esitust. Paarissõidu puhul esitatakse lühikava, mis peab sisaldama teatud elemente, ja vabakava. Nii üksik- kui paarissõidus peavad võistlejad sooritama kindla arvu tehnilisi elemente, pöördeid, hüppeid, piruette. Tehnika Sammud, hüpped, tantsusammude järjestus, piruetid ja spiraalid nõuavad suurt täpsust ja nende omandamine võtab palju aega. Kõigi jääl esitavate elementide järjestus peab olema meeles, keskendumist ei tohi hetkeksi unustada. Lühikavas sooritavad uisutajad ettenähtud elemente. Meestel on 8 kohustuslikku elementi: 2 sammukombinatsiooni, 3 piruetti, kahe või kolmekordne axel( hüpe,
Edu fitnessi võistlustel eeldab peale sobiva välimuse ka sportlikke oskusi, seetõttu on enamus fitnessi võistlejaid eelnevalt tegelenud võimlemise, sportaeroobika, tantsuga. Eks siit peabki otsima põhjust, miks tekkis omaette võistlusala: bodyfitness naistele, mille debüüt MM tasemel oli aastal 2002. Üldistades võiks öelda, et tegemist on fitnessi keharaundiga. Võistlusmääruste järgi on hindamiskriteeriumid analoogilised fitnessiga. Võistlejad sooritavad poolfinaalis vabaseisud ja finaalis lisaks ka T-kõnnaku. Nõuded võistlusriietusele on kirjas võistlusmäärustes. KLASSIKALINE KULTURISM Klassikaline kulturism on võistlusala, mille esimesed MM medalid jagati aastal 2006. See sobib meestele, kes ei taha (või ei suuda) arendada sellist lihasmassi, nagu see on tänapäeva kultuturistidel aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri
Ala nimetus on küll jäänud, kuid sisu on nii muutunud, et see nimetusele päris ei vasta. Juba 1953. a. algatas jugoslaavlane Darko Prvan sellise liblikujumise, mida tuntakse nüüd rohkem delfiiniujumisena.Vanast liblikujumisest jäi alles liblika liikumist meenutav käte töö, aga oluline osa liikumishoost saadi delfiini ujumist matkivast jalgade ja alakeha sümmeetrilisest ja võimsast üles-alla liigutamisest. Selili ujuvad tänapäeval kõik võistlejad krooli; seda ujutakse nagu rinnulikrooligi, kuid seliliasendis. Keelatud pole ka selilibrass, aga sellest on võistlejad nüüdisajal loobunud. 9 Selilikrooli võidukäigule pani aluse ameeriklane Harry Hebner Stokholmi olümpiamängudel (1912). Rinnuliasendis ujumise puhul tuleb startida lähetaja käskluse järgi lähtepukilt, hüpates vette, pea ees
võistkonna Joe ja Franki käest , et miks nad ainult spordi küsimustega tegelevad. Nii jutustamine Steve, Franki ja Joe vahel algaski ning kuhu varsti liitus üks tüdruk nimega Debbie, kes oli kolmas liige võistkonnast nimega Bayport. Äkitselt kuulsid nad, et keegi astub sisse ja hüüab hästi kõvast ,,Tervitus!". Kõik nägid sisenemas ,,Kella nelja mälumängu" produtsenti Marcey Simsonit, kes tuli ütlema võistkondadele, et mäng hakka, mõne minuti pärast. See tähendas seda, et võistlejad pidid minema stuudiosse laudade taha ja külalised, kes olid rohelises ooteruumis pidid minema stuudiosse publiku sekka. Natukene enne mälumängu hakkamist teatas Marcey, et saatejuht, kelleks oni Clarence on kadunud. Joe hüppas selle peale äkitselt ülesse, ning ta küsis selle veel kord üle, et kas tõesti on Clarence kadunud. Marcey kinnitas seda mitu korda. Äkitselt pöördus rezissöör naise poole ja sõnas, et Matt Freeman on B-stuudios täiesti vaba. Nii kutsutigi saatejuhiks Matt
Pärast lõppasendi saavutamist annab peakohtunik käega märku tõstekang põrandale lasta. Võitja selgitamine Võistlejate paremusjärjestus kehakaaluklassides pannakse paika kogusumma järgi, mis saadakse kükkimise, lamades surumise ja jõutõmbe parima tulemuse liitmisel. Lisaks kehakaaluklasside meistritele selgitatakse tiitlivõistlustel välja ka absoluutmeister. Absoluutmeistri selgitamisel reastatakse võistlejad kogusumma Wilksi punktide järgi. Selle arvutamisel võetakse arvesse nii võistleja kogusumma lõpptulemust kilogrammides kui ka võistleja kehakaalu. Wilksi punktide alusel on võimalik öelda, kes võistlejatest on oma kehakaalu kohta kõige tugevam.Ametlikult hoiab rekordit(457.5kg) Andy Bolton, mitteametlikult(500kg) Louise Cry.
Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Juhul, kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30 minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus. Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 m jooksudes ning 110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala. Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu
Mis on poks? Poks on tänapäeva üks ohtlikum spordiala. Selle eesmärgiks on teist inimeset niipalju poksida, kui ta ette antud ajas suudab. Vastane tuleb lüüa uimaseks, et ta enam sulle vastu lüüa ei saaks ning võit ongi olemas. Poks on üks ajaloo vanimaid spordialasid, mida harrastasid juba vanad-roomlased ja seda just samamoodi, nagu praegu- rusikatega. Kreekas toimusid ka sellise alaga olümpiamängud, aasta oli siis 688 eKr. Võistlejad jaotatakse enne võistlust kaalukategooriasse ning ka vanuseklassidesse (üldjuhul). Vanasti ei olnud olemas poksi-ringi, nagu on meil praegu. Esimene maailmameistrimats toimus küll aga 30. juulil New Yorgis. Aasta oli siis 1884. 3 Intervjuu Keijo Toomsalu'ga Intervjueeria: Kui kaua Sa oled selle pordiga tegelenud? Keijo: Tegelenud olen sellega 4,5 aastat.
Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.
Konstantinoopolisse, kus see hävis 475 tulekahjus. (Vikipeedia, 2015) OSALEJAD Sportlased kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Antiikolümpiamängudel võisid osaleda vaid meessoost isikud, kes olid kreeklased ning kellel ei lasunud veresüüd. Võisteldi kahes vanuseklassis- poisid ja mehed. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat, kes samuti võisid olla vaid mehed. Naisi vaatama ei lubatud. (Vikipeedia, 2015) Hiljem lisandus osalejatele veel nõue, et nad pidid olema lõpetanud gümnaasiumi. Võistlejaile vaadati kui esindajaile, kes esindasid oma riigi või linna vägevust. Seega loeti ka võitu vastava riigi või linna saavutuseks. Olümpiavõitjale isiklikult sai osaks suur austus. Kodulinna saabumine kujunes triumfikäiguks
koht ja Euroopa reitingus 15.-18.koha jagamine. See on taasiseseisvumise järel Eesti täiskasvanute saalivõrkpalli võistkonna kõrgeim saavutus. 2003.-2004.a. edu klubide võrkpalliplatsil seostub eelkõige ESS Pärnu Võrkpalliklubiga. Alanud on uus olümpiamängude tsükkel, mis kulmineerub 2008.a. Pekingi OM-ga. Nii saalivõrkpalli meeskond kui ka meeste rannapaar on sihiku seadnud pääsemisele olümpiaspordi tippvõistlusele. Võrkpalli ajaloo silmapaistvamad võistlejad: Peet Raig, Kalle Kukk, Peeter Sepp, Tarvi Uljas, Taivo Uljas, Henn Karits, Juhan Kalamäe, Stanislav Dilaktorski Mänguks vajalik Väljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 pikkune ja 1 m laiune võrk. Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m)
Juhul, kui Sa ei saa isiklikult stardimaterjalidele järele tulla, võib seda Sinu eest teha ka sõber, kes kinnitab kohapeal numbri kättesaamise oma isikuandmetega (telefon ja allkiri). 2.3 Riietumine ja pakihoid: Võistluskeskuses on võimalik riietuda ja anda hoiule pakke. Riietumine ja pakihoid asuvad Kaarli pst haljasalal. Maratonijooksja saab koos stardimaterjalidega sekretariaadist spetsiaalse pakihoiukoti, mis on märgistatud võistleja stardinumbriga. Poolmaratoni ja 10 km võistlejad saavad pakihoidu jätta kotid, mis on korralikult suletud. Pakihoid on avatud võistluspäeval kell 7.30 kuni 17.00. 2.4 Stardinumber: Starti lubatakse ainult SEB Tallinna Maratoni stardinumbriga võistlejaid. Stardinumber tuleb kinnitada rinnale ja peab olema nähtav kogu võistluse vältel. Stardinumber on personaalne. Konkreetse stardinumbriga tohib võistelda ainult selle all registreeritud võistleja. 5 2.5 Ajavõtt:
eelnimetatud liigituse alla: näiteks kultuurisaated või lastesaated on sisult teadmisi pakkuvad suunitluselt harivad, vormilt rohkem või vähem meelelahutuslikud. Televisioon jaguneb: Teleuudis- toetub faktidele ja sündmustele, mis on aset leidnud viimase ööpäeva jooksul. Sari Ajakiri-saatesari, mida näidatakse kord nädalas. Eesmärk on meelt lahutada ja teavet pakkuda. Vestlussaade- saade,kus arutatakse mingil teemal Telemäng- saade, kus konkureerivad võistlejad oskuste, teadmiste, rektsioonikiiruse jpm alusel. Sarifilm- televisioonifilm e seriaal Eesti Televisioon Eesti Televisioon on Eesti avalik- õiguslik telekanal. Esimene ametlik proovisaade oli eetris 19. juulil 1955. aastal. 19551965 kandis ETV nimeTallinna Televisioonistuudio (TTS). AITÄH KUULAMAST!!!
maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud Kestvusala (erinevad distantsid) - 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika) - 1500 m - 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset hapnikutarbimist) Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud - uisusaapa külge kinnitatud ühest punktist - liikumisulatus suurem - uisutamine dünaamilisem Rada ja rajavahetus Ellipsikujuline Pikkus 133,33, 250, 333,33 või 400 m 400 m - rahvusvaheline standardrada Võistlemine paarikaupa Võistlejad vahetavad rada igal ringil finisi vastassirgel asuva 70 m pikkusel ristlemislõigul Lühirajauisutamise rada on 111,12 m pikk ja 6,75 m lai - sirge on 28,07 m - rada lühem, kurvid järsemad, starditakse koos, uisutera erineb Võistlusalad Mitmevõistlus - naistel 500, 3000, 1500, 5000 m - meestel 500, 5000, 1500, 10 000 m - kaks esimest esimesel päeval, kaks teisel - vähem punkte kogunud on võitja Sprindimitmevõistlus
kapten. Mäng: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, või muu tehniline viga).Võistluse võitja selgitatakse välja nelja või viie geimi jooksul.
9. Landscape Maastik 10. Define Määratlema 11. Acclaimed Pälvinud 12. Magnificent Suurepärane 13. Enduring Püsiv 14. Exhibition Näitus 15. Principles Põhimõtted 16. Suspension Vedrustus 17. Sparked Tekitanud 18. Bascule Estakaad 19. Associate Liitlane 20. renowned Kuulus 21. Unprecedented Enneolematu 22. Bidders Pakkujad 23. Consolidation Ühendamine 24. Industry Tööstus 25. Competitors Võistlejad 26. Estimately Hinnanguliselt 27. Strands Tegevusvaldkond 28. Engineer Insener 29. Incorporated Asutatud 30. Respectively Vastavalt 31. Basis Alus 32. Manufactured Valmistatud 33. Unbreakable Purunematu 34. Loops Silmused 35. Anchorage Ankrukoht 36. Opposing Vastaspoolne 37. Concrete Betoon 38. Contract Leping 39. Godsend Taevakink 40. Regain Taastama 41. Approach Lähenemine 42
millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. ... Alguses osalesid seal ainult kreeklased, hiljem ka muud rahvused. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Üldiselt Olümpiamängud kestsid keskmiselt 5 päeva 30 päeva enne algust tulid võistlejad kohale, et publiku silme all treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Muud.. Mängude kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Publikus võisid olla ainult vallalised mehed ja naised. Miks nii, see me ei tea. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, pidi viskama läheduses asuvast mäest alla, st. lennukat surma. Me teame ainult ühte juhtumit, kus üks Kallipateira
kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid kasutuselInglismaa KolledziteKergejõustikuvõistlustel 1850- ndatel aastatel. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896.a Ateena olümpial, naiste kuulitõuge võeti esmakordseltmängude kavva Londoni olümpial 1948. Võistluskorraldus: Kvalifiktsioonivõistlusel teevad võistlejad kolm katset 8 võistlejat teevad igaüks veel 3 katset. Kui v'istlusel osalebkuni 8 võistlejat, võivad kõi sooritada kuus katset. Rahvusvahelistevõistlustel jälgib katseid ja kinnitab tulemusi iga võistlusvoorulõpus vähemalt kaks kohtunikku. Valge lipp tähendab, et katseloetakse õnnestunuks, punane märgib katse eba õnnestmist (kui kuulmaandub väljapoole maandumissektorit, kui sportlanelahkubheiteringist enne kuuli maandmist või kui sportlasejalg puudutabheiteringi äärist).
Kaugushüpe,odavise ja pikamaajooks Kristiina Otstavel Kaugushüpe Odavise Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe.
Moodustati vastavad seksoonid ja klubid spordiühingute juurde kes hakkasid motospordiga tegelema, ennem tegi seda Vabariiklik Auto-Motoklubi. Esimese motoklubi asustasid kalevlased peale seda aga spartaklased ja tööjõureservlased. Samuti hakati ka Nõukogude Liidus võistlema ainult kodumaiste masinatega. Need kaks muudatust panid noori rohkem motospordi vastu huvi tundma. Aastal 1949 tehti Eestis algust talikrossi võistlustega, mis täpsemalt toimusid Mustamäel. Võistlejad sõitsid kuues masinaklassis. Peale seda alustati juba 1951.aastal Tallinnas ka esimeste meistrivõistlustega talikrossis. Läbida oli vaja kümne kilomeetrine rada. Mehed pidid läbima seda kuus korda ning naised kõigest kolm korda. Sellel võistlusel selgitati välja esmaskordselt ka Eesti noortemeister. Neljakümnendate aastate lõpul hakati motospordiga tegelema ka mujal Eestis: Viljandis, Pärnus, Rakveres, Tartus. Eriti tublid ja huvitatud krossist olid viljandlased
Lukud. Ketaste vardale kinnitamiseks peab kangil olema kaks lukku, mõlemad 2,5 kg raskused. NB! Kangile tuleb asetata raskemad kettad sissepoole ja väiksemad järjekorras väljapoole. Kettad peavad olema kinnitatud kangile lukkudega. 3.2 Tõstepõrand. Tõstepõrand on ruudukujuline, küljepikkusega 4 m, mis võib olla valmistatud puust, plastikust või muust materjalist ja kaetud mittelibeda materjaliga, kõrgusega 50-150 mm. 4. Võistlejate varustus. 4.1. Võistlejad peavad kandma trikood, mis peab olema - ühes tükis - liibuv - kraeta - ei tohi katta küünarliigeseid ja põlvi 4.2. Tõstejalatsid (peavad olema) ja sokid 4.3. Vöörihm (võib kasutada) 4.4. Võib kasutada nn. T-särki. Bandaazid, teibid ja plaastrid on lubatud randmetel, põlvedel, käelabadel, sõrmedel või pöidadel aga mitte küünarnukkidel ja sõrmeotstel. 5
annaabi.ee 
